Politsei- ja Piirivalveameti taotlus saada luba pidada X. X. kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse
Menetlusosalised ja nende esindajad
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ekaterina Kouru Puudutatud isik X. X., esindaja advokaat Merili Laansoo Lihtmenetluses, 10. juuli 2023. a kohtuistungil
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei-ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba pidada X. X. kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (10. septembrini 2024 k.a).
Asendada määruse avaldamisel X. X.i nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 21. detsembril 2023 Võrumaal Setomaa vallas kinni kaheksa inimest, kellel polnud seaduslikku alust Eestisse saabuda ja siin viibida. Nende hulgas oli X. X. (sündinud xx.xx.xxxx). Ta kinnitas, et tal on India kodakondsus, kuid isikut või kodakondsust tõendavaid dokumente tal polnud (dokument oli tema sõnul teises kotis ja ta kaotas selle ära).
2.PPA pidas X. X.i väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel kinni. Pärast seda esitas X. X. taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks.
3.Tartu Halduskohus andis 23. detsembri 2023. a määrusega kohtuasjas nr 3-23-2962 PPAle loa pidada X. X. välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel
kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks nädalaks. Tallinna Halduskohus andis
3.jaanuari 2024. a määrusega PPA-le loa pikendada X. X.i kinnipidamist kuni
maini 2024. 29. aprilli 2024. a määrusega andis Tallinna Halduskohus loa pikendada kinnipidamist kuni 29. augustini 2024.
PPA tegi 28. juunil 2024 otsuse nr 12312210164-1, millega lükkas X. X.i rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi. PPA tegi X. X.ile sundtäidetava ettekirjutuse lahkuda India Vabariiki ning kohaldas talle sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi viieks aastaks. PPA leidis, et X. X.i taotlus on selgelt põhjendamatu (VRKS 201 p-d 3, 6 ja 7). PPA hinnangul ei ole ohustaks X. X.i Indiasse naasmisel tagakius. Ka ei sattuks tema elu ohtu. X. X. tuli Euroopasse paremat elu otsima. Ta kuritarvitab rahvusvahelise kaitse süsteemi.
PPA pidas X. X.i 9. juulil 2024 kell 12.45 VSS § 23 lg 1 p 1 alusel 48 tunniks kinni.
PPA esitas 9. juulil 2024 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba pidada X. X.i kinni VSS § 23 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauem kui kaks kuud.
6.1.X. X.i pole võimalik 48 tunni jooksul välja saata. Tal pole kehtivat reisidokumenti.
28.juunil 2024 tegi X. X. PPA tagasisaatmise nõustajate abiga ajutise reisidokumendi taotluse India saatkonna elektroonilisel kodulehel. 8. juulil 2024 viis PPA ta dokumenteerimise eesmärgil Tallinnas asuvasse India saatkonda. India saatkonna ametniku selgituse järgi väljastatakse dokumendid Soome saatkonnas. Dokumentide Eestisse saatmine võtab aega.
6.2.Esineb oht, et X. X. vabaduses viibides põgeneb. Ohu tuvastamise aluseks on VSS § 68 pd 6 ja 8. PPA jääb põgenemisohu põhjendamisel varem kohtule esitatud taotlustes toodud põhjenduste juurde (X. X.i varasemad ütlused; Eesti oli talle transiitriik, tema sihtriigiks oli Hispaania; rahvusvahelise kaitse taotluse esitas ta väljasaatmise vältimiseks; ebaseaduslik piiriületus jm). Pärast kodumaalt lahkumist viibis ta enda sõnul seaduslikult Araabia Ühendemiraatides ja Venemaal. Oluline on ka see, et X. X. saabus Eestisse ebaseaduslikult grupiga, mis tähendab, et ta pani toime kriminaalkuriteo.
6.3.Põgenemisohtu suurendab see, et PPA lükkas X. X.i rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel andis mees teadvalt valesid seletusi. PPAl on põhjendatud kahtlus, et X. X. hävitas oma isiku tuvastamist võimaldava dokumendi või vabanes sellest. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas ta üksnes selleks, et vältida lahkumiskohustuse täitmist.
6.4.Kuna Indiasse otselende ei lähe, tuleb arvestada võimalike takistustega (nt pole lennupileteid, lennufirma ei kinnita lennule võtmist, transiitriik ei kinnita transiidi luba). Kui takistusi ei esine, on tagasisaatmine võimalik kahe nädala jooksul dokumentide saamisest.
6.5.X. X. on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama. X. X.i varasema käitumise põhjal saab järeldada, et vabaduses viibides poleks tal selleks ajendit (ebaseaduslik piiriületus, rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine väljasaatmise vältimiseks).
6.6.VSS §-s 10 sätestatud järelevalvemeetmed poleks tõhusad, kuna esineb põgenemisoht. Nende meetmete kohaldamine eeldaks usaldust inimese vastu, mida PPA-l praegusel juhul pole. X. X.il ei ole reisidokumenti, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. Ka ei ole dokumendi puudumine tal varem reisimist takistanud. Schengeni alal pole piirikontrolli, mistõttu ei ole dokumentideta liikumine raskendatud.
6.7.Kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu, et tagada X. X.i väljasaatmine. Kinnipidamiskeskuses on X. X.ile tagatud majutus, toitlustus, võimalus viibida värske õhu käes ja vajaduse korral arstiabi.
6.8.PPA palub võtta asja materjalide juurde haldusasjas nr 3-23-2962 esitatud 22. detsembri 2023. a, 29. detsembri 2023. a ja 22. veebruari 2024. a taotlused ning neile lisatud dokumendid (isikuandmete ankeet, haavatavuse hindamise akt, isiku tuvastamise akt, isiku VRKS alusel kinnipidamise protokoll; isiku VSS alusel kinnipidamise protokoll; seletuskiri, RVK vestlus 12312210164-1).
7.Istungil ütles X. X., et ta ei taha jääda kinnipidamiskeskusesse. Tema tervis on halvenenud, ta on kaks korda haigeks jäänud. Rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse vaidlustamisest ta loobus, sest ei tahtnud olla veel kuus kuud kinnipidamiskeskuses. Merili Laansoo palus kohtul arvestada sellega, et X. X. on kaua kinnipidamiskeskuses viibinud. Koostöö PPA-ga pole alati laabunud põhjusel, et X. X. on olnud infosulus. Tema kinnipidamine on üle reageerimine. Põgenemisohtu pole. PPA prognoosotsus on meelevaldne ja tugineb puudulikule infole.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase võib kohtu loal kinnipidamiskeskusesse paigutada, kui leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei tagaks seda, et inimene õnnestub Eestist välja saata (VSS § 23 lg 1). Kinnipidamine on lubatud juhul, kui esineb oht, et inimene põgeneb (VSS § 23 lg 1 p 1) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (samas, p 3). 9. Kohus arvestab PPA taotluse lahendamisel haldusasjas nr 3-23-2962 tehtud kohtulahenditega, millega mõlemad menetlusosalised on saanud tutvuda. Kohus ei pea vajalikuks võtta praeguse asja toimikusse selles kohtuasjas PPA esitatud avaldusi ja neile lisatud tõendeid. Kohus vaatab PPA taotluse läbi kiireloomulises lihtmenetluses, mille raames on otstarbekuse kaalutlusel võimalik kõrvale kalduda tavapärastest tõendite kogumise nõuetest (HKMS § 134 lg 2 p 4). Oluline on see, et nii menetlusosalised, X. X.i advokaadist esindaja kui ka kohus saavad vajaduse korral nende materjalidega tutvuda, kuna neil on ligipääs teise kohtuasja toimikule.
10.Kohtud on varem kohtuasjas nr 3-23-2962 leidnud, et esineb oht, et X. X. vabaduses viibides põgeneb. Põgenemisohu on kohtud tuvastanud VSS § 68 p-de 6 ja 8 ning juhtumi asjaolude alusel kogumis. X. X. on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu. Ta ei taotlenud kohe rahvusvahelist kaitset, vaid tegi seda ca neli tundi pärast tema kinnipidamist. Enne seda viibis ta Venemaal ja Araabia Ühendemiraatides, ent ei taotlenud nendes riikides rahvusvahelist kaitset. On tõenäoline, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga lükata edasi enda väljasaatmist. X. X. on teatanud, et ta ei soovi tagasi Indiasse minna.
11.Praeguseks pole selgunud selliseid asjaolusid, mis X. X.i põgenemise ohtu oluliselt vähendaks. Põgenemise ohtu suurendab see, et PPA jättis tema rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata. PPA leidis, et X. X.i taotlus oli selgelt põhjendamatu. X. X. tuli PPA hinnangul Euroopasse paremat elu otsima ning soovis varjupaigasüsteemi selleks otstarbeks kuritarvitada.
12.X. X. kinnitas PPA-le 26. juunil 2024 esitatud avalduses, et soovib naasta Indiasse. Ta on teinud PPA-ga koostööd väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisel. Selle põhjuseks on kohtu hinnangul eeskätt asjaolu, et X. X. ei soovi mingil juhul enam
kinnipidamiskeskuses viibida. Koostöö ei pruugi seega jätkuda, kui mees viibib vabaduses. Ta ei pruugi olla PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav.
13.Praeguse hetke seisuga ei ole X. X.il tagasipöördumiseks vajalikke dokumente. Dokumentide saabumiseni on kinnipidamine õigustatud ka VSS § 23 lg 1 p 3 alusel.
14.Kohus nõustub PPA-ga, et VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed poleks tõhusad, kuna esineb põgenemisoht. Leebemate meetmete kasutamine eeldab usaldust inimese vastu. X. X.i ütlused ja käitumine ei anna põhjust teda usaldada. Tal pole reisidokumenti, mida PPA saaks hoiule võtta. Eestisse tuli ta dokumentideta ja ebaseaduslikult, seega ei takistaks ka dokumentide hoiule võtmine tema edasiliikumist. Schengeni alal pole riikidevahelist piirikontroll, st dokumentideta liikumine ei ole raskendatud.
15.Kuigi kinnipidamine on kestnud juba 2023. a detsembrist saadik, on X. X.i jätkuv kinnipidamine proportsionaalne meede, et tagada tema lahkumine Indiasse. Kinnipidamine ei riiva lubamatult tema õigust tervise kaitsele ega muid põhiõigusi. PPA on selgitas, et X. X. saadetakse kodumaale esimesel võimalusel, kui tema dokumendid on Eestisse jõudnud ja võimalik on kavandada tema kodulend. See ei pruugi võtta kahte kuud. Seega võib tegelik kinnipidamise aeg osutuda oluliselt lühemaks. Istungil selgitas PPA, et X. X.i ajutise reisidokumendi koopia võib saabuda juba sel nädalal. Kui takistusi ette ei tule, võib X. X.i Indiasse saatmine sel juhul õnnestuda kõige varem järgmise nädala teises pooles.
16.Eeltoodu põhjal rahuldab kohus PPA taotluse. Kohus annab PPA-le loa pidada X. X. kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (10. septembrini 2024 k.a).
17.Kuna X. X.il on advokaadist esindaja, ei tõlgi kohus praegust määrust tema jaoks hindi keelde. Määruse sisu tuleb X. X.ile tutvustada tema esindajal. M. Laansoo kinnitas istungil, et tutvustab määrust X. X.ile.
18.Avaldatavas määruses tuleb X. X.i nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg-d 3 ja 4). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.