SA Päikesekodu Teenused esialgse õiguskaitse taotlus vaidemenetluse ajaks
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: SA Päikesekodu Teenused
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada SA Päikesekodu Teenused taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks vaidemenetluse ajaks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohtule saabus SA Päikesekodu Teenused (edaspidi PKT) 16.07.2024 taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks vaidemenetluse ajaks (HKMS § 249 lg 2) – SA Päikesekodu Teenused 14.07.2024 vaie Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (edaspidi TSTA) 14.06.2024 teavituse nr 1.-13/524 – 1 ja 12.07.2024 vastuse nr 1.-6/524 – 3 kehtetuks tunnistamiseks. Koos vaidega esitas vaide esitaja ka taotluse peatada TSTA 14.06.2024 teavituse nr 1.-13/524 – 1 ja 12.07.2024 vastuse nr 1.-6/524 – 3 kehtivus vaidemenetluse ajaks ja palus teostada välja maksmata jäetud lepingujärgsed maksed ja jätkata edaspidiste lepingujärgsete maksete sooritamisega vastavalt lepingule. Kaebaja on tasunud esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu summas 20 eurot.
Kaebaja toob taotluses välja, et Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (edaspidi TSTA) 14.06.2024 teavituse nr 1.-13/524 – 1 ja 12.07.2024 vastuse nr 1.-6/524 – 3, mille kohaselt peatati neile TSTA ning PKT vahel sõlmitud igapäevaelu toetamise teenuse (erihoolekandeteenus - IET) osutamisega seotud ruumide kulude katmise lepingu nr 2424001053IET95071 (edaspidi Leping) maksed ja seati ohtu SA Päikesekodu Teenused võime jätkuvalt pakkuda erihoolekandeteenust.
2.1.Taotleja toob oma taotluses välja, et esiteks ei ole PKT lepingu täitmisel esitanud TSTAle ebaõigeid andmeid ega esitatud arveid moonutanud. Seejuures möönab PKT, et talle teadaolevalt tekkis arvetega segadus, kuid PKT on omalt poolt TSTA-d sellest koheselt teavitanud ning palunud abi aruannete korrigeerimisel. Seega ei ole PKT ühelgi juhul esitanud valeandmeid ega andmete esitamisega viivitanud. Teiseks leiab PKT, et ta ei ole ka takistanud TSTA-d vahendite kasutamise kontrollimisel ega kasutanud vahendeid mittesihtotstarbeliselt. Samuti on PKT täitnud kõiki Lepingus kokkulepitud nõudeid. Lisaks ei näe Leping ega ükski seadus, sh sotsiaalhoolekandeseadus ega sotsiaalseadustiku üldosa seadus ette seda, et hüvitise väljamaksmise võiks peatada uurimisasutuse uurimise ajaks. Seejuures ei ole PKT-le teada, kelle või mille suhtes on uurimine algatatud ja kui kaua see võib kesta. Kokkuvõttes on kaebaja seisukohal, et kaebus on perspektiivikas ning puudub alus rääkida ilmsest perspektiivitusest.
2.2.PKT toob välja, et hilisem õiguste kaitse on oluliselt raskendatud. TSTA 14.06.02024 teavitust ja 12.07.2024 vastust võib mõista selliselt, et TSTA on peatanud PKT-le Lepingujärgse hüvitise väljamaksmise nii juba tekkinud võlgnevuse osas 9 203,42 eurot kui ka edasiulatuvalt. Seejuures on TSTA jätnud PKT-le tegemata väljamaksed ka 2022. a ja 2023. a sõlmitud IET lepingute alusel summas üle 50 000 euro. Samal ajal on PKT kohustatud Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud lepingutest tulenevalt jätkama teenuse osutamist Tallinna linna elanikele. PKT osutab klientidele teenust Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud lepingu alusel ning selle lõpetamine on keeruline ja pikaajaline ning eeldab, et isik ei kasuta teenuskohta vähemalt kahe kuu jooksul (SHS § 80 lg 1 p 1). Samuti ei oleks nendel isikutel võimalik leida kohe alternatiivset teenuskohta, kuivõrd järjekorrad teenuskohtadele on väga pikad. Teenuse osutamisega seoses tekivad PKT-l omakorda kohutused, sh kohustus tasuda igakuist renti ja halduskulusid, mh elektri- vee jms eest.
2.3.PKT toob kohtule esitatud taotluses välja ka seda, et käesoleval juhul on avalikuks huviks tema arvates avaliku raha aus ja läbipaistev kasutamine ja erihooldusteenuse jätkuv osutamine Tallinna linna elanikele. Mõlemad need huvid on tagatud võimalusega hüvitis tagasi nõuda lepinguliste suhetega ning kaaluvad sisuliselt üles TSTA huvi saada enne maksete jätkamist selgus arvetega toimunust.
2.4.Kokkuvõtvalt leiab PKT, et esialgse õiguskaitse rakendamine on õiguslikult ja sisuliselt põhjendatud ja kaitseb ka avalikku huvi.
3.17.07.2024 kohtunõudega palus kohus Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametil esitada omapoolne seisukoht kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele. 99.07.2024 saabus kohtule Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet vastus kohtunõudele.
3.1.Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet on kokkuvõtvalt seisukohal, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, sest puudub kaebuse ese ehk haldusakt, mida vaidlustada ja seega ka kaebeõigus.
3.2.TSTA 14.06.2024 teavitus nr 1.-13/524 – 1) ja 12.07.2024 vastus nr 1.- 6/524, (edaspidi teavitus ja vastus) ei ole haldusaktid, vaid 23.02.2024 TSTA ning PKT vahel sõlmitud igapäevaelu toetamise teenuse (erihoolekandeteenus - IET) osutamisega seotud ruumide kulude katmise lepingu nr 2424001053IET95071 (edaspidi Leping) järgsed teavitused sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 89 tähenduses. HMS § 71 lg 1 kohaselt on vaideõiguse kriteeriumiks mh kehtiv haldusakt ning vaideõiguse olemasolu. Vaide esitamise õigus on menetlusosalisel, kelle õigusi on rikutud või vabadusi piiratud haldusaktiga. PKT õigused SHS § 89 alusel saadavale hüvitisele tulenevad Sotsiaalkindlustusameti poolt antud haldusaktitest „Erihoolekandeteenuse saamise suunamisotsus“ (SHS §-d 70, lg 1, lg 2, lg 4, lg 6; 71 lg 1, lg 2, lg 3, lg 6, lg 7; 88 alusel antud ja iga PKT-sse suunatu osas eraldi), mille andmise menetlusosaline, vastavalt HMS § 11 lõige 1 p 3 on PKT ehk isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt puudutab (kolmas isik) ja mille alusel on sõlminud TSTA PKT-ga lepingu nr 2424001053IET95071.
3.3.Leping nr 2424001053IET95071 ei ole haldusleping, kuivõrd lepinguga ei anna haldusorgan üle avaliku võimu volitust. Vaidlusalust sotsiaalteenust osutab kaebaja ka oma väitel Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud lepingu alusel, mitte TSTA-ga sõlmitud lepingu alusel. Vaidlusalune leping reguleerib igapäevaelu toetamise teenuse osutamisega seotud ruumide kulude katmist ja ainult ning ka seda maksekohustuse ülevõtmise teel kolmandatelt isikutelt. Seega ei saa käsitleda TSTA teatiseid (seisukohad Lepingu täitmisest/mittetäitmisest) haldusaktidena nii haldusotsuse kui ka halduslepingu mõistes ning samuti PKT poolt 14. juulil 2024. a esitatud pöördumist kui vaiet, põhjusel, et puudub vaidlustatav haldusakt
4.19.07.2024 saabus kohtule kaebaja täiendav seisukoht seoses Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti 19.07.2024 seisukohaga. Selles selgitas PKT täiendavalt oma seisukohti tekkinud olukorrast ja lepingu täitmisest. Samuti ei nõustunud PKT TSTA seisukohaga, et PKT ja TSTA vaheline Leping ei ole haldusleping ning TSTA 14.06.2024 teavitus ja 12.07.2024 vastus ei ole haldusaktid (p-d 11-13). PKT ei nõustus TSTA selliste väidetega. PKT jäi selles osas õiguskaitse taotluses esitatud käsitluse juurde ning palub selles osas kohtul seisukoht kujundada.
KOHTU SEISUKOHT
Kaebuse tagastamine
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebus tuleb kohtu hinnangul HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada, kuna vaidlusaluse lepingu nr 2424001053IET95071 puhul ei ole tegemist halduslepinguga ning TSTA 14.06.2024 teavitus nr 1.-13/524 – 1) ja 12.07.2024 vastus nr 1.- 6/524 ei ole haldusaktid ja kohtul puudub pädevus kaebuse lahendamiseks. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
6.Kaebaja on kohtule esitanud nõude peatada TSTA 14.06.2024 teavituse nr 1.-13/524 – 1 ja 12.07.2024 vastuse nr 1.-6/524 – 3 kehtivus vaidemenetluse ajaks ja palus teostada välja
maksmata jäetud lepingujärgsed maksed ja jätkata edaspidiste lepingujärgsete maksete sooritamisega vastavalt lepingule.
7.Kohus, analüüsinud kohtule esitatud dokumente ja seisukohti, nõustub TSTA seisukohaga, et käesoleval juhul ei toimu vaidemenetlust kaebaja poolt väidetud mõttes ja puudub haldusakt, mille suhtes vaiet esitada. Kohus märgib, et on sarnaselt TSTA-ga seisukohal, et vaidlusaluste teatiste aluseks olev leping ei ole oma iseloomult haldusleping, mis eeldab olemuslikult avaliku võimu volituste teostamise üleandmist. Vaidlusalune leping on nähtuvalt selle sisust igapäevaelu toetamise teenuse osutamisega seotud ruumide kulude katmiseks sõlmitud leping ehk see ei anna kaebajale õigust teostada avalikku võimu, vaid on suunatud olemuslikult ainult igapäevaelu toetamise teenuse osutamisel tekkivate tsiviilõigusliku iseloomuga ruumide kasutamise kulutuste hüvitamise korraldamisele. Asjaolu, et lepingupooled on lepingu sõlmimisel ka ise seda lepingut käsitlenud tsiviilõigusliku lepinguna, nähtub kohtu hinnangul selgelt ja üheselt lepingu punktist 10.3., mille kohaselt juhindutakse Lepingu sõlmimisel, täitmisel ja tõlgendamisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja lepingu täitmisest või tõlgendamisest tulenevad vaidlused, mida ei õnnestu lahendada poolte kokkuleppel, lahendatakse Harju Maakohtus.
8.Tulenevalt eelnevas punktis tehtud järeldusest nõustub kohus ka TSTA seisukohaga, et sisuliselt on vaidlustatud teavituse ja vastuse puhul tegemist lepingu punktis 4.1.2. ettenähtud teavitustega tsiviilõigusliku lepingu teostamisel, mis nähtub ka nende teavituste sisust. Vaidlus poolte erinevate seisukohtade osas toimunu suhtes tuleb lahendada tõstatud küsimustes maakohtus, kelle pädevuses on tsiviilõiguslike vaidluste lahendamine.
9.Eeltoodu näitab kokkuvõttes selgesti, et tegemist ei ole halduslepinguga ja sellest tulenevalt puudub seoses tekkinud olukorraga kaebaja ja TSTA vahel haldusõiguslik suhe, halduskohtul pädevus vaidlust lahendada ja kaebajal sisuliselt ka kaebeõigus.
10.Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel kaebajale tagastada.
11.Kohus selgitab kooskõlas HKMS § 121 lg 3, et kaebajal tuleb lepingu täitmisel tekkinud vaidluse lahendamiseks pöörduda vastavalt lepingu punktis 10.3. ettenähtud korrale pärast poolte vahel kokkuleppega lahendamata lepingu täitmise või tõlgendamise küsimustes Harju Maakohtu poole, kes on pädev hindama, kas lepingu täitmise peatamine TSTA poolt oli õiguspärane või mitte.