lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-2027/14

Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 09.08.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-2027/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
09.08.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1946
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VSS § 23 lg 1, 11HKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 265 lg 5MäärusVSS § 10 lg 2VSS § 25 lg 2VSS § 68

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-2027/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja10.07.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kristjan Siigur, Oliver Kask, Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

09.08.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2027

Haldusasi

Politseija Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja EK Puudutatud isik – X, esindaja adv. Merili Laansoo

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.07.2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.07.2024 määruse peale haldusasjas nr 3-24-2027.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.07.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-2027 muutmata.
3.Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MÄÄRUSKAEBUS

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 18.08.20263-26-2476/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.08.20263-26-2464/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.08.20263-26-2463/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.08.20263-26-2461/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.08.20263-26-2462/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.08.20263-26-2433/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas puudutatud isiku kinni 21.12.2023 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel. Puudutatud isikul puudus isikut tõendav dokument ning tema isikusamasus tuvastati tema ütluste alusel. Samal päeval avaldas isik PPA-le soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. Tartu Halduskohtu

3-24-2027 23.12.2023. a määrusega (haldusasi nr 3-23-2962) antud loa alusel paigutati puudutatud isik välimaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel kinnipidamiskeskusesse. Eelnimetatud haldusasjas tehtud 29.04.2024. a määrusega pikendas Tallinna Halduskohus puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 29.08.2024.

2.PPA tegi 17.06.2024 otsuse nr 12312210164-1, millega lükkas puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi, tegi talle lahkumisettekirjutuse ning kohaldas viieaastast sissesõidukeeldu.
3.PPA esitas 10.07.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba puudutatud isiku kinnipidamiseks VSS § 23 lg 1 punktide 1 ja 3 alusel. Taotluse kohaselt ei ole puudutatud isiku viivitamatu väljasaatmine võimalik, kuna tal puudub kehtiv reisidokument. Puudutatud isik on esitanud India suursaatkonnale taotluse dokumendi saamiseks, ent dokumendi saamine võtab aega. Puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht, võttes eelkõige arvesse, et ta ületas riigipiiri ebaseaduslikult grupis, et tema algne plaan oli liikuda Eestist edasi Hispaaniasse ning et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise vältimiseks ning valetas rahvusvahelise kaitse menetluses seletusi andes. PPA hinnangul ei oleks puudutatud isikul vabaduses viibimise korral ajendit enda väljasaatmisele kaasa aidata. Kinnipidamisega võrreldes leebemad järelevalvemeetmed ei oleks tõhusad.
4.Puudutatud isik vaidles PPA taotlusele vastu.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 10.07.2024 määrusega PPA taotluse ning andis loa paigutada puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 10.09.2024. Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
5.1.Haldusasjas 3-23-2962 tehtud kohtumäärustes on leitud, et puudutatud isiku puhul esineb VSS § 68 punktides 6 ja 8 nimetatud põgenemise oht tulenevalt järgmistest asjaoludest: a) puudutatud isik peeti kinni Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu; b) ta ei taotlenud kohe rahvusvahelist kaitset, vaid tegi seda ligi neli tundi pärast tema kinnipidamist; c) ta viibis eelnevalt Venemaal ja Araabia Ühendemiraatides, ent ei taotlenud nendes riikides rahvusvahelist kaitset; d) ta on teatanud, et ei soovi tagasi Indiasse minna. Pole selgunud selliseid asjaolusid, mis puudutatud isiku põgenemise ohtu oluliselt vähendaks. Põgenemise ohtu suurendab see, et PPA jättis puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata.
5.2.Asjaolu, et puudutatud isik kinnitas 26.06.2024 PPA-le, et soovib naasta Indiasse ja on teinud koostööd väljasaatmiseks vajalike dokumentide saamiseks, ei lükka ümber põgenemisohu esinemist, sest vabaduses viibides ei pruugi koostöö jätkuda. Leebemate järelevalvemeetmete võtmine ei oleks tõhus, kuna puudutatud isiku varasem käitumine ei anna alust teda piisavalt usaldada. Reisidokumendi puudumine pole eelnevalt takistanud puudutatud isikul ebaseaduslikult riigipiiride ületamist, Schengeni alal oleks see iseäranis lihtne. Puudutatud isiku kinni pidamine ei ole kestnud ebaproportsionaalselt kaua. On usutav, et puudutatud isik saadetakse kodumaale viivitamatult pärast dokumentide saabumist.
6.Puudutatud isik esitas 23.07.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tallinna Halduskohtu 10.07.2024 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata. Puudutatud isiku hinnangul ei esine põgenemise ohtu ja seega pole alust tema kinni pidamiseks. Halduskohus on põgenemisohu tuvastamisel põhjendamatult suure tähtsuse omistanud asjaolule, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 4 tundi pärast kinnipidamist. PPA on alates puudutatud isiku kinnipidamisest kujundanud tema suhtes negatiivse hoiaku ega ole uurimiskohustust nõuetekohaselt täitnud. Seda kinnitab muu hulgas asjaolu, et varasemates menetlustes väitis PPA, et puudus võimalus puudutatud isiku tuvastamiseks, kuid käesolevas menetluses on esitanud fotod isikut tõendavatest dokumentidest, mis on välja antud juba 2019. aastal. Kuna puudutatud isik liikus põhja suunas ei ole usutav PPA väide, et ta soovis minna Hispaaniasse. Põhjendamatu on halduskohtu 2(5)

3-24-2027 järeldus, et puudutatud isik ei pruugi vabaduses olles PPA-ga koostööd jätkata. Puudutatud isik toonitab, et peale ebaseadusliku piiriületuse ei ole ta teinud midagi keelatut ning sisustamata on etteheited, justkui tema hoiakutest saaks järeldada koostöö mittetegemist või põgenemise ohtu. Ainuüksi dokumentide puudumine ei saa olla kinnipidamise aluseks olukorras, kus PPA ei ole suutnud 7 kuu jooksul korraldada dokumentide hankimisega seonduvat. Halduskohus ei ole adekvaatselt hinnanud kinnipidamise proportsionaalsust. Kinnipidamine peab olema ultima ratio meede, ning olukorras, kus isik pole teinud midagi talle etteheidetavat ning põgenikule tavatut on tegu ebaproportsionaalse põhiõiguste riivega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Määruskaebus tuleb võtta menetlusse vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg-le 1. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6).

Määruskaebus on võimalik lahendada ilma PPA-lt seisukohta küsimata.

9.Määruskaebus tuleb rahuldamata jätta. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Puudutatud isiku varasem käitumine kinnitab ohtu, et vabaduses viibides võib ta asuda end varjama ning asjaolu, et ta on pärast rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamist asunud PPA-ga koostööle reisidokumendi saamiseks ja avaldanud sõnaselgelt soovi kodumaale naasta, ei ole piisavad veenmaks, et ta vabaduses viibides ei asu enda väljasaatmist takistama.
10.VSS § 23 lg 1 punkti 1 alusel võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase paigutada kinnipidamiskeskusesse, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht. VSS § 23 lg 11 kohaselt peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 23 lg 1 punktis 1 nimetatud põgenemise ohtu iseloomustavad objektiivsed asjaolud on loetletud VSS §-s 68. Põgenemise ohu kindlakstegemiseks ei piisa üksnes mõne VSS §-s 68 nimetatud asjaolu tuvastamisest, vaid arvestada tuleb ka muid isikuga seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu halduskolleegiumi 31.05.2017 määrus asjas nr 3-3-1-93-16, punkt 13). Seejuures võib arvesse võtta ka minevikusündmusi ja isiku varasemat käitumist (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.02.2014 määrus asjas nr 3-3-1-1-14, punktid 17 ja 19).
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht eelkõige VSS § 68 punkti 8 tähenduses. Osutatud sätte kohaselt esineb põgenemise oht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Vaidlust ei ole selles, et PPA pidas puudutatud isiku Setomaa vallas kinni pärast seda, kui puudutatud isik oli ebaseaduslikult ületanud riigipiiri. Pärast kinnipidamist esitas puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotluse, misjärel andis halduskohus (haldusasi nr 3-23-2962) loa tema paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse, kus puudutatud isik viibis kogu eelnimetatud taotluse menetluse aja. Rahvusvahelise kaitse taotleja puhul, kes vahetult pärast taotluse esitamist VRKS alusel kinni peetakse ja kinnipidamiskeskusesse paigutatakse, ei saa VSS § 68 punktis 8 osutatud loa või õigusena käsitada rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise faktist tulenevat õigust viibida Eestis taotluse läbivaatamise ajal. Seega viimati osutatud sätte kohaselt on puudutatud isiku näol tegemist välismaalasega, kes ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida.

3(5)

3-24-2027

12.Halduskohus ei ole puudutatud isiku põgenemise ohu tuvastamisel lähtunud üksnes ebaseadusliku piiriületuse faktist, vaid võtnud nõuetekohaselt arvesse ka kõiki muid asjaolusid, viidates seejuures haldusasjas nr 3-23-2962 tehtud kohtumäärustele ning leides, et põgenemise ohu hindamise aluseks olevad asjaolud ei ole olulisel määral muutunud. Kuigi haldusasja nr 3-23-2962 esemeks oli puudutatud isiku kinni pidamine VRKS alusel, on selles haldusasjas tehtud kohtumäärustes tuvastatud asjaolud ja puudutatud isiku põgenemise ohuga seoses võetud seisukohad asjassepuutuvad ka siinsel juhul. Ringkonnakohus jääb eelkõige haldusasjas nr 3-23-2962 13.05.2024 tehtud määruse punktides 16–21 võetud seisukohale, et puudutatud isiku puhul esineb VSS § 68 p 8 kohane põgenemise oht. Põgenemise ohule viitavad lisaks ebaseadusliku piiriületuse faktile ka puudutatud isiku poolt menetluse antud ebausutavad selgitused isikut tõendava dokumendi kaotamise kohta, samuti see, et vahetult pärast esmakordset kinni pidamist avaldas puudutatud isik soovi liikuda Hispaaniasse. Nõustuda ei saa määruskaebuses esitatud väitega, et kuna puudutatud isik liikus põhja suunas, ei ole Hispaaniasse jõudmise soov usutav. Euroopasse soovitud sihtkohta jõudmiseks kasutavad liidu välispiiri ebaseaduslikult ületavad isikud sageli marsruute, mis ei pruugi olla kõige lühemad, ent mis valitakse lootuses, et neid mööda liikudes on suurem võimalus jõuda takistamatult sihtkohta. Erinevalt määruskaebuses osutatust ei ole halduskohus omistanud vaidlustatud määruse tegemisel ülemäärast kaalu asjaolule, et puudutatud isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust kohe, vaid tegi seda 4 tundi hiljem. Nimetatud asjaolu, koosmõjus ebaseadusliku piiriületuse faktiga, õigustab järeldust, et puudutatud isiku Eestisse sisenemise eesmärk ei olnud rahvusvahelise kaitse taotlemise soov.
13.Kuivõrd halduskohus on õigesti tuvastanud puudutatud isiku põgenemise ohu VSS § 68 punkti 8 tähenduses, ei ole määruskaebuse lahenduse seisukohast oluline, kas endiselt saaks põgenemise ohtu sisustada ka VSS § 68 punkti 6 kaudu (välismaalane on teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita), mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks seda käsitleda.
14.Halduskohus on nõuetekohaselt põhjendanud oma järeldust, et puudutatud isiku põgenemise ohtu ei kahanda oluliselt see, et ta on avaldanud soovi kodumaale naasta ja asunud hankima väljasaatmiseks vajalikku reisidokumenti. Puudutatud isiku varasema käitumise pinnalt, mida iseloomustab eelkõige ebaseaduslik piiriületus, esialgu väljendatud soov jõuda Hispaaniasse ning Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine alles pärast seda, kui ilmnes, et PPA soovib teda tagasi saata Venemaale, võis halduskohus järeldada, et puudutatud isiku soov kodumaale naasta ei pruugi olla siiras. Siinse määruskaebusega vaidlustatud halduskohtu määruses tehtud viide haldusasjas nr 3-23-2962 tehtud kohtumäärustele kinnitab, et halduskohus võttis eelviidatud asjaolusid põgenemise ohu hindamisel arvesse. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus nende asjaolude pinnalt õigesti järeldanud, et puudutatud isiku koostöö PPA-ga võib olla kantud eelkõige soovist vabaneda kinnipidamiskeskusest, et asuda otsima järgmist võimalust ebaseaduslikult Euroopasse jääda. Välismaalase põgenemise ohule antav hinnang on prognoosotsus, mille aluseks saab eelkõige olla isiku eelnev käitumine. Halduskohus ei ole selle prognoosotsuse tegemisel olulisi asjaolusid tähelepanuta jätnud ega kaalumisel mõnele asjaolule ilmselgelt ebaadekvaatset kaalu omistanud. Ringkonnakohtu hinnangul on tõenäoline, et vabadusse pääsemise korral võib puudutatud isiku koostöötahe kaduda ning enda väljasaatmisele kaasa aitamise asemel võib ta asuda otsima võimalusi ebaseaduslikult Euroopasse jääda.
15.Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku kinnipidamine on proportsionaalne meede. Eeltoodud asjaolusid silmas pidades on halduskohtus õigesti ja kaalumisvigu tegemata leidnud, et leebemate järelevalvemeetmete võtmine ei oleks piisavalt tõhus ega tagaks piisavalt seda, et puudutatud isik on edaspidi kättesaadav väljasaatmisega seotud toiminguteks. VSS § 10 lõikes 2 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed ei välista põgenemise ohtu, kuna peale 4(5)

3-24-2027 puudtatud isikliku kinnituse ei nähtu muid asjaolusid, mis veenaksid selles, et puudutatud isikul on motivatsioon vabadusse pääsemisel PPAga nõuetekohast koostööd jätkata ja enda väljasaatmisele kaasa aidata.

16.Määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi kaalutlust (nt tervis või turvalisus), mis seaks kahtluse alla kinnipidamise mõõdukuse. Ületatud ei ole kinnipidamise maksimaalset lubatud kestust (VSS § 25 lg 2) ning PPA selgituste pinnalt tuleb usutavaks pidada, et reaalne võimalus puudutatud isik välja saata saabub peatselt. Puudutatud isiku väljasaatmine on perspektiivikas. Põhjendamatu on määruskaebuses esitatud etteheide, et PPA ei ole 7 kuu jooksul suutnud korraldada puudutatud isiku dokumendi hankimisega seonduvat. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajal ei olnud PPA-l alust pöörduda puudutatud isiku dokumenteerimiseks tema kodakondsusriigi asutuste poole ega nõuda seda ka puudutatud isikult. Mis puudutab rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse kestust, siis selles osas jääb ringkonnakohus juba haldusasjas nr 3-23-2962 tehtud 13.05.2024 määruse punktis 15 võetud seisukohale, et PPA ei viivitanud taotluse läbivaatamisega ebamõistlikult. Isegi kui selline viivitus tulevastamist leiaks, ei saa sellel olla määravat tähtsust hinnangu andmisel puudutatud isiku kinnipidamise vajalikkusele pärast rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamist. Ringkonnakohtule ei nähtu ka, et PPA oleks puudutatud isiku suhtes võtnud määruskaebuses osutatud negatiivse eelhoiaku, mis võiks kahtluse alla puudutatud isiku kinnipidamise vajalikkuse või mõõdukuse.
17.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 10.07.2024 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.08.20263-26-2434/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.08.20263-26-2436/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja