taotlus, milles ta palub kohtul kohustada Politsei- ja Piirivalveametit (PPA) väljastama talle 18.07.2024 Narva linna politseijaoskonna teenindussaali koridoris kella 14.50 paiku politseiteenistuja poolt füüsilise jõu kasutamise abil äravõetud mobiiltelefon Huawei P30 LITE. Taotleja väitel esitas ta 31.07.2024 PPA-le vaide, milles taotles 18.07.2024 kella 14.50 paiku temalt äravõetud mobiiltelefoni Huawei P30 tagastamist. Esialgse õiguskaitse taotlusele oli lisatud PPA poolt 18.07.2024 koostatud vallasasja hoiule võtmise protokoll, taotleja avaldus PPA-le ja vaie.
2.Tartu Halduskohus jättis 1.08.2024 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja kohustas taotlejat 3 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates kõrvaldama taotluses esinenud puudused. Taotlejal tuli tasuda seaduse kohaselt riigilõiv või esitada kohtule menetlusabi taotlus. Ühtlasi palus kohus taotlejal täiendavalt selgitada, milles seisneb tema esialgse õiguskaitse vajadus võttes arvsesse seda, et PPA poolt hoiule võetud mobiiltelefon on haldusasja materjalide kohaselt taotlejale kättesaadav alates 22.07.2024 kellast 10.00.
3-24-2236
3.Taotleja esitas 1.08.2024 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse. Avalduse kohaselt on taotleja mobiiltelefon Huawei P30 LITE igapäevases kasutuses olev elektrooniline vahend, mille puudumine oluliselt raskendab taotleja toimetulekut, sh elu, töö- ja õppetoiminguid. Avaldusele lisas taotleja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks seoses maksejõuetusega.
4.Tartu Halduskohus kohustas 1.08.2024 kohtunõudega PPA-d esitama kohtule seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas kuni 7.08.2024.
5.Taotleja esitas 5.08.2024 kohtule avalduse, milles viitab PPA 1.08.2024 vastusele nr 2.13/270066, millest nähtub, et vallasasi (mobiiltelefon) on võimalik taotlejale kätte anda alates 22.07.2024 kellast 10.00 peale seda, kui 18.07.2024 Narva linna politseijaoskonna hoones tehtud heli- ja videofailid on kustutatud. Seega, sisuliselt keeldub PPA taotlejale hoiule võetud mobiiltelefoni tagastamisest, millega rikub põhiseaduse (PS) §-ga 32 kaitstud omandiõigust. Taotleja palus esialgse õiguskaitse kohaldamise raames kohustada PPA-d viivitamatult tagastama mobiiltelefon Huawei P30 LITE.
6.PPA seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele laekus kohtusse 7.08.2024. Seisukohas märgiti, et PPA võttis 18.07.2024 Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna Vahtra tn 3 hoones korrakaitse seaduse (KorS) § 52 lg 1 p 1 alusel korrarikkumise kõrvaldamiseks taotleja käest hoiule mobiiltelefoni Huawei P30 LITE, kuna ta salvestas mobiiltelefoniga ilma loata ruumides toimuvat, sh uurijate tegevust. Taotlejale selgitati, et mobiiltelefoni saab ta tagasi alates 22.07.2024 kell 10.00 politseijaoskonnas pärast seda, kui telefonis vastavad salvestised on kustutatud. PPA leiab, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus, kuna taotlejal on võimalik kätte saada mobiiltelefon, kui ta pöördub PPA poole. Kohtu seisukoht
7.Esmalt annab kohus hinnangu esialgse õiguskaitse taotluse lubatavusele (I), seejärel vaatab läbi menetlusabi taotluse (II), järgmisena hindab esialgse õiguskaitse põhjendatavust (III) ja viimasena jagab poolte menetluskulud (IV). I
8.Kohus peab esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks. Esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldused on sätestatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg-s 1, § 249 lg-s 5 ja HKMS § 250 lg-tes 1 ja 2. Kohus märgib, et haldusaja materjalide kohaselt on taotleja esitanud 31.07.2024 PPA-le vaide, milles taotles temalt äravõetud mobiiltelefoni Huawei P30 LITE tagastamist. Taotleja on esitanud 31.07.2024 PPA-le vaide mobiiltelefoni tagastamise nõudes. Taotleja palus kohtul esialgse õiguskaitse taotluse abinõuna kohustada PPA-d tagastama talle mobiiltelefon Huawei P30 LITE. HKMS § 251 lg 1 p-i 3 järgi on selline taotlus lubatav, eesmärgipärane ja asjakohane. Lisaks märgib kohus, et kohtu hinnangul vastab taotlus seaduses sätestatud nõutele, ehk on põhistatud ja selles märgitud abinõu on lubatud ning teenib vaide eesmärki (HKMS § 251 lg 1 p 3). II
9.HKMS § 104 lg 1 kohaselt tasutakse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv seaduse kohaselt. Riigilõivu seaduse § 60 lg 6 sätestab, et halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 20 eurot. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt
3-24-2236 riigilõivu tasumisest. HKMS § 112 lg 1 p 1 sätestab, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast.
9.1.Taotleja esitas kohtule menetlusabi taotluse, mille kohaselt on taotlejal igakuine sissetulek 672,34 eurot (672,34 x4=2689,34 eurot). Arvestataval perioodil on tehtud ka vältimatud igakuised kulutused summas 670 eurot (670x4=2680 eurot). Seega, taotlejal ei ole sissetulekut, mis arvestades vajalikke mahaarvamisi oleks võimaldanud tasuda esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu summas 20 eurot. Vara, mille realiseerimisel oleks taotleja saanud tasuda esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu, kohus taotlejal ei tuvastanud.
9.2.Sellest tulenevalt rahuldab kohus menetlusabi taotluse ja vabastab taotleja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. III
10.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja või taotleja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetluse staadiumis määruse kaebaja või taotleja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimene lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega, eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad eeldused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu korral hindab kohus vaide või kaebuse väljavaateid ning viimasena kaalub vastanduvaid huvisid.
10.1.PPA selgituste kohaselt salvestas 18.07.2024 taotleja Narva linna politseijaoskonnas mobiiltelefoniga Huawei P30 LITE ilma loata ruumides toimuvat, sh uurijate tegevust. PPA võttis taotlejalt mobiiltelefoni hoiule KorS § 52 lg 1 p 1 alusel ja on nõus selle taotlejale tagastama 22.07.2024 alates kella 10.00st Narva linna politseijaoskonnas s.o. pärast seda, kui telefonis vastavad salvestised on taotleja poolt kustutatud. Kohus märgib, et haldusasja materjalidest on võimalik aru saada, et taotleja ei soovi 18.07.2024 Narva linna politseijaoskonnas 18.07.2024 mobiiltelefoniga Huawei P30 LITE ilma loata ruumides toimuva kohta tehtud heli- ja videosalvestisete kustutamist, kuid soovib esialgse õiguskaitse korras PPA kohustamist tagastada talle mobiiltelefon koos PPA jaoskonna hoones tehtud heli- ja videosalvestistega. Eelnevat arvestades keeldub sisuliselt PPA taotlejale mobiiltelefoni tagastamisest ja on nõus seda tegema vaid konkreetsel tingimusel (PPA ruumides tehtud helija videosalvestiste kustutamine mobiiltelefonist). Kohus on seisukohal, et taotlejal on olemas esialgse õiguskaitse vajadus, kuna talle kuuluv vallasasi on temalt võõrandatud ja tal puudub tegelik võim selle üle, mistõttu on tegemist PS §-s 32 sätestatud põhiõiguse riivega. Kohus nõustub taotlejaga, et ilma mobiiltelefonita, kuhu on nüüd koondatud erinevad, sh hädavajalikud funktsioonid, võivad mõned igapäevases elus vajalikud toimingud tegemata jääda või nende tegemine muutub problemaatiliseks. Seega, jaatab kohus taotlejal esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust. Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu ei tähenda veel, et taotlus kuuluks rahuldamisele, kuna oluline on antud juhul vaide perspektiiv ja avaliku huvi kaitsmise tähtsus, mida riivatakse esialgse õiguskaitse kohaldamisega. Vaide
3-24-2236 perspektiivi puudumisel ja/või ülekaaluka avaliku huvi esinemisel ei ole esialgse õiguskaitse taotlus hoolimata esinenud vajadusest põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
10.2.Pidades silmas faktilist olukorda reguleerivat õiguslikku maastikku, ei näe kohus põhjust arvata, et taotleja poolt 31.07.2024 PPA-le esitatud vaie oleks perspektiivikas (edukas). Kohus ei nõustu taotlejaga, et tal oli õigus teha heli- ja videosalvestisi PPA hoones. Kuigi saab nõustuda taotlejaga selles, et PPA teenistussaalid, kus võetakse vastu ja väljastatakse dokumente, on avaliku koha definitsiooni alla käiv ala (KorS § 54), ei tähenda see seda, et seal pildistamine ning heli- ja videosalvestiste tegemine ilma piiranguteta on lubatud. Samas avalikuks kohaks ei ole võimalik pidada politseiametnike tööruume, kuhu sissepääs kõrvalistele isikutele on kindlalt keelatud.
10.3.Kohus selgitab, et üldise põhimõtte kohaselt on salvestamine lubatud, kui avalikus ruumis salvestatakse isiklikuks otstarbeks. Olukorras, kus taotleja soovib kasutada mobiiltelefoni selleks, et jäädvustada PPA teenistujate tegevust vms, on ilmselgelt taotleja tegevus kantud soovist tehtav salvestis hiljem avalikustada. Seega juhul, kui filmitakse PPA hoone avalikus ruumis (teenindussaal jne), peab heli- ja videosalvestuse tegijal olema kaamera vaatevälja jäävate kolmandate isikute selged nõusolekud. Kohtupraktika kohaselt on see kohaldatav ka PPA teenistujate suhtes, kes täidavad tööülesandeid. Nimelt ametnikud on samal ajal ka füüsilised isikud, kellel on õigus isikuandmete kaitsele. Euroopa Kohus on samuti korduvalt tõdenud, et isikuandmete kaitse laieneb avalikke ülesandeid täitvatele inimestele. Kas isikuandmete töötlemine on konkreetses olukorras lubatav, sõltub töötlemise õiguslikust alusest ja töötlemise põhimõtete järgimisest.1 Haldusasja materjalidest ei ole näha ei taotleja väidet, et heli- ja videosalvestise tegemine PPA jaoskonna teenindussaali koridoris on eelnevalt kooskõlastatud selle külastajatega ja nendelt on saadud kindel nõusolek või taotleja tegi heli- ja videosalvestise isiklikuks otstarbeks. Isikuandmekaitse seaduse § 11 kohaselt asendab avalikus kohas avalikustamise eesmärgil toimuva heli- või pildimaterjalina jäädvustamise puhul andmesubjekti nõusolekut tema teavitamine sellises vormis, mis võimaldab tal heli- või pildimaterjali jäädvustamise faktist aru saada ja enda jäädvustamist soovi korral vältida. Halduskohus ei välista olukorda, et teavet PPA hoones, sh teenindussaalis toimunu kohta võib PPA tunnistada vaidemenetluse käigus asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 § 35 lg 1 p 12 alusel.2 Sellisel juhul saaks PPA kolmandate isikute eraelu ja privaatsuse kaitseks sekkuda ja paluda taotlejal lõpetada heli- ja videosalvestise tegemist muu hulgas PPA hoone avalikus ruumis (teenindussaal jne) ning kui taotleja sellest keeldub, rakendada järelevalve erimeetmeid (sh vallasasja hoiule võtmine) KorS § 52 lg 1 p 2 alusel.
10.4.PPA hoone ruumides, mis ei ole mõeldud avalikuks kasutamiseks (ametnike tööruumid) tuleb videosalvestiste tegemisel saada PPA-lt nõusolek. Antud juhul PPA sellist nõusolekut ei ole taotlejale andnud. Juhul, kui PPA on heli- ja videosalvestiste tegemise oma ametiruumides ära keelanud, ei saa PPA-le ette heita, et viimane andis kaebajale korralduse mobiiltelefoniga heli- ja videosalvestise tegemise lõpetamiseks. Kuna taotleja tegi heli- ja videosalvestisi muu hulgas PPA ruumides, mis ei ole mõeldud avalikuks kasutamiseks (ei ole avalik koht) ja jäädvustas uurijate tööd, võisid taotleja vt EKo ClientEarth ja PAN Europe vs. EFSA, C-615/13 P, p 30 (avalikke ülesandeid täitnud komitee tegevuses osalenud ekspertide arvamused); EKo Buivids, C-345/17, p-d 44-47 (ametiülesandeid täitvatest politseinikest digitaalse kaamera kõvakettale videosalvestise tegemine). RKHKo 3-17-842.
RKHKo 3-19-2069, p 15.
3-24-2236 mobiiltelefonis salvestatud heli- ja videosalvestised sisaldada andmeid, mille avalikustamine on keelatud AvTS § 35 lg 1 p-d 9-10. Seega, sellise mobiiltelefoni taotlejale kätteandmise tagajärjel kaotab PPA sisuliselt avalikustamiseks mitte mõeldud teabe üle kontrolli. Järelikult seni, kuni taotleja keeldub PPA ruumides tehtud videosalvestiste kustutamisest on PPA-l korrarikkumise ärahoidmiseks õigus vastavalt KorS § 52 lg-le 6 heli- ja videosalvestisi sisaldavat taotleja mobiiltelefoni enda juures hoida. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et taotleja vaide perspektiiv on väikese eduväljavaatega.
10.5.Kohtu hinnangul kaalub antud juhul avalik huvi eraisikute andmete kaitsmiseks ja muude asutusesiseseks mõeldud teabe kaitsmiseks taotleja esialgse õiguskaitse kohaldamise vajaduse üles. Kohus märgib, et tegemist on küll taotleja PS §-s 32 sätestatud põhiõiguse piiranguga, kuid selle piirangu legitiimseks eesmärgiks on kolmandate isikute eraelu kaitse, kes võiksid jääda taotleja mobiiltelefoni kaamera vaatevälja heli- ja videosalvestise tegemisel, aga samuti muu asutusesiseseks mõeldud informatsiooni avalikustamise piiramine. Kuna PPA-l puudub võimalus iseseisvalt siseneda kaebaja mobiiltelefoni ja kustutada sealolevad asjakohased heli- ja videofailid, on selle hoidmine taotlejale kättesaamatus kohas ehk PPA-s seni, kuni taotleja seda ise ei tee, põhjendatud ja proportsionaalne taotleja omandiõiguse riive. Kohtupraktikas on leitud, et isikuandmete töötlemise vajadus peaks olema reaalne, mitte hüpoteetiline.3 Taotleja ei ole veenvalt selgitanud kohtule, milles seisneb tema huvi PPA hoones tehtud heli- ja videosalvestise säilitamise vastu. Sellisel juhul omistab kohus taotleja esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadusele, sh ka taotleja riivatud õigustele, väiksema kaalu kui avalikule huvile, mis seisneb taotleja mobiiltelefoni abil PPA ruumides tehtud helija videosalvestise mitteavalikustamises.
10.6.Lähtudes eeltoodust jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. IV
11.HKMS § 109 lg 2 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Taotleja on esitanud kohtle ainult esialgse õiguskaitse taotluse, mis jäi tervikuna rahuldamata. Kohus vabastas taotleja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selline säte kohaldatav ka mõnedele määrustele, millega kohus lõpetab haldusasja menetluse. PPA ei ole taotlenud kohtult menetluskulude väljamõistmist taotlejalt. HKMS § 109 lg sätestab, et kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Sellest tulenevalt jätab kohus võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.
12.HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtumääruses taotleja nimi tähemärgiga X. (allkirjastatud digitaalselt)
RKHKo 3-17-842, p 19.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.