Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses temalt digiboksi ja teleri äravõtmisega ning 2. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 2-23/1-2/99 ja 20. novembri 2023. a käskkirjaga nr 2-23/1-3/530
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.
2.Jätta Juri Kolesnikovi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Juri Kolesnikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
Juri Kolesnikov (kaebaja) esitas 18. märtsil 2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks nr 1-13/24/226-1. Kaebaja nõuab 50 000 eurot seoses asjaoluga, et temalt võeti õigusvastaselt digiboks ära ning talle ei toodud laost teist televiisorit. Kaebaja nõuab 75 000 eurot seoses pikaks ajaks lukustatud kambrisse paigutamisega. Seoses Tartu Vangla 20. novembri 2023. a käskkirjaga nr 2-23/1-3/530 ja 20. detsembri 2023. a vaidega nr 1-11/254-1 nõuab kaebaja 500 eurot iga päeva eest alates 20. novembrist 2023. Vangla alandas kaebaja väärikust ning põhjustas talle tervisekahju.
2.Tartu Vangla jättis 3. juuli 2024. a otsusega nr 1-13/24/226-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata osas, mis puudutab digiboksi äravõtmist ja üksikvangistuse kohaldamist, ning jättis ülejäänud osas kaebaja taotluse rahuldamata.
2.1.Kaebaja esitas 2. märtsil 2023 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles avaldas soovi saada hüvitist selle eest, et 1. märtsil 2023 võeti tema kambrist ära digiboks. Kaebaja kirjeldas, et ametnike õigusvastase tegevuse tulemusena tunneb ta ennast halvasti ning ta ei
3-24-2246 saa ilma telerita olla. Tartu Vangla jättis 26. mai 2024. a otsusega nr 1-13/51-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Vangla saab aru, et kaebaja on üksikvangistuse kohaldamise all mõelnud Tartu Vangla 2. märtsi 2023. a käskkirja nr 2-23/1-2/99, mille alusel kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, sh eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Tartu Vanglas registreeriti ka 10. märtsil 2023 kaebaja kahju hüvitamise taotlus, milles ta soovis hüvitist seoses tema suhtes julgeolekuabinõude rakendamisega. Tartu Vangla jättis 22. mai 2023. a otsusega nr 1-13/55-4 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kuna kaebaja on vanglale varasemalt esitanud digiboksi äravõtmist ja üksikvangistuse kohaldamist puudutavas osas kahju hüvitamise taotlused, mis on sisuliselt läbi vaadatud ja lahendatud, siis ei saa järjekordse samasisulise taotluse esitamisega algatada uut menetlust. Vanglale ei ilmne haldusmenetluse uuendamise aluseid.
2.2.Tartu Vangla tunnistas 20. novembri 2023. a käskkirjaga nr 2-23/1-3/530 kaebaja süüdi Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (kodukord) p 1.7.17 nõuete rikkumises ning määras kaebajale distsiplinaarkaristuseks noomituse. Samuti tunnistati kaebaja süüdi kodukorra p 1.7.1 nõuete rikkumises ning talle määrati karistuseks isikliku elektriseadme (televiisor) kasutamise keelamine 10 päevaks. Kaebaja esitas eelnimetatud käskkirja peale vaide, mille vangla jättis
31.jaanuari 2024. a vaideotsusega nr 1-11/24/254-2 rahuldamata. Seega on tegemist kehtiva distsiplinaarkäskkirjaga ning vanglal puudub alus asuda käesolevas menetluses eelviidatud vaideotsuses toodust erinevale seisukohale. Samuti ei saa kaebaja enda esitatud vaie kuidagi tema õigusi rikkuda.
3.Kaebaja esitas 1. augustil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale. Kaebaja viitab vangla 3. juuli 2024. a otsusele nr 1-11/24/226-2. Kaebajalt võeti õigusvastaselt ära digiboks ja teler. Kaebaja aeti endast välja ning lukustati põhjendamatult. Teised kinnipeetavad ei toeta vangla valetamist ning ei tunne end ohus olevat. Kaebaja telerita jätmine on üks hullemaid asju, mis võis juhtuda pärast seda, kui tal ei lubatud perekonnaga suhelda. Kaebajale on põhjustatud pöördumatuid tagajärgi. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ning riigi õigusabi.
4.Tartu Vangla esitas 13. augustil 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.
KOHTU SEISUKOHT
5.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse menetluse materjalidega ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja pöördus kohtusse, kuna ei nõustu Tartu Vangla 3. juuli 2024. a otsusega nr 1-13/24/226-2, millega vangla jättis tema 18. märtsi 2024. a kahjunõude rahuldamata. Kaebaja nõudis eelnimetatud taotluses kahju hüvitamist seoses temalt õigusvastaselt digiboksi ja teleri äravõtmisega, tema suhtes 2. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 2-23/1-2/99 täiendavate julgeolekuabinõude rakendamisega ning tema 20. novembri 2023. a käskkirjaga nr 2-23/1-3/530 distsiplinaarkorras karistamisega. Kaebuses kirjeldab kaebaja, et vangla on temalt õigusvastaselt digiboksi ja teleri ära võtnud, ajanud ta endast välja ning paigutanud ta seejärel õigusvastaselt lukustatud kambrisse. Eeltoodut arvestades saab kohus aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses temalt digiboksi ja teleri äravõtmisega ning tema suhtes 2. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 2-23/1-2/99 täiendavate julgeolekuabinõude rakendamisega ja tema 20. novembri 2023. a käskkirjaga nr 2-23/1-3/530 distsiplinaarkorras karistamisega. Kuigi kaebaja viitab ka perekonnaliikmetega suhtlemisele seatud ebaõigetele piirangutele, siis ei ilmne kohtule, et
3-24-2246 kaebaja sooviks käesolevas haldusasjas selles osas vangla tegevust vaidlustada. Kaebaja üksnes kirjeldab vangla varasemat õigusvastast tegevust haldusorgani üldise õigusvastase tegevuse ja selle raskusastme ilmestamiseks. Samuti on kaebaja perekonnaliikmetega suhtlemisele seatud piiranguid juba Tartu Halduskohtus vaidlustanud. Tema kaebus seoses emaga videokõne korraldamata jätmisega on käesolevalt kohtumenetluses (haldusasi nr 3-24265) ning õega kokkusaamist puudutavas osas on ta kohtumenetluse juba läbinud (haldusasi nr 3-21-2981).
6.HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.
6.1.Kohus on kohtute infosüsteemist tuvastanud, et kaebaja käesolevas asjas esitatud kaebuse nõue ja selle alusena välja toodud asjaolud kattuvad haldusasjas nr 3-24-1807 esitatuga. Kaebaja esitas 16. juunil 2024 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-24-1807 kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks põhjendusel, et temalt võeti õigusvastaselt digiboks ära, kaebajale ei toodud laost telerit, ta aeti endast välja ning lukustati seejärel üksikvangistusse. Viimaks võeti kaebajalt karistuseks ka teler ära, määrates kohe veel kolm kuud ootamist järgmine kord teleri äravõtmiseni. Kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse materjale arvestades on arusaadav, et kaebaja väljendab haldusasjas nr 3-24-1807 rahulolematust Tartu Vangla 2. märtsi 2023. a käskkirja nr 2-23/1-2/99 ja 20. novembri 2023. a käskkirja nr 2-23/1-3/530 osas. Tartu Vangla 2. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 2-23/1-2/99 kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, sh eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, seoses intsidendiga, mil kaebajalt võeti ära digiboks. Tartu Vangla karistas 20. novembri 2023. a käskkirjaga nr 2-23/1-3/530 kaebajat mh televiisori kasutamise keelamisega ning otsustas eelnimetatud karistusele rakendada katseaega kolm kuud. Kaebaja nõuab ka käesolevas haldusasjas mittevaralise kahju hüvitamist seoses eelnimetatud haldusaktidega ning temalt televiisori ja digiboksi äravõtmisega. Samuti viitab kaebaja mõlemas haldusasjas samale kohtueelsele menetlusele, s.t vanglale 18. märtsil 2024 esitatud kahju hüvitamise taotlusele nr 1-13/24/226-1. Vaatamata sellele, et kohus ei ole haldusasjas nr 3-24-1807 ühtegi menetlustoimingut veel teinud, on kaebus HKMS § 121 lg 1 p 3 tähenduses siiski kohtu menetluses ning vangla 3. juuli 2024. a otsust nr 1-13/24/226-2 saab hinnata tolle haldusasja raames. Käesolevas asjas esitatud hilisem kaebus on seega korduv. Lisaks nõuab kaebaja seoses digiboksi ja televiisori äravõtmisega kahju hüvitamist ka haldusasjas nr 3-24-1274, mis on samuti kohtu menetluses HKMS § 121 lg 1 p 3 tähenduses.
6.2.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Juri Kolesnikovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
7.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
8.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1
3-24-2246 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
8.1.Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (haldusasjad nr 3-24-2072, 3-24-2001, 3-24-1885, 3-24-1832, 3-24-1754 jne). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).
8.2.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Juri Kolesnikovi taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.