Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-21-2597 9. august 2024 Maria Lõbus XX kaebus Viru Vangla vastu perioodil 14.−24. september 2021 käeraudade selja taga kasutamisega tekitatud tervisekahju hüvitamiseks Kaebaja – XX Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Indrek Arming Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX kaebus rahuldamata. Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga. Kuulutada asja menetlus kaebaja tervisekaardi väljavõtete osas kinniseks.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 9. september 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-21-2597 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6). ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Viru Vangla kinnipeetav XX (edaspidi kaebaja) esitas 16. septembril 2021 Viru Vanglale kahjunõude nr 6-16/227-1. Kaebaja selgitas, et 14. septembril 2021 otsustati käskkirjaga nr 321/1-2/295 kaebaja suhtes kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid, sh käeraudasid, mis tuli asetada selja taha pandud kätele. Kaebaja nõudis 14. septembri 2021. a õhtul, et keegi tuleks meditsiiniosakonnast ja väljastaks tõendi, et kaebaja saab käeraudasid kanda ainult ette asetatud kätel. Kaebaja vasaku käe küünarnukk oli vigastatud, oli liigese trauma ja oli ka operatsioon. Kui asetada käerauad selja taha pandud kätele, tekitab see küünarnukis suurt füüsilist valu. Meedik kaebaja juurde ei tulnud ja valvur pani ikka käerauad selja taha. Eelmise karistuse ajal pandi kaebajale käerauad ette asetatud kätele. Kaebaja nõudis endale käeraudade selja taha asetamisega tekitatud füüsilise valu eest hüvitiseks 3000 eurot.
2.Viru Vangla jättis 8. novembri 2021. a otsusega nr 6-16/227-2 kaebaja kahjunõude rahuldamata. Vangla märkis, et meditsiinitöötaja tegi 20. septembril 2021 kindlaks, et kaebajale käeraudade selja taha paigaldamine ei ole meditsiiniliselt vastunäidustatud. Kaebaja tervislik seisund ei olnud sugugi selline, mis lubaks arvata, et käeraudade selja taha paigaldamine tekitaks kaebajale valu. Vangla möönab, et käeraudade paigaldamine võib tekitada teatud valu, kui kinnipeetav keeldub käeraudade paigaldamisest, väänab oma käsi ning rauad paigaldatakse jõudu kasutades. Antud juhul jõu kasutamist ei ole tuvastatud ja kaebaja väited talle valu tekitamise kohta on seega ebatõenäolised. Käeraudu kasutati kaebaja suhtes üksnes ajal, kui vanglaametnik sisenes kambrisse ja kui toimus kaebaja saatmine, ülejäänud ajal kaebaja suhtes käeraudu ei kasutatud. Isegi juhul, kui teoreetiliselt kaebaja pidigi taluma hetkelist füüsilist valu, ei olnud see nii pikaldane. Selja taha asetatud kätele paigaldatud käeraudade kasutamine kaebaja saatmisel ja vanglaametniku kambrisse sisenemisel oli ajavahemikul 14.−24. september 2021 seaduslik, mistõttu kahjunõue ei kuulu rahuldamisele.
3.Kaebaja esitas 8. novembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse peale. Kaebaja selgitas, et kui tema suhtes kohaldati 14. septembril 2021 täiendavaid julgeolekuabinõusid, teavitas ta kohe kõiki, et kui tal pannakse käerauad selja taha, tekitatakse talle suurt füüsilist valu. Kaebajal oli viimase karistuse ajal tõend selle kohta, et talle tuleb panna käerauad ette. 20. septembri 2021. a tõend koostati pärast kaebaja kahjunõude esitamist ja see on võltsitud, et õigustada üksuse juhi õigusvastast tegevust. Kaebaja 1. juuli 2021. a individuaalses täitmiskavas on kirjas, et kaebaja töövõime on osaline, tema töövõimetuse aste on 70%, sest vasak käsi on vigastatud. See trauma on kaebajal juba 90-ndatest. Trauma tõttu oli kaebaja küünarnuki kapsel, liiges, närvid ja kõõlused vigastatud. Aastatega kõik kasvas kokku kaebaja käe tavalise asendi järgi. Kui panna käed käeraudadega selja taha, siis vasak traumeeritud küünarnukk nagu hakkab murduma enda jaoks ebatavalise nurga all, tekitades suure ja pideva füüsilise valu. Kaebaja pidi seda valu kannatama kümne päeva jooksul iga kord, kui toimusid loendused ja jalutuskäigule saatmised ning kui vanglaametnikud sisenesid muul põhjusel kambrisse.
4.Kohus võttis 2. augusti 2022. a määrusega menetlusse kaebaja kaebuse Viru Vangla vastu perioodil 14.−24. september 2021 käeraudade selja taga kasutamisega tekitatud tervisekahju hüvitamiseks.
3-21-2597
5.Viru Vangla palus 3. oktoobri 2022. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Vangla jäi
8.novembri 2021. a otsuses väljendatud seisukohtade juurde. 20. septembri 2021. a haigusjuhtumis nr A19813 on vangla üldarst H. Silvet märkinud, et ta on tutvunud kaebaja digilooga ning jõudnud järeldusele, et kaebaja on võimeline hoidma käsi selja taga raudus.
14.oktoobri 2021. a haigusjuhtumis nr A21676 on vangla üldarst kontrollinud, kas kaebaja käte selja taga raudus hoidmine võib tekitada valu. Arsti seisukohalt pole alust arvata, et käte selja taga raudus hoidmine tekitaks kaebajale liigseid vaevusi. Viru Vangla meditsiiniosakonna töötajad on haritud ja pädevad ning vangla ei kahtle meedikute otsustes, mistõttu vangla jääb seisukohale, et isegi juhul, kui kaebaja pidigi käeraudade kandmisel tundma hetkelist valu, ei olnud see tugev ega pikaldane. Isegi juhul, kui aastatel 2000−2020 oli kaebajal tõend, mis lubas talle käeraudu paigaldada ainult ette, siis inimese tervislik seisund võib ajas muutuda ning
20.septembril 2022 arst leidis, et kaebaja võib hoida käsi selja taga raudus. Kaebaja toob kaebuses välja, et tema vasaku käe vigastust kinnitab talle 1. juulil 2021 koostatud individuaalne täitmiskava, kus on märgitud, et kaebaja töövõime ulatus on osaline ja töövõimetuse aste on osaline, 70%. Vangistusseaduse (VangS) § 16 lõige 1 ei näe ette, et kinnipeetava individuaalses täitmiskavas peaks olema kajastatud kinnipeetava tervislik seisund. Individuaalne täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Individuaalses täitmiskavas märgitakse kinnipeetava töövõimelisus ja kutseoskused. Kaebaja individuaalses täitmiskavas on tõepoolest märgitud, et kaebaja töövõime ulatus on osaline, töövõimetuse aste on osaline, 70% ja ta on töökohuslane, kuid käe vigastust ei ole kaebaja individuaalses täitmiskavas märgitud. Viru Vanglal puuduvad andmed, mis kinnitaksid kaebaja tervise halvenemist käeraudade selja taha paigaldamise tõttu. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema tervise kahjustumist ning põhjuslikku seost. Kahju tekkimine on aga kahju hüvitamise üks eeldustest ja kui kahjuliku tagajärje saabumine ei ole tõendamist leidnud, ei ole ka kõik kahju hüvitamise eeldused täidetud.
6.Kaebaja esitas 9. oktoobril 2022, 5. veebruaril 2024 ja 13. märtsil 2024 täiendavad seisukohad. Kaebaja selgitas, et ta on 70% invaliid ja tal on osaline töövõime ning see on tingitud justnimelt 1994. aastal saadud vasaku käe traumast ja sellele järgnenud kahest operatsioonist. Kaebaja ei saa ilma suure valuta vasakut kätt selja taha panna. Lisaks tuleb arvestada seda, et käeraudade randmetele asetamise momendil peavad käed olema palju rohkem välja pööratud kui lihtsalt käeraudade kandmise ajal. See väljakeeramine tekitabki küünarnukis suure valu. Arst H. Silveti tõend ei ole usaldusväärne, sest ta on ebaaus ja ebapädev meedik. Kaebaja ei ole oma käte teemat H. Silvetiga üldse arutanud ja kindlasti ei ole kaebaja arsti juuresolekul oma käsi selja taha pannud.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
7.Kohus peab esmalt vajalikuks piiritleda vaidluse eset. Kaebaja saab kohtus nõuda kahju hüvitamist üksnes sellel alusel, millel ta nõudis kahju hüvitamist vanglalt kohtueelses menetluses (VangS § 11 lõige 8 ja HKMS § 47 lõige 1). Viru Vanglale 16. septembril 2021 esitatud kahjunõudest nähtuvalt nõudis kaebaja vanglalt kahju hüvitamist selle eest, et teda sunniti 14. septembri 2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/295 alusel käeraudu kandma selja taga, mitte ei võimaldatud käeraudu kanda ees. Kaebaja selgitas, et vasaku käe küünarnuki vigastuse tõttu ei saa ta käeraudu selja taga kanda, sest see põhjustab talle füüsilist valu. Kaebaja soovis meditsiiniosakonnalt tõendit, et ta saab käeraudu kanda ainult ees. Kaebaja leidis, et tema sundimine kandma käeraudu selja taga on piinamine. Vanglale esitatud kahjunõudest ei nähtu, et kaebaja oleks nõudnud kahju hüvitamist üleüldse käeraudade kasutamise eest, vaid üksnes
3-21-2597 selle eest, et neid kasutati selja taga, mitte ees. Seetõttu ei kontrolli kohus praeguses asjas, kas
14.septembri 2021. a käskkirja nr 3-21/1-2/295 alusel kaebaja suhtes käeraudade kasutamine kui täiendava julgeolekuabinõu rakendamine oli põhjendatud, vaid kohus annab hinnangu ainult sellele, kas vangla tegutses õiguspäraselt, kui sundis kaebajat perioodil 14.−24. september 2021 käeraudu kandma selja taga, mitte ei lubanud neid panna ette.
8.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõike 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eeltoodud sätetest tulenevalt on kahju hüvitamise eeldused seega haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes, isiku subjektiivse õiguse rikkumine, kahju tekitamine, põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel, esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus ja mittevaralise kahju korral ka avaliku võimu kandja süü. Kui juba üks eeldus on täitmata, tuleb kahjunõue jätta rahuldamata.
9.Õigusaktid ei sätesta, millisel viisil peavad vanglaametnikud kasutama kinnipeetava peal käeraudu: kas selja taga või ees. VangS § 66 lõike 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab VangS ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Seega on vanglal kaalutlusruum otsustamaks, millisel viisil nõuda käeraudade kandmist, et tagatud oleks VangS ja vangla sisekorraeeskirjade täitmine ning üldine julgeolek vanglas. Käeraudade selja taga kandmise korral on kinnipeetava võimalus õigusrikkumisi ja vangla julgeolekut ohustavaid tegusid toime panna väiksem kui käeraudade ees kandmise korral. Seda arvestades on põhjendatud vangla nõue, et kinnipeetav peab käeraudu kandma selja taga. Samas tuleb vanglal arvesse võtta ka seda, kas kinnipeetava tervislik seisund võimaldab tal käeraudu selja taga kanda. Vangla peab tagama kinnipeetava tervise kaitse ega tohi kinnipeetavale põhjustada rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 ja VangS § 41 lõige 1).
10.Järgmisena kontrollib kohus seda, kas kaebaja terviseseisund välistas käeraudade selja taga kandmise.
11.Kaebaja on selgitanud, et ta sai 1994. aastal vasaku käe trauma, mille tagajärjel sai vigastada küünarnukk, liigesed, närvid ja kõõlused. Vigastuse tagajärjel ei tunne kaebaja eriti näppe ning haaramisfunktsioon puudub. Kaebaja märkis, et aastatega kõik kasvas kokku kaebaja käe tavalise asendi järgi ning kui panna käed käeraudadega selja taha, siis vasak traumeeritud küünarnukk nagu hakkab murduma enda jaoks ebatavalise nurga all, tekitades suure ja pideva füüsilise valu. Kaebaja lisas, et käeraudade randmetele asetamise momendil peavad käed olema palju rohkem välja pööratud kui lihtsalt käeraudade kandmise ajal ning see väljakeeramine tekitabki küünarnukis suure valu. Kaebaja viitas sellele, et ka tema 1. juuli 2021. a individuaalses täitmiskavas on kirjas, et kaebaja töövõime on osaline, tema töövõimetuse aste on 70%, sest vasak käsi on vigastatud.
12.Kohtule on esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõtted perioodi 1. jaanuar 2015 kuni 21. oktoober 2021 kohta. Väljavõtetest nähtub, et kaebaja vasakul küünarvarrel on hulgaliselt arme, esinevad sõrmede tundlikkuse häired, liikuvus on piiratud ja küünarlihased on osaliselt
3-21-2597 atrofeerunud (15. septembri 2015. a kanne nr 228). Kaebaja on saanud närvide ja kõõluste vigastuse, randmeliigese funktsioon on olemas, painutab ja sirutab hästi, kuid osadel sõrmedel esineb tuimust ning sõrmedel puudub painutusvõime ja pigistusjõud on olematu, küünarliigesest on funktsioon olemas (24. septembri 2015. a kanne nr 264 ja 19. septembri 2016. a kanne nr 263). Vangla arst on leidnud 2017. aastal, et kaebaja on võimeline töötama kergematel majandustöödel kuni kaks tundi (9. oktoobri 2017. a kanne nr 297 ja 4. detsembri 2017. a kanne nr 322). Kaebaja on kurtnud valu kätes 2018. a detsembris ja 2019. a jaanuaris (13. detsembri 2018. a haigusjuht nr A17607, 14. detsembri 2018. a haigusjuht nr A17749,
11.jaanuari 2019. a haigusjuht nr A839). 2019. a veebruaris ja aprillis on kaebaja kurtnud, et käeraudade selja taga kandmine on vasaku käe vigastuse tõttu valulik (19. veebruari 2019. a haigusjuht nr A3436, 26. veebruari 2019. a haigusjuht nr A3445 ja 28. aprilli 2019. a haigusjuht nr A7815). Kaebaja on ka 2019. a septembris kurtnud valu vasakus küünarnukis, kuid haigusjuhu kirjeldusest võib järeldada, et see oli tingitud kaebaja suhtes jõu kasutamisest (26. septembri 2019. a haigusjuht nr A15992). 2019. a novembris on kaebaja kurtnud valu vasakus õlaliigeses, mis oli tingitud kaelavalust, samas sai kaebaja kätt tõsta (1. novembri 2019. a haigusjuht nr A17965). 2020. a jaanuaris on kaebaja kurtnud vasaku käe tuimust alates kaelast (23. jaanuari 2020. a haigusjuht nr A1718). 2020. a märtsis on kaebaja kurtnud, et kaelavalu kiirgub vasakusse kätte (3. märtsi 2020. a haigusjuht nr A4414). 2021. a juunis on vangla arst leidnud, et kaebajal puuduvad vanglas töö tegemist välistavad haiguslikud seisundid ning kaebaja on võimeline tegema lihtsamaid majandustöid (nt koristamine, töö pesumajas, toidujagamine) (7. juuni 2021. a haigusjuht nr A11774). Vangla arst on 20. septembril 2021 jõudnud järeldusele, et kaebaja on võimeline hoidma käsi selja taga raudus (haigusjuht nr A19813). Vangla arst on 14. oktoobril 2021 kontrollinud kaebaja kaebust selle kohta, et käte selja taga raudus hoidmine tekitab talle valu. Arst palus kaebajal viia mõlemad käed selja taha ning tuvastas, et kaebaja tegi seda probleemideta ja objektiivselt oli liikumisulatus mõlemast küünarliigesest ja mõlemast õlaliigesest normaalse ulatusega. Arst jõudis järeldusele, et pole alust arvata, et käte selja taga raudus hoidmine tekitaks kaebajale liigseid vaevusi (17. oktoobri 2021. a haigusjuht nr A21676).
13.Seega kaebaja tervisekaardi väljavõtted kinnitavad kaebaja väiteid selle kohta, et tema vasak käsi on kunagi saanud vigastada ning tema sõrmedes esineb seetõttu tundlikkuse häireid ja puudub haaramisfunktsioon. Samuti nähtub tervisekaardi väljavõtetest, et kaebaja on aegajalt kurtnud vasaku käe valu üle, muu hulgas on kaebaja osutanud sellele, et käeraudade selja taga kandmine põhjustab valu. Samas ei kinnita kaebaja tervisekaardi väljavõtted, et tema küünarnuki liikuvuses esineks selliseid probleeme, mis välistaksid käeraudade selja taha panemise. Vastupidi, meedik on 2015. aastal tuvastanud, et kaebaja küünarliigesest on funktsioon olemas (24. septembri 2015. a kanne nr 264). Ka 14. oktoobril 2021 on arst palunud kaebajal käed selja taha viia ning arstile ei nähtunud, et kaebaja käte liikumisulatus oleks vasaku küünarnuki tõttu kuidagi häiritud (17. oktoobri 2021. a haigusjuht nr A21676). Kohtul ei ole mõistlikku põhjust selles arsti hinnangus kahelda, samuti ei pea kohus eluliselt usutavaks seda, et arst võinuks sellise kande teha, ilma et kaebaja oleks tegelikult käsi arsti juuresolekul selja taha viinud. Vasaku küünarnuki normaalset liikumisulatust saab järeldada ka sellest, et vangla arstid on hinnanud kaebaja töövõimeliseks kergematel majandustöödel. Kaebaja tervisekaardist ei nähtu, et kaebaja tegutsemises esineks selliseid probleeme, mis viitaksid küünarnuki liikuvuse piiratusele. Kohus leiab, et on loogiline, et kui inimene ei saa küünarnuki vigastuse tõttu käsi selja taha panna, peaksid tal piirangud esinema ka muudes liigutustes ja tegevustes, sest käte selja taha panemisel käeraudade kandmiseks on käte küünarnukist kõverdamise asend samasugune nagu paljude muude liigutuste ja tegevuste puhul, kuid kaebaja tervisekaardi põhjal ei ole võimalik selliseid piiranguid muudes liigutustes ja tegevustes tuvastada. Täiendavalt märgib kohus, et käeraudade selja taga kandmiseks ega nende peale asetamiseks ei ole kaebajal vaja oma küünarnukki kuidagi eriliselt pöörata, vaid see saab olla tavapärases
3-21-2597 kõverdatud asendis nagu paljude muude liigutuste ja tegevuste puhul. Ka kaebaja viide 1. juuli 2021. a individuaalses täitmiskavas tehtud märkele, et kaebajal esineb 70% ulatuses töövõimetus, ei kinnita, et kaebaja ei saaks käeraudade kandmiseks käsi selja taha panna. Eeltoodut arvestades ei pea kohus eluliselt usutavaks, et käeraudade selja taga kandmine saanuks kaebajale põhjustada suurt füüsilist valu. Kohus möönab, et käeraudade kandmine selja taga võib tekitada mõningast ebamugavustunnet, kuid see ei ületa vanglas kinnipidamisega paratamatult kaasnevate kannatuste ja ebameeldivuste taset ega anna kaebajale alust nõuda käeraudade ees kandmise võimaldamist. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et miski ei viita sellele, et kaebaja ei saanud oma terviseseisundi tõttu perioodil 14.−24. september 2021 käeraudu selja taga kanda.
14.Eelnevat arvestades ei ole alust pidada õigusvastaseks seda, et Viru Vangla nõudis perioodil 14.−24. september 2021 kaebajalt käeraudade selja taga kandmist. Kuna Viru Vangla tegevust ei ole alust pidada õigusvastaseks, tingib juba ainuüksi see kaebuse rahuldamata jätmise.
15.HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Praegune kaebus oli riigilõivuseaduse § 22 lõike 1 punkti 12 kohaselt riigilõivuvaba. Kaebaja muud võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1).
16.Kaebaja terviseandmete kaitseks asendab kohus omal algatusel otsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3). Vastustaja on palunud, et kohus kuulutaks menetluse kaebaja terviseandmeid puudutavas osas kinniseks. Kohus rahuldab selle taotluse ja kuulutab kaebaja eraelu kaitseks praeguse asja menetluse kaebaja tervisekaardi väljavõtete osas kinniseks (HKMS § 77 lõige 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lõike 1 punkt 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.