ASSG Main OÜ ja AVP KVVK OÜ avaldus Trustus OÜ pankroti väljakuulutamiseks Kohtuistungil 14. jaanuaril 2025. a Võlausaldaja I: ASSG Main OÜ (registrikood 14749339), seaduslik esindaja prokurist T A (e-post xxx) Võlausaldaja II: AVP KVVK OÜ (registrikood 16542594) Võlausaldaja II lepinguline esindaja: K-H B (epost xxx Võlgnik: Trustus OÜ (registrikood 16553055, asukoht Kloostrimetsa tee 56a/2-24, 11913 Tallinn), juhatuse liige A T (isikukood xxx, e-post xxx), juhatuse liige kuni 16.04.2024. a A J (isikukood xxx, e-post xxx), juhatuse liikmed kuni 03.10.2023. a A P (isikukood xxx,e-post xxx) ja P K (isikukood xxx, e-post xxx), juhatuse liige kuni 30.08.2023. a P K (isikukood xxx, e-post xxx) Võlgniku lepinguline esindaja: E C (e-post xxx) Ajutine haldur: Jüri Truuts (aadress Jõe 2, II korrus, 10151 Tallinn; e-post xxx; telefon xxx).
Avalduse läbivaatamine Menetlusosalised
Resolutsioon
1.Rahuldada ASSG Main OÜ ja AVP KVVK OÜ avaldused Trustus OÜ pankroti väljakuulutamiseks.
2.Kuulutada välja Trustus OÜ (registrikood 16553055) pankrot 24. märtsil 2025. a kell
3.Nimetada Trustus OÜ pankrotihalduriks Jüri Truuts (aadress Jõe 2, II korrus, 10151 Tallinn; e-post xxx; telefon xxx).
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 10. aprill 2025. a algusega kell 9.30 Tallinnas, Lubja tn 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 3006.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. See kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
7.Kohustada juhatuse liiget juhatuse liiget A Tit, juhatuse liiget (kuni 16.04.2024. a) A Ji, juhatuse liikmeid (kuni 03.10.2023. a) A Pt ja P Kit ning juhatuse liiget (kuni 30.08.2023. a) P Kit vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 10. aprillil 2025. a kell 9.15. Kui A T, A J, A P, P K või P K vannet ei anna, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
8.Kohustada A Tit, A Jit, A Pt, P Kit ja P Kit hiljemalt 03.04.2025. a esitama pankrotihaldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga võlgniku bilanss koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga ning üle andma pankrotihaldurile kõik võlgniku raamatupidamisdokumendid ning kõik dokumendid võlgniku tehingute kohta. Kohus selgitab, et kohtu korralduse täitmata jätmisel on kohtul õigus PankrS § 89 alusel trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
9.A T (isikukood xxx), A J (isikukood xxx), A P (isikukood xxx), P K (isikukood xxx) ja P K (isikukood xxx) ei tohi Eesti Vabariigist lahkuda ilma kohtu loata pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist (s.o perioodil 24.03.2025 kell 16.00 kuni 10.04.2025. a). Kohtu korralduse täitmata jätmisel on kohtul õigus PankrS § 89 alusel trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud. 10.Määrata ja maksta välja Jüri Truutsile ajutise halduri tasu 4 057,90 eurot (käibemaks ei lisandu ega sisaldu) pankrotivara arvelt. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb – OÜ Autente Menetlusteenused (arveldusarve nr xxx). 11.Teha märkus kinnistusraamatusse pankroti väljakuulutamise kohta võlgnikule kuuluva kinnisasja (registriosa xxx xxx/xx mõttelist osa kinnistust ja eriomandi ese eluruum xxx) juurde. Menetlusosaliste menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.ASSG Main OÜ ja AVP KVVK OÜ menetluskulud jätta Trustus OÜ kanda.
2.Määrata kindlaks ASSG Main OÜ menetluskulud summas 420 eurot (s.o. riigilõiv).
3.Tagastada ASSG Main OÜ-le Rahandusministeeriumi tagatiste kontole ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 22.11.2024. a makstud deposiit summas 1 500 eurot.
4.Tagastada AVP KVVK OÜ-le Rahandusministeeriumi tagatiste kontole ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 24.11.2024. a makstud deposiit summas 1 500 eurot. 2
Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Tartu Maakohtu registriosakonda ning kinnistusosakonda. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (PankrS § 6 lg 1). Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldajate pankrotiavaldused Võlausaldaja I nõuded. Avalduse kohaselt loovutas xxx OÜ 03.04.2023 ASSG Main OÜ-le T OÜ ja A OÜ vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise asjaõiguslikust lepingust ning tagatisvaraga seotud laenulepingust, 16.01.2023 T T OÜ ja P OÜ vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise asjaõiguslikust lepingust ning tagatisvaraga seotud laenulepingust, 04.04.2023 T T OÜ ja B B OÜ vahel sõlmitud erikasutusõiguste üleandmise ja hüpoteegi seadmise asjaõiguslikust lepingust ning tagatisvaraga seotud laenulepingust ning 09.03.2023 T T OÜ ja võlgniku vahel sõlmitud korteriomandi müügilepingust ja asjaõiguslepingust tulenevad nõuded. Pankrotiavalduse esitamise seisuga moodustab asjaõiguslikest lepingutest tulenev võlgniku kohustus võlausaldaja ees vähemalt 603 929,83 eurot. T T OÜ (pankrotis) sõlmis võlgniku laenuandjatega mitmeid erinevaid hüpoteegi seadmise lepinguid, milliste lepingutega tagas võlausaldaja võlgniku kohustusi laenuandjate ees. Võlgnik ei ole laenuandjate ees täitnud mitte ühtegi võetud kohustust, mille katteks võlausaldaja oma varale hüpoteegid seadis, selline tegevus viitab sihilikule kahju tekitamisele. Pankrotiavalduse esitamise hetkeks on enampakkumistel realiseeritud võlgniku kohustuste katteks T T OÜ-le kuulunud kinnisvara vara 523 600 euro eest, millises summas on tekkinud võlausaldaja loovutuse tulemusel AÕS § 349 lõike 3 alusel sissenõutavaks muutunud nõue võlgniku vastu. 16.01.2024 edastasid ASSG Main OÜ ja T T OÜ (Pankrotis) võlgnikule PankrS § 10 lg 2 p 1 alusel ühise pankrotihoiatuse. Pankrotiavaldus edastati võlgniku avalikule e-posti aadressile ja võlgniku lepingulise esindaja eposti aadressile. Võlgnik on võlausaldaja nõude ja pankrotihoiatuse kätte saanud, kuid kohustusi täitma ei ole asunud. Võlausaldaja II nõuded. 21.03.2023 sõlmis AVP KVVK OÜ võlgnikuga korteriomandi asjaõigusliku müügilepingu, millega võlausaldaja müüs võlgnikule temale kuuluva Kiviaia tee 1 // xxx asuva korteriomandi, registriosa nr xxx. Võlgnik kohustus tasuma lepingu eseme ostuhinna 268 500 eurot hiljemalt kolme pangapäeva jooksul, nõue muutus sissenõutavaks 24.03.2023. a. Võlgnik on võlausaldajale 21.03.2023 sõlmitud asjaõiguslikust lepingust tulenevate kohustuste katteks teinud, vastuolus lepingus sätestatud tingimustega, 13 makset, kokku summas 175 400 eurot. Lepingulised kohustused on pankrotiavalduse esitamise seisuga võlgniku poolt täitmata põhinõude ulatuses summas 92 600 eurot, millele lisandub viivis. Kokku moodustavad AVP KVVK OÜ pankrotavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud nõuded võlgniku vastu 103 086,78 eurot. Avalikest andmetest nähtuvalt on võlgnik ilmselgelt maksejõuetu. Viimase 12 kuu jooksul on võlgniku suhtes toimunud 11 erinevat täitemenetlust, kus on realiseeritud kogu võlgnikule kuulunud kinnisvara, sh kinnisvara mille soetamise eest on võlgnikul veel pankrotiavalduse esitanud võlausaldajatele tasumata. Võlgniku omandis on kinnisturegistriandmetel veel üks korteriomand aadressil xxx, kuid ka selle vara suhtes on toimumas täiteasjas xxx sundrealiseerimine hüpoteegipidaja nõuete katteks. Võlgnikul on maksuvõlg Maksu- ja Tolliameti ees summas 124 877,36 eurot, samuti on võlgnikul registripidajale esitamata 2023 majandusaasta aruanne, millest ilmselgelt nähtuks võlgniku maksevõimetus. Võlgnik ei tee võlausaldajatega ega ametiasutustega koostööd, millest saab järeldada, et võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse. 3
Võlgniku vastus Võlgnik leiab, et tegemist on pahatahtliku avaldusega, tekitada kahju võlgnikule. Võlgnik märgib, et maksuvõlg on ettevõttel tasutud. Majandusaasta aruanne on praegu esitamise etapis. Kuna ettevõttel on uus omanik ja juhatuse liige ja varasemalt oli kogu dokumentatsioon puudulik, siis läheb dokumentide kogumise ja selguse saamisega tavapäraselt kauem aega. Lisaks märgib võlgnik, et maksuvõlg ja majandusaasta aruande esitamata jätmine, ei ole eraldi asjaoluks, mille alusel saaks kolmas isik nõuda pankrotimenetluse algatamist. Lisaks on ju võlausaldajal I esitamata majandusaasta aruanne ning tema vara osas. Võlausaldaja I nõuded ei ole selged ja on tõendamata, et võlausaldaja I oleks antud nõuete omanikuks. Võlgnik märgib, et võlausaldaja II seotud isikud on seotud T T OÜ (pankrotis). Võlgnik märgib, et T T OÜ väidetavate nõuete alusel on T T OÜ üritanud kuulutada välja võlgniku osas pankrotimenetlust, mis aga jäeti kohtu poolt rahuldamata (ts. asi. nr 2-23-14009). Sisuliselt on tegemist samadel alustel nõude esitamisega, mis ei ole lubatud ning väidetava loovutusega loodetakse luua justkui uus võimalus, avalduse esitamiseks. On oluline märkida, et T T ja võlgniku vahel on sõlmitud palju lepinguid ja on toimunud varasem koostöö. Võlgnik märgib, et võlausaldaja I on oma seadusliku esindaja kaudu kinnitanud, et viimasel puuduvad nõuded võlgniku vastu. Lähtudes eeltoodust ei ole T T OÜ ka teoreetiliselt võimalik mingeid nõudeid võlausaldajale I loovutada. Võlausaldaja I seisukoht antud kinnituse osas ei ole antud juhul asjakohane. On oluline arvestada, et isik kes seadusliku esindajana allkirjastas 23.06.2023 a kinnituse on ise võlausaldaja I seaduslik esindaja (lisa nr 4.1.). Võlgnik märgib, et antud kinnituse andmine oli põhjustatud alljärgnevate asjaoludega: T T OÜ ei täitnud oma kohustusi kõikidel kinnisvaratehingutel (lisa 5). Ükski kinnistu ei ole valmis ehitatud. Tõendina lisan xxx ekspertiisi (lisa 6), kus asub ostetud kinnistu. Samuti lisan oksjonilt kinnisvara xxx foto millelt on näha, et remont on lõpetamata Müüa ridaelamuboks - xxx- Kinnisvaraportaal KV.EE, millega on tekitatud kahju ca 1 100 000 eur. Ettemaks korteri 34 eest summas 150 000 eur (lisa 7). Ettevõte T T OÜ ei andnud korterit üle ega tagastanud ettemaksu, kahjusumma vähemalt 150 000.- eurot. Makse kinnistu eest aadressil xxx (lisa 8). T T OÜ ei antud ridaelamubokse üle ega tagastanud raha, kahju min 120 000.- eurot. T T OÜ keeldus mitmete tehingute eest arveid esitamast, mistõttu ei saanud Trustus OÜ maksu tagastada (lisa 9). Teostatud tehingud summas 2 565 180 eur, milles sisalduv käibemaks on 427 530 eur (lisa 9.1.) Deklareeritud tehingud summas 1 590 000 eur, milles sisalduv käibemaks on 265 000 eur (lisa 9.2.) Kokku ei ole ettevõte T T OÜ esitanud arveid summas 975 180 eur, milles sisalduv käibemaks on 162 530 eurot. Võlgnik on korduvalt tasunud T T OÜ palvel arveid oma kontolt. Hetkel on tuvastatud osad kanded, aga neid on veel, aga hetkel on summaks 70 330.- eurot, mida T T tagastanud ei ole (lisa 10). Kokku kahjusumma vähemalt 70 330.- eurot Võlgnik on tasunud T T OÜ objektidel elektrienergia eest kokku 183 279.- eurot, mille T T pidi tagastama, aga ei ole seda tänaseni teinud (lisa 11), kahjusumma vähemalt 183 279.- eurot. Kokku on võlausaldaja I tekitanud kahju või jätnud tagastamata või hüvitamata kokku summa 1 786 139.- eurot. Lähtudes eeltoodust on ilmne, et 23.06.2023a kinnitus ei tekita ettevõttele T T OÜ mingit kahju, vaid pigem kaitseb ettevõtte Trustus OÜ võimalike nõuete eest. Võlausaldaja II nõudega võlgnik ei nõustu. Võlgnik märgib, et oma nõudearvestuses ei ole võlausaldaja arvestanud 50 000.- eurose maksega, mis tehti 31.03.2023a (lisa nr 2). Makse tehti otse ettevõttelt T T OÜ vastavalt lepingu nr 888 punktile 3.2.1. (lisa 3). 3.2.1. summa 267 500 eurot T T OÜ (registrikood xxx) kontole nr xxx, märkides maksekorraldusel selgitusse: „AVP KVVK OÜ ees xxx, müügihinna tasumine“; Võlgnik on õigusrahu saavutamise nimel valmis sõlmima mõistliku kompromissi, mis puudutab Võlausaldaja II nõudeid.
4
Lisaks märgib võlgnik, et võlausaldaja II on arve vaid summas 195 000 eur, kuid makse tehti summas 225 400 eur (Trustus 175 000 pluss T T OÜ 50 000). Seetõttu ei ole ettevõttel Trustus OÜ võimalik täielikult nõuda tagasimakset maksuametilt. See põhjustab ka kahju ettevõttele Trustus OÜ. Lisaks on oluline arvestada, et lepingu kohaselt lepiti kokku, et summa 267 500 eurot T T OÜ (registrikood xxx) kontole nr xxx, märkides maksekorraldusel selgitusse: „AVP KVVK OÜ ees xxx, müügihinna tasumine“; summa 1 000 eurot AVP KVVK OÜ (registrikood 16542594) kontole, mille Müüja teatab koheselt peale selle lepingu sõlmimist Ostjale, märkides maksekorraldusel selgitusse: „xxx, müügihinna osa“ ning antud juhul leiab võlgnik, et kohustused võlausaldaja II ees on tema osas täidetud. Lisaks märgib võlgnik, et müüdud ese oli puudustega, mistõttu ei ole tehtud ka kõiki makseid. Puudus kasutusluba. Lisaks on ehituslikud mittevastavused. Lähtudes eeltoodust ei ole võlausaldaja II nõude menetlemine pankrotimenetluses võimalik ja mõistlik ning selleks puudub ka alus, sest viimane ei ole esitanud võlgnikule hoiatust ning tema nõue ei ole samuti selge. Võlausaldaja I on ise jätnud vajalikud arve esitamata, seega puudub alus midagi nõuda. Lähtudes eeltoodust palub võlgnik jätta avalduse rahuldamata ja kõik menetluskulud jätta võlausaldaja I kanda. Kohtumääruse põhjendused
1.Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Trustus OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Jüri Truutsi.
2.PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud tõenditega ning ajutise halduri poolt tuvastatuga on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
3.Võlausaldaja I nõude aluseks on asjaolu, et 3.4.2023. a loovutas T T OÜ ASSG Main OÜle T T OÜ ja A OÜ vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise asjaõiguslikust lepingust ning tagatisvaraga seotud laenulepingust, 16.01.2023 T T OÜ ja P OÜ vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise asjaõiguslikust lepingust ning tagatisvaraga seotud laenulepingust, 04.04.2023 T T OÜ ja B B OÜ vahel sõlmitud erikasutusõiguste üleandmise ja hüpoteegi seadmise asjaõiguslikust lepingust ning tagatisvaraga seotud laenulepingust ning 09.03.2023 T T OÜ ja võlgniku vahel sõlmitud korteriomandi müügilepingust ja asjaõiguslepingust tulenevad nõuded. Pankrotiavalduse esitamise seisuga moodustab asjaõiguslikest lepingutest tulenev võlgniku kohustus võlausaldaja ees vähemalt 603 929,83 eurot.
4.Võlausaldaja II nõude aluseks on asjaolu, et 21.03.2023 sõlmis AVP KVVK OÜ võlgnikuga korteriomandi asjaõigusliku müügilepingu, millega võlausaldaja müüs võlgnikule temale kuuluva xxx asuva korteriomandi, registriosa nr xxx. Võlgnik kohustus tasuma lepingu eseme ostuhinna 268 500 eurot hiljemalt kolme pangapäeva jooksul, nõue muutus sissenõutavaks 24.03.2023. a. Võlgnik on võlausaldajale 21.03.2023 sõlmitud asjaõiguslikust lepingust tulenevate kohustuste katteks teinud, vastuolus lepingus sätestatud tingimustega, 13 makset, kokku summas 175 400 eurot. Lepingulised kohustused on pankrotiavalduse esitamise seisuga võlgniku poolt täitmata põhinõude ulatuses summas 92 600 eurot, millele lisandub viivis. Kokku moodustavad AVP KVVK OÜ pankrotavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud nõuded võlgniku vastu 103 086,78 eurot.
5.PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud 5
kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. 16. jaanuaril 2024. a esitas võlausaldaja I võlgnikule pankrotihoiatuse (dtl 226).
6.PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldajad on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu.
7.Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul raha puudub. Võlgnikule kuulub kinnisasi, milleks on alates 21.03.2023 kinnistu nr 19835750, milleks on aadressil xxx xxx/xxx mõttelist osa kinnistust ja eriomandi ese eluruum nr xxx. Eriomandi sisu: korteriomandi igakordse omaniku ainuvalduses ja kasutuses on terrass/rõdu, millele on juurdepääs eriomandi esemest. Kortermaja on lõpuni ehitamata, vähemalt on puudu küttesüsteem. Kuna korteri müük enampakkumisel alghinnaga 140 000 € on nurjunud, korter asub pooleliolevas majas, siis hindab ajutine halduri sellise korteri väärtuseks pankrotivarana mitte rohkem kui 90 000 €.
8.Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 3 729 656,51 eurot. Võlgniku suurimad võlausaldajad on ASSG Main OÜ nõudega summas 1 127 529,83 €, mis tuleneb talle T T OÜ loovutatud nõudest. xxx nõue summas 924 756 eurot tuleneb kolmest laenulepingust (sh 327 000 euro põhiosa, 327 000 eurot viivised). Nõue on tagatud seatud hüpoteekidega kinnistutele xxx ja xxx. AS xxx plaat nõue summas 567 861,50 eurot tuleneb 2022 aastal sõlmitud neljast laenulepingust, laenusummast on maha arvestatud täitemenetluste käigus võlgniku vara müügist saadud rahad.
9.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
10.Olemasolevate andmete põhjal on ajutise halduri hinnangul maksejõuetuse põhjuseks selge finantsplaani puudumine. Samuti tõenäoline raha kõrvaldamine võlgniku kontodelt muuks otstarbeks kui võlgniku äritegevuseks. Puudub võlgniku raamatupidamine, mis võimaldaks tuvastada tehtud kulude ja tulude vastavust. Rahaga on ilmselt meelevaldselt hullatud, mitte kasutatud seda võlgniku parimates huvides. Ajutisele haldurile ei ole jäänud muljet, et võlgniku tegevust oleks keegi võlgniku huvides juhtinud. Kõik ametis olnud juhatuse liikmed on selgituste andmisel ebalevad, selgitused on vasturääkivad. Juhatuse liikmete poolt juhtimiskohustuse täitmata jätmise näol on ilmselt tegemist raske hooletusega, samuti viitavad segased rahaülekanded lojaalsuskohustuse rikkumisele. Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes võib maksejõuetuse põhjuseks olla raske juhtimisviga või kuritegu.
11.Ajutine haldur on tuvastanud, et maksejõuetuks muutus võlgnik juba 2022 või 2023 aastal. Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse (ÄS § 180 lg 51). Kohtu hinnangul on võlgniku juhatuse liige ja endised juhatuse liikmed jätnud pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse täitmata. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest 6
hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Riigikohus on 3-2-1-188-12 selgitanud, et ÄS § 180 lg 51 kaitseb osaühingu võlausaldajaid kahte liiki kahju eest. Esiteks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama osaühingu vara võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise. Teiseks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama seda, et sisuliselt maksejõuetu äriühing ei osaleks edasi majandustegevuses, mille käigus tekkivaid kohustusi ta täita ei suuda.
12.Võlgnik on jätnud esitamata ajutise halduri poolt küsitud raamatupidamise registrid (pearaamat, ostudokumentide nimekirjad jms). Võlgnik on sellega rikkunud PankrS § 22 lg 4 sätestatud kohustust. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. ÄS § 183 järgi on raamatupidamise korraldamine juhatuse ülesanne. ÄS § 179 lg 1 kohaselt koostab juhatus pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Aastaaruande koostamise kohustuse sätestab ka raamatupidamise seadus (RPS), mille § 14 lg 1 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. RPS § 15 lg 1 järgi on raamatupidamise aastaaruande eesmärk anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. PankrS § 35 lg 2 ja § 85 lg 1 alusel võlgnik on kohustatud haldurile esitama vara ja kohustuste nimekirja, samuti bilansi pankroti väljakuulutamise päeva seisuga.
13.Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutine halduril ei ole olnud raamatupidamise andmete puudulikkuse tõttu tuvastada vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Olemasolevate andmete põhjal võib esineda võimalus alusetult makstud rahasummade tagasinõudmiseks.
14.Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik andnud haldurile piisavalt teavet ega selgitusi võlgniku majandusliku olukorra kohta. PankrS § 85 lg 1 ja 89 ning § 90 alusel kohus kohustab juhatuse liiget ja endisi juhatuse liikmeid andma haldurile üle kogu võlgniku raamatupidamise dokumentatsioon.
15.PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus kohustab juhatuse liiget ja endisi juhatuse liikmeid PankrS § 86 lg 1 ja § 19 lg 3 alusel vande andmiseks. PankrS § 88 lg 1 kohaselt võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda. Juhul kui juhatuse liige ja endised juhatuse liikmed seda kohustust rikuvad võib kohus neid PankrS § 89 lg 1, § 90, § 19 lg 1 ja 3 sätestatust tulenevalt trahvida, kohaldada sundtoomist või aresti. Ajutise halduri tasu
16.PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 7
17.Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 26,18 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 4 057,90 eurot (käibemaks ei lisandu ega sisaldu). Menetlusosalised tasunõudele vastu ei vaidle.
18.Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 4 057,90 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Menetlusosaliste menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
20.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot
21.Riigikohus on lahendis 3-2-1-23-13 selgitanud, et pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks on erikord – PankrS § 146 kohaselt makstakse pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.