Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla 27. märtsi 2024. a vastuse nr 2-3/24/459-2 ja 11. aprilli 2024. a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/24/103-2 õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks teha uus otsus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Siim Grossbergi kaebus.
2.Jätta Siim Grossbergi menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav Siim Grossberg esitas 13. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles leiab, et Tartu Vangla otsus nr 1-11/24/103-2 ei ole õiguspärane ja tuleb teha uus otsus. Kaebaja ei ole saanud piisavaid vastuseid oma küsimustele, ametnikud on rikkunud teenistusdistsipliini ja peaksid vastutama. Tartu Vangla on tuvastanud otsuses nr 1-13/24/273-2 mõned episoodid, kuid rikkumise ulatus on mastaapsem. Tema esitatud kaebus tuleks edastada Justiitsministeeriumile.
2.Tartu Vangla edastas kohtule kaebuses viidatud menetlusdokumendid, millest nähtub järgnev.
2.1.S. Grossberg esitas 25. veebruaril 2024 Tartu Vanglale kaebusena pealkirjastatud pöördumise (registreeritud nr-ga 2-3/24/459-1), milles märkis, et tema hinnangul on vanglaametnike Daivi Linnardi ja Sille Voitki poolt teenistusdistsipliini rikkumine raske, süstemaatiline ja tahtlik ning suunatud Eesti riigi, rahva tervise ja õiguskorra vastu. Tartu Vangla tuvastas otsuses nr 1-13/24/273-2 mõned episoodid, kuid tegelikult on rikkumise ulatus palju mastaapsem. Ta leidis, et võrdne kohtlemine ja karistamine peab olema tagatud ka ametnike
3-24-1102
suhtes ning kaebus justiitsministeeriumile.
tuleks
vangistusseaduse
§
kohaldamiseks
edastada
ka
2.2.Tartu Vangla käsitas S. Grossbergi pöördumist nr 2-3/24/459-1 märgukirjana ja vastas sellele 27. märtsi 2024. a vastusega nr 2-3/24/459-2. Vangla viitas vastuses riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-le 1 ja selgitas, et ametnike suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimine ei puuduta S. Grossbergi õigusi ning seetõttu puudub tal õigus nõuda ametnike karistamist või nende suhtes menetluse alustamist.
2.3.S. Grossberg esitas 27. märtsil 2024 Tartu Vanglale 27. märtsi 2024. a vastuse nr 2-3/24/459-2 peale vaide. Vaide esitaja leidis, et vangla vastus ei ole õiguspärane, ta ei saanud piisavat vastust oma küsimustele ja vanglal tuleb teha uus otsus. Ta selgitas, et ei taotle ametnike karistamist, vaid seda, et kõik oleksid seaduse ees võrdsed ja rikkumise toimepanijatele järgneks vastutus. Vanglaametnikud peavad vastutama teenistusdistsipliini rikkumise eest.
2.4.Tartu Vangla tagastas 11. aprilli 2024. a otsusega nr 1-11/24/103-2 S. Grossbergi vaide vaideõiguse puudumise tõttu haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 alusel. Vangla leidis, et vaide esitajal puudub Tartu Vangla 27. märtsi 2024. a vastuse osas vaideõigus, kuna vastus märgukirjale ei saa olla vaidemenetluse esemeks. Vangla leidis vaide tagastamise otsuses, et vangla selgitas vastuses S. Grossbergi pöördumisele põhjendatult, et RVastS § 6 lg-st 1 tulenevalt ei ole kinnipeetaval õigus nõuda ametniku suhtes menetluse alustamist või tema karistamist. Ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse alustamine otsustatakse kaalutlusõiguse alusel ning ametniku karistamine ei puuduta kuidagi kinnipeetava õigusi. Seega, kas ametniku suhtes algatatakse distsiplinaarmenetlus ja kas sellele järgneb karistus, ei mõjuta kuidagi kinnipeetava õiguste või kohustuste mahtu ega mõjuta tema õiguste kasutamist. Seetõttu ei saa ka menetluse alustamata jätmine ja ametnike karistamata jätmine kuidagi rikkuda isiku subjektiivseid õigusi. Pöördumine, milles isik pöörab vangla tähelepanu ametnike võimalikele teenistuskohustuste rikkumisele ja teeb ettepaneku nende karistamiseks, on käsitatav märgukirjana märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 1 tähenduses. Tartu Vangla on vaide esitaja pöördumisele vastanud ning omapoolsed selgitused andnud. Märgukirjale vastamine ei ole haldusakt HMS § 51 lg 1 mõistes. Märgukirjale vastamisega ja selgituste andmisega ei tekitata isikule õigusi ega kohustusi, samuti ei ole see õigusi ega kohustusi lõpetav õigusakt. Vastus märgukirjale ei ole selle sisust tulenevalt vaidemenetluses iseseisvalt vaidlustatav ning ainuüksi vaide esitajale antud selgitustega mittenõustumine ei ole aluseks vaide esitamisele. Selgituste andmine ei saa rikkuda vaide esitaja õigusi. Õigusi saaks rikkuda asjaolu, et vaide esitaja pöördumisele ei ole vastatud, kuid praegusel juhul see nii ei ole. Kuigi vaide esitaja viitas vaides, et ta ei ole saanud piisavat vastust oma küsimustele, siis algselt vanglale esitatud pöördumisest ei nähtu ühtegi konkreetset küsimust, millele vaide esitaja vastust sooviks. Seetõttu ei saa järeldada, et vaide esitaja mõnele tõstatatud küsimusele ei ole vastatud. Asjaolu, et vaide esitaja temale antud selgitustega ei nõustu ja peab seda ebapiisavaks, ei anna alust sellise vastuskirja vaidlustamiseks.
3.Kaebaja esitas 28. mail 2024 taotluse, et kaebuse kohta tehtav määrus avaldataks Riigi Teataja veebilehel.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kaebaja on esitanud kohtule tuvastamis- ja kohustamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p-d 2 ja 6). Kaebaja leiab, et Tartu Vangla 11. aprilli 2024. a vaide tagastamise otsus nr 1-11/24/103-2 ei ole
3-24-1102
õiguspärane ja ta soovib, et vangla teeks uue otsuse, millega vastataks tema küsimustele põhjalikumalt. Kohtule arusaadavalt soovib kaebaja, et vangla vastaks tema 25. veebruari 2024. a pöördumisele nr 2-3/24/459-1 uuesti. Selleks tuleks kohtul tuvastada ka Tartu Vangla
27.märtsi 2024. a vastuse nr 2-3/24/459-2 õigusvastasus. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et S. Grossbergi kaebus tuleb tagastada, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
4.1.Kaebaja tegi 25. veebruari 2024. a pöördumises vanglale ettepaneku karistada konkreetseid vanglaametnikke distsiplinaarkorras. Sellise sisuga pöördumine on käsitatav märgukirjana MSVS § 2 lg 1 p 1 tähenduses.
4.2.MSVS § 5 lg 8 kohaselt vastatakse märgukirja esitajale kirjalikult või kokkuleppel muul viisil. Samas sättes on täpsustatud, et märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses arvestamata jätmise põhjust. MSVS §-st 3, § 5 lg-test 1 ja 8 ning §-st 6 tuleneb isikule õigus saada haldusorganile esitatud märgukirjale tähtaegselt ja nõutavas vormis vastus. Tartu Vangla 27. märtsi 2024. a vastusest nr 2-3/24/459-2 nähtuvalt on vangla kaebaja 25. veebruari 2024. a pöördumisele vastanud ning kaebaja pole väitnud vastupidist. Kaebaja ei ole rahul vastuse sisuga. Kohtu hinnangul vastab vastuse sisu piisaval määral pöördumise sisule ning vangla ei pea kinnipeetavale vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetluse alustamise või distsiplinaarkorras karistamise põhjendatust detailsemalt selgitama. Vanglal ei olnud ka kohustust edastada kaebaja märgukirja Justiitsministeeriumile, sest selline õigus on kaebajal endal ning kaebaja pole väitnud, et tal oleks selle õiguse teostamiseks takistusi olnud. Eeltoodust tulenevalt puudub alus hinnanguks, et vangla tegevus oleks kaebaja 25. veebruari 2024. a märgukirja lahendamisel olnud õigusvastane. Seega pole kaebuse rahuldamine tõenäoline sõltumata sellest, kas kaebajal oli Tartu Vangla
27.märtsi 2024. a vastuse vaidlustamiseks vaideõigus.
4.3.Isikul ei ole subjektiivset õigust saada märgukirjale endale meelepärane vastus. Kaebaja ei ole esile toonud ning ka asja materjalidest ei nähtu, et vangla oleks mõnele kaebaja
25.veebruari 2024. a pöördumises esitatud küsimusele vastamata jätnud. Kuna vangla vastas kaebaja pöördumisele asjakohaselt, ei ole kaebaja subjektiivse õiguse riive praeguses asjas intensiivne.
5.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus S. Grossbergi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
6.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust, mistõttu jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.
7.Vastuseks kaebaja 28. mai 2024. a avaldusele selgitab kohus, et jõustunud määrus, millega kaebus tagastatakse, avaldatakse Riigi Teataja veebilehel seaduse alusel (HKMS § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.