2-10-1219/133 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

lahend.ee

Hageja leidis, et kostjad vastutavad osavastutuse alusel talle kutsehaigusega tekkinud kahju eest. Kokku on hageja teinud õmblustööd 8535 kalendripäeva. Sellest 2305 päeva on hageja töötanud Tootmiskoondises Leola, s.o 27,01 %, 235 päeva V. Kääri Tavandibüroos, s.o 2,75 %, 1922 päeva AS-is Mivar-Viva, s.o 22,52 %, 3475 päeva AS-is Toom Tekstiil, s.o 40,71 %, 598 kalendripäeva OÜ-s Toom Tekstiil Bedding, s.o 7,01 %. Eeltoodud protsendimääradega on eelduslikult võrdne ka nimetatud tööandjate vastutuse osa tekkinud kahjust. Kuna enamus kutsehaiguse väljakujunemise ajast jääb tsiviilkoodeksi kehtimise aega, siis on hageja arvates mõistlik lähtuda kahju arvestamisel Vabariigi Valitsuse 10.06.1992. a määrusest “Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutine kord” (edaspidi ka ajutine kord). Hageja on toonud välja kronoloogiliselt tööohutusnormide rikkumised kõikide kostjate juures (III kd, tl 32-35) ja põhjusliku seose (III kd, 135-38). Hageja leidis, et tööandja poolt tööohutusnormide rikkumise ja kutsehaigusega tekitatud kahju vahel tuleb põhjuslikku seost eeldada. Hageja palus 12.11.2014 seisukohas (III kd, tl 160 jj) mõista tema kasuks välja: 1) Eesti Vabariigilt sissenõutavaks muutunud otsene varaline kahju 61,19 eurot, seisuga 31.11.2014. a sissenõutavaks muutunud saamata jäänud tulu 5 414,46 eurot ja alates 01.12.2014. a igakuise hüvitisena 92,42 eurot; 2) AS-ilt Mivar-Viva sissenõutavaks muutunud otsene varaline kahju 51,02 eurot, seisuga 31.11.2014. a sissenõutavaks muutunud saamata jäänud tulu 4 514,39 eurot ja alates 01.12.2014. a igakuise hüvitisena 77,06 eurot; 3) AS-ilt Toom Tekstiil sissenõutavaks muutunud otsene varaline kahju 92,23 eurot, seisuga 31.11.2014. a sissenõutavaks muutunud saamata jäänud tulu 8 160,78 eurot ja alates 01.12.2014. a igakuise hüvitisena 139,30 eurot; 4) OÜ-lt Bedding sissenõutavaks muutunud otsene varaline kahju 15,88 eurot, seisuga 31.11.2014. a sissenõutavaks muutunud saamata jäänud tulu 1 405,23 eurot ja alates 01.12.2014. a igakuise hüvitisena 23,99 eurot; 5) kohustada kostjaid iga-aastaselt igakuist indekseeritud hüvitist indekseerima tekstiilitootmise valdkonnas keskmise brutokuupalga juurdekasvutempo indeksiga, mis avaldatakse iga-aastaselt Statistikaameti veebilehel www.stat.ee; 6) määrata kindlaks alates 01.12.2014. aastast igakuise hüvitise muutumine proportsionaalselt hüvitise aluseks olevate andmete muutusega.

hagejalt selle juhendi täitmist. Juhendi koostamise aluseks (III kd, tl 114 pöördel) on märgitud õigusaktid aastatest 1999-2009. a, seega leidis kohus, et nimetatud juhend on koostatud tõenäoliselt aastal 2009. a või hiljem ning ei saanud kehtida aastatel 1992-1997. a. Kohus leidis, et ka õmblejate töötamiskohtade ergonoomiline analüüs (III kd, tl 148-151) ei ole käsitletav tõendina aastate 1992-1997. a kohta. AS-i Mivar-Viva väide tema süü puudumise kohta hageja kutsehaiguse väljakujunemisel ei ole tõendatud. Kohus oli seisukohal, et olemas on põhjuslik seos hageja AS-is Mivar-Viva töötamise, töötingimuste ja hagejal kutsehaiguse tekkimise vahel. Hageja töötas AS-is Toom Tekstiil 27.06.1997 kuni 31.12.2006. a. Kohtule on esitatud juhendid istumise kohta töökohal (II kd, tl 42-53) ja võimlemisharjutuste kohta (II kd, tl 5465). Kohus leidis, et tõendatud ei ole, et juhendeid on töötajatele tutvustatud ja et tööandja on kontrollinud nende täitmist või nõudnud puhkepauside ajal võimlemist. Kohus leidis, et esitatud tõenditega on tõendatud, et AS-is Toom Tekstiil esinesid töötervishoiu alased puudused seoses õmblejate tööga, seega on tõendatud kostja süü ja põhjuslik seos hagejal kutsehaiguse väljakujunemisel. Hageja töötas OÜ-s Toom Tekstiil Bedding (praeguse ärinimega OÜ Bedding) 01.01.2007 kuni 25.06.2007. a ja 27.08.2007 kuni 20.10.2008. a. Kohus leidis, et OÜ Toom Tekstiil Bedding ei ole usaldusväärselt tõendanud, et hageja põhjustas oma käitumisega kutsehaiguse, samuti ei ole tõendatud, et äriühing on teinud kõik endast oleneva hageja kutsehaiguse vältimiseks. Seega esineb põhjuslik seos OÜ Toom Tekstiil Bedding tegevuse ning hagejal tekkinud kutsehaiguse vahel. Hageja töötas Tootmiskoondises Leola, mille osas on kostjaks Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu), 03.02.1975 kuni 26.05.1981. a. Töötervishoiuarsti teatise järgi (I kd, tl 16) ei ole märgitud Teeninduskombinaati Leola tööandjana, kelle juures töötamine võis mõjutada kutsehaigestumist. Kohus leidis, et põhjuslik seos kutsehaiguse tekkimisel ei ole piisavalt tõendatud. Hagi Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) kui Tootmiskoondise Leola õigusjärglase vastu tuleb jätta rahuldamata. Kohus leidis, et kostjatelt AS Mivar-Viva, AS Toom Tekstiil ja OÜ Toom Tekstiil Bedding tuleb välja mõista kutsehaigusega põhjustatud tervisekahju hüvitis. Kohus oli seisukohal, et keskmise palga arvutamisel tuleks lähtuda ajutisest korrast ja algsummat korrigeerida lähtuvalt kostjate I ja II ettepanekust (III kd, tl 170 jj ning III kd, tl 184 jj) ning võtta algsummaks 627,26 eurot. Keskmise palga arvutamisel ajutise korra järgi tuleb aluseks võtta nende kalendrikuude töötasud, kui hageja töötas enne kutsehaiguse diagnoosimist kõigil tööpäevadel. Kohus nõustus kostjate arvamusega, et hageja nõutav kahjuhüvitis ei ole kooskõlas materiaalõigusega ega Riigikohtu 06.11.2014. a otsuses nr 3-2-1-106-14 esitatud seisukohtadega. Kutsehaigusega põhjustatud tervisekahju tõttu perioodiliselt makstava hüvitise eesmärgiks on hüvitada kahjustatud isikule sissetulek, mida ta oleks saanud, kui tervisekahju ei oleks tekkinud. Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja soovi tugineda indekseerimisel tööjõu vaba liikumise põhimõttele. Kohus leidis, et indekseerimisel ei ole põhjendatud lähtuda kogu tekstiilitööstuse töötasude muutuste näitajatega. Tekstiilitööstuses on erinevad ametid ja erinevad palgad, usaldusväärset statistikat õmblejate palkade kohta ei ole kohtule esitatud. Kohtu hinnangul tuleb kutsehaigushüvitise indekseerimisel lähtuda pensioniindeksist, kuivõrd Eesti Vabariigi suhtes on pensioniindeksi rakendamine lähtuvalt Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse §-st 312 kohustuslik. Kohus leidis, et taotlus kahjuhüvitise vähendamiseks ei ole põhjendatud.

7.A.O. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja selles osas uue otsuse tegemist, millega: 1) mõista välja A.O. kasuks perioodil 21.10.2008 kuni 31.12.2014. a saamata jäänud tulu ASilt Mivar-Viva 5 157,01 eurot, AS-ilt Toom Tekstiil 9 324,42 eurot ja OÜ-lt Bedding 1604,78 eurot; 2) mõista välja A.O. kasuks alates 01.01.2015. a perioodiline hüvitis, mille kohaselt tuleb A.O.le igakuiselt tasuda AS-il Mivar-Viva 86,60 eurot, AS-il Toom Tekstiil 156,58 eurot ja OÜ-l Bedding 26,95 eurot; 3) määrata, et igakuist hüvitist tuleb AS-il Mivar-Viva, AS-il Toom Tekstiil ja OÜ-l Bedding indekseerida iga-aastaselt tekstiilitootmise valdkonnas keskmise brutokuupalga juurdekasvutempoga (-indeksiga), mis avaldatakse Statistikaameti veebilehel www.stat.ee. Apellant palub menetluskulud maakohtus jätta poolte enda kanda ja apellatsiooniastme menetluskulud AS-i Mivar-Viva, AS-i Toom Tekstiil ja OÜ Bedding kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus ebaõigesti leidnud, et saamata jäänud tulu hüvitist tuleb indekseerida pensioniindeksiga. PS §-iga 25, TTOS § 14 lg 5 p-iga 6, VÕS § 127 lg-ga 1 ja VÕS § 130 lg-ga 1 on kooskõlas indekseerida saamata jäänud tulu hüvitist tekstiilitootmise tegevusalal töötasude muutusi näitava indeksiga. Apellant on seisukohal, et pensioniindeks ei kajasta hagejaga samal tegevusalal töötavate isikute keskmise brutopalga muutust. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 127 lõiget 1 ja § 130 lõiget 1. Apellant ei vaidlusta otsuses väljaarvestatud keskmist töötasu 627,26 eurot. Kuna apellant vaidlustab üksnes indeksi, millega on indekseeritud kahjuhüvitise arvestamise aluseks olevat keskmist töötasu, siis kõik muud algandmed, mis sisalduvad vaidlustatud kohtuotsuses toodud tabelis, jäävad samaks. Maakohus on jätnud põhjendamata menetluskulude jaotuse. Apellandi hinnangul on õigem jagada menetluskulud esimese astme kohtumenetluses selliselt, et menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda.

kuusissetulek. Seejuures tuleb kaaluda, kas hüvitise arvutamise aluseks olevate kuude hulgast on põhjendatud jätta välja need kuud, mil töötaja kõigil tööpäevadel ei töötanud. Kohus peab samuti hindama, kas põhjendatud on keskmise sissetulekuna arvestada kõiki asjaomase ajavahemiku sissetulekuid, sh nii töötasu, puhkusehüvitist kui ka ajutise töövõimetuse hüvitist, või tuleb kannatanu rikastumise välistamiseks jätta mõne sissetuleku liigiga arvestamata. Kohtul tuleb tööülesannete täitmisel saadud tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitise arvutamisel ja väljamõistmisel hinnata, millised asjaolud ja tõendid võimaldavad kannatanu sissetulekut, mida ta oleks saanud tervisekahjustuseta, kõige täpsemini prognoosida. Olenevalt asjaoludest on kohtul võimalik teha makstava hüvitise suurus kindlaks kahju tekkimisele vahetult eelnenud sissetuleku või üksnes eeldatava sissetuleku järgi tulevikus. Riigikohus märkis, et asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus hüvitise määramise aluseks oleva hageja kuusissetuleku uuesti välja arvutama, hinnates esitatud asjaoludest lähtudes tegelikku vajadust seda täiendavalt indekseerida. Ringkonnakohus ei ole seejuures seotud asjaoluga, et pooled ei vaielnud vastu maakohtus hüvitise arvutamise aluseks võetud hageja keskmise kuusissetuleku arvutamisele ajavahemikul 2006. a maist kuni 2008. a jaanuarini, mille järgi hageja töötasu oli 2008. a oktoobri seisuga 627,26 eurot. Nimetatud summa on saadud indekseerimise tulemusena. Kostjate II ja III väitel oli hageja tegelik keskmine kuusissetulek enne kutsehaiguse diagnoosimist (indekseerimiseta) 490,07 eurot. Riigikohus leidis, et üldjuhul ei ole kohane kohaldada tervisekahjuhüvitise indekseerimiseks tarbijahinnaindeksit ega pensioniindeksit. Põhjendatuks saab pidada tekstiilitööstuse indeksi kohaldamist, kuid seda üksnes eeldusel, et see on hageja eeldatava sissetuleku tõusu kajastav kõige lähem arvesse võetav näitaja. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kaaluda erinevaid võimalusi sissetuleku indekseerimisel ning vältida topeltindekseerimist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL

14.Hageja (apellant) esitas ringkonnakohtule täiendavad seisukohad, milles leiab, et hageja keskmiseks sissetulekuks enne kahju tekkimist tuleb lugeda 627,26 eurot, kuna kostjad on varasemas menetluses seda leidnud. Alternatiivselt palub hageja võtta keskmise kuusissetuleku arvestamisel aluseks järgmised 12 kuud: mai 2006, september 2006 – jaanuar 2007, aprill 2007, september 2007 – jaanuar 2008. Ka need kuud on välja toodud kostjate menetlusdokumentides. Selliselt oleks hageja keskmise töötasu suurus enne kahju tekkimist 617,24 eurot või alternatiivselt 615,52 eurot. Hageja arvestuste kohaselt on 2006. ja 2007.a töötasud teisendatud 2008. a eeldatavaks töötasuks, mis vastab VÕS § 127 lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgile. Hageja jäi oma seisukoha juurde, et kohane indeks perioodilise hüvitise aluseks võetud keskmise töötasu indekseerimiseks on tekstiilitootmise indeks. Hageja märkis 30.11.2016 menetlusdokumendis, et sisuliselt on kostjad nõustunud, et indekseerimisel oleks kohane indeks tekstiilitootmise tegevusala palkade juurdekasvutempo. Põhjendatud ei ole lähtuda masinõmblejate keskmisest tunnitasust, kuna hageja töötas kostjate juures tükitöö põhimõttel; hageja ei töötanud igal kuul võrdset arvu tunde. Hageja hinnangul on kahju hüvitamise eesmärgiga vastuolus kostjate seisukoht, nagu tuleks hüvitise suuruse määramisel lähtuda üldisest statistilisest keskmisest töötasust – arvestada tuleb konkreetset kannatanu isikut, s.o hagejat, ning tema tehtud töö eripära ja teenitud sissetuleku suurust. Töölepingu poolte vahel ei olnud kokkulepet, et hageja töötasu suurus pidanuks vastama selle tegevusala statistilise keskmise töötasu suurusele. Hageja (apellant) leiab, et tema 20.10.2016 menetlusdokumendis esitatu hüvitise arvutuses on välditud topeltindekseerimist. Riigikohtu juhiste järgi tähendab topeltindekseerimine seda kui kannatanu töötasu indekseeritakse esmalt miinimumpalkade indeksiga ja seejärel

15.Kostja I leiab, et hüvitise aluseks tuleb võtta masinõmbleja keskmise kuupalga suurus. Pärast kutsehaiguse diagnoosimist jääb hagejal saamata masinõmbleja töötasu, kuid selle asemel saab ta Viljandi Haiglast töötasu muu töö eest ning riiklikku töövõimetuspensioni. Kostja I ei nõustu keskmise palga suurendamisega miinimumpalkade tõusu indeksiga läbikorrutamise kaudu ega ka topeltindekseerimisega. Hüvitise arvutamisel saab aluseks võtta üksnes hageja tegeliku reaalse keskmise kuutöötasu, mitte juba eelnevalt teise indeksiga indekseeritud töötasu. Hageja ei oleks tervena teeninud sellist töötasu, mille hüvitamist ta nõuab. Hageja lähtub indekseerimisega arvutatud arvestuslikust keskmisest palgast ja sellest tulenevast indekseeritud hüvitise suurusest, mis on oluliselt suuremad masinõmblejate reaalsetest palkadest. Kostja I on lähtunud menetluses kostja II poolt 28.11.2014. a menetlusdokumendis esitatud hageja palgaarvestusest seetõttu, et muid andmeid kostja I käsutuses ei olnud. Kostja I taotles kaaskostjatelt täiendavate dokumentide väljanõudmist, et analüüsida hageja kõiki kuupalkasid 2006 – 2008. aastatel. Kostja I märgib, et hageja keskmine töötasu 490,07 eurot on suurem kui masinõmblejate keskmine palk 2007. ja 2008. aastatel, kuid sellega siiski ligilähedane. Statistikaameti andmetel oli 2007. a masinõmblejate keskmine palk 438,42 eurot kuus ja 2008. a 465,28 eurot kuus. Seega ei ole keskmise palga suuremaks korrutamine ehk indekseerimine põhjendatud ja rikub kahju hüvitamise põhimõtteid. Kostja I märkis, et asja materjalide põhjal on hageja keskmine kuupalk arvutatud enne kutsehaiguse diagnoosimist saadud 12 kuu palkade alusel, kusjuures ei ole tegemist järjestikuste kuudega, vaid aluseks on võetud 2006.- 2008. a kuud, mil hageja töötas kõik tööpäevad. Nende 12 kuu hulgas on 2007. a kaks kalendrikuud, mil palk on oluliselt suurem (ca kahekordne) võrreldes teiste kuudega. See võib olla tingitud nt sellest, et palgapäeval on makstud lisaks töötasule välja mingi muu tasu (nt haigusraha mitme varasema kuu eest korraga; puhkusetasu järgmise kuu eest ette vms). Kostjale I ei ole teada nende väljamaksete koostisosad, kuid need muudavad hageja keskmise kuupalga arvestuslikult oluliselt suuremaks. Vastuolulised on hageja väited töötasu arvestamise kohta tükitöö alusel. Hageja viitas tõendina töölepingule, mille alusel ei ole tema keskmist palka arvutanud. Oma palgatõusu on apellant samas 30.11.2016 menetlusdokumendis põhjendanud aga sellega, et kostja 1 juures kehtisid masinõmblejatele tunnitasud. Masinõmbleja palka ei saa arvutada korraga tükitöö ja ajatöö alusel; hageja vastuolulised väited tuleb jätta tähelepanuta. Kohaldamisele kuuluva indeksi osas asus kostja I seisukohale, et lähtuda tuleks eelkõige masinõmblejate ja Viljandi maakonnas keskmise palga tõusu indeksist, mis on Eesti keskmisest vastavast näitajast väiksem. Tekstiilitööstuse üldise palgatõusuindeksi kohaldamine viib ebaõiglastele tulemustele, kuna selle kohaldamisel ületab saadava hüvitise suurus oluliselt (mitmesaja euro võrra) õmblejate tegelikku töötasu kostjate juures. Kostja I leidis, et pensioniindeksi kohaldamine annaks kõige lähedasema tulemuse võrreldes palgaga, mida õmblejad 2010 – 2014. a tegelikult kostjate juures teenisid.

saadud töötasude kohta kõnealustel kuudel kattuvad. Hageja sai kõnealustel kuudel kokku töötasu 92 015,75 krooni ehk 5 880,88 eurot ja ühe kuu keskmiseks tasuks oli seega 490,07 eurot. Hageja arvestustes on saadud suurem summa topeltindekseerimise tulemusena. Hageja nimetab nn miimimumpalkade indeksiga korrutamist keskmise palga arvutamisel „töötasude teisendamiseks“, kuid sisuliselt on jätkuvalt tegemist hageja tegeliku keskmise töötasu topeltindekseerimisega. Kostjad leiavad, et arvesse tuleks võtta hageja keskmine sissetulek 490,07 eurot kuus ja seda indekseerida edaspidi perioodiliselt ainult pensioniindeksiga või nn tekstiilitööstuse indeksiga. Kostjad esitasid kahjuarvestuse tabeli, võttes aluseks hageja keskmise sissetuleku 490,07 eurot kuus, mida on alates 2009. a indekseeritud nn tekstiilitööstuse indeksiga. Tabelist ilmneb, et juba hageja keskmise töötasu ühekordsel indekseerimisel nn tekstiilitööstuse indeksiga on selliselt saadav hüvitis oluliselt suurem töötasust, mida samas ajavahemikus töötanud inimesed kostja III juures on reaalselt saanud. Kostjad viitavad, et statistiliste andmete kohaselt oli masinõmblejate töötasu Euroopas 2007. aastal keskmiselt 488,88 eurot kuus, 2008. aastal keskmiselt 465,28 eurot kuus, 2010. aastal keskmiselt 456,17 eurot kuus. Eestis oli masinõmblejate keskmine palk 2007. a 438,31 eurot kuus ja 2008.a 465,28 eurot kuus. On ilmne, et keskmise palga topeltindekseerimisel saaks hageja suuremat hüvitist võrreldes sellega, mida ta saaks siis, kui kutsehaigust ei esineks ja hageja töötaks jätkuvalt õmblejana. Hüvitise arvutamisel tuleb arvesse võtta ka hageja töövõime protsenti käesoleval ajal, hageja igakuise töövõimetuspensioni suurust, riigi poolt hagejale igakuiselt makstava hüvitise suurust likvideeritud tööandja (Kääri tavandibüroo) eest ning hageja igakuise töötasu suurust alates 01.01.2015.a, kui hageja on töötanud. Kostjad paluvad Riigikohtu otsusele tuginedes muuta tagasiulatuvalt perioodiliste maksete tasumise suurust selliselt, et hageja keskmist palka ei indekseeritaks topelt ja arvesse võetakse vaid üks indeks. Kostjate II ja III arvates oleks põhjendatud kohaldada pensioniindeksit, kuna selle tulemusel oleks hagejale makstav hüvitis kooskõlas kahju hüvitamise põhimõtetega. Kostjad paluvad apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestada, et nad on kohtuotsuse selle jõustunud osas täitnud.

18.Tulenevalt Riigikohtu otsusest nr 3-2-1-15-16 (p 39) käsitleb ringkonnakohus esmalt küsimust, missugusest hageja töötasust tuleb lähtuda hüvitise suuruse kindlaksmääramisel. Tähtsust ei oma seejuures, et kostjad I – III ei vaidlustanud maakohtu otsust hageja keskmise kuusissetuleku suuruse tuvastamise osas (summas 627,26 eurot). Tegemist on õiguse kohaldamise küsimusega, mille puhul ei ole kohus poolte seisukohtadega seotud. Hüvitise suuruse määramise esmaseks aluseks on hageja sissetuleku (töötasu) suurus kahju tekkimise ajal, s.o ajal, mil hageja ei saanud enam temale tervisekahjustuse (kutsehaiguse) põhjustamise tõttu jätkata senist tööd ning tema sissetulek seetõttu vähenes. Hageja töösuhe kostjaga II (OÜ Toom Tekstiil Bedding / OÜ Bedding) lõppes 20. oktoobril 2008. a. Hageja sissetuleku, s.o keskmise töötasu suuruse kindlaksmääramisel kahju tekkimise aja seisuga saab lähtuda Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1992.a määruses nr 172 „Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutine kord“ ettenähtud põhimõtetest. Ajutise korra p 11 esimese lõigu teise lause järgi võib kutsehaiguse korral kannatanu soovil hüvise arvutamisel aluseks võtta haiguse põhjustanud töö lõpetamisele eelnenud 12 kalendrikuu keskmise kuusissetuleku. Keskmise kuusissetuleku kindlaksmääramisel jäetakse ajutise korra p 12 esimese lause järgi kuud, mille kestel töötaja haiguse, vallandamise või seaduses ettenähtud muude töölt vabastamise juhtude tõttu tegelikult ei töötanud või töötas mittetäieliku arvu tööpäevi, kannatanu soovil arvestusest välja ning asendatakse teiste, neile vahetult eelnenud kuudega. Neid kuid, mille kestel töötaja tegelikult ei töötanud või töötas mittetäieliku arvu tööpäevi muudel põhjustel, ei jäeta ajutise korra p 12 teise lause järgi arvestusest välja ja neid ei asendata teiste kuudega.

21.Ringkonnakohtu arvates ei ole praegusel juhul alust heita maakohtule ette menetlusnormi rikkumist seoses sellega, et maakohus ei asunud omal algatusel täpsustama kostjate esitatud andmeid hagejale ajavahemikul mai 2006 kuni jaanuar 2008 töötasuna teostatud väljamaksete täpse koosseisu kohta. Keegi menetlusosalistest ei viidanud võimalusele, et väljamaksed ei koosnenud ainuüksi töötasust, vaid need võisid sisaldada ka muid sissetuleku liike. Kuigi konkreetsed väljamaksed teostas OÜ Bedding (hageja tolleaegne tööandja), oli ka teistel kostjatel võimalik esitada taotlusi väljamaksete sisu täpsustamiseks. Muuhulgas olid kõigile menetlusosalistele äratuntavad asjaolud, et hagejal esines ajutise töövõimetuse perioode ning et 2007. a septembris ja oktoobris olid hagejale väljamakstud töötasud märkimisväärselt suuremad kui ülejäänud arvesse võetavatel kuudel. Seega oli ka kostjal I võimalik juba varasemas menetluses põhistada, et hagejale tehtud väljamaksed võisid sisaldada ka teisi sissetuleku liike peale töötasu; vajadusel saanuks taotleda kohtult kaasabi tõendite kogumisel. Kostjad II ja III on ka asja teistkordse apellatsioonimenetluses läbivaatamise staadiumis jäänud sõnaselgelt seisukohale, et hüvitise arvutamise aluseks tuleb võtta hageja keskmine indekseerimata töötasu summas 490,07 eurot, mis põhineb kostja II poolt 28.11.2014. a menetlusdokumendis esitatud andmetel. Kui välja arvata september ja oktoober 2007. a, olid hagejale väljamakstud tasud ca pooleteise aasta vältel suhteliselt ühtlase suurusega; nt septembri 2006. a ja jaanuari 2008. a töötasud olid peaaegu ühesuurused; ülejäänud 2007. a vältel olid töötasud suurusjärgus ca 7500 krooni (ca 480 eurot). Kohtul ei pidanud seetõttu endal tekkima kahtlust, et hagejale väljamakstud tasud koosnesid olulises ulatuses erinevatest sissetulekuliikidest ning et nende arvessevõtmine tooks kaasa hageja põhjendamatu rikastumise. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus tähelepanuta kostja I taotluse kohustada kostjat II esitama kohtule hageja palgaandmed enne kutsehaiguse diagnoosimist 2006 – 2008 hagejale arvutatud palga suuruse ja koostisosade kohta.

2008 väljamakstud töötasudel nende kuude arvestuses, millal hageja töötas kõigil tööpäevadel. Ükski menetlusosaline ei ole väitnud ega põhistanud, et 12-kuulise perioodi arvestamine ei oleks põhjendatud ning arvestada tuleks lühemat ajavahemikku. Hageja jätkas kogu arvesse võetava perioodi vältel töötamist samal töökohal ning tema teenimisvõimalused selle perioodi kestel ei muutunud. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud lähtuda hüvitise määramisel summast 627,26 eurot, kuna tegemist ei ole töötasuga, mida hageja oleks tervisekahjustuse tekkimisele eelnenud ajal tegelikkuses saanud. Tegemist on indekseerimise teel saadud summaga, mis põhineb keskmisel kuusissetulekul 490,07 eurot ja mida on 2006. a sissetuleku osas korrutatud nn miinimumpalkade suhte indeksiga 1,45 ja 2007. a sissetuleku osas indeksiga 1,21. Ehkki indekseerimisel lähtus maakohus Ajutise korra p 1 alapunktist 3 ning selle alusel kinnitatud „Keskmise kuusissetuleku arvutamise ajutisest juhendist“, ei ole selline mehaaniline indekseerimine kooskõlas kahju hüvitamise eesmärgiga (VÕS § 127 lg 1). Ajutine kord ja selle alusel kinnitatud õigusaktid saavad olla kohaldatavad üksnes niivõrd kuivõrd need ei lähe vastuollu seaduses sätestatud kahju hüvitamise üldpõhimõtetega. Hageja töötasu aastatel 2006 – 2008 ületas Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud töötasu alammäära. Aastal 2006 oli töötasu alammääraks 3000 krooni (191,73 eurot), 2007. aastal 3600 krooni (230 eurot) ja 2008. aastal 4350 krooni (278 eurot). Töötasu alammäär püsis 2008. aasta tasemel kuni 2012. aastani. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt tegelikult saadud töötasu puhul puudub alus kohaldada nn miinimumpalkade suhte indeksit. Praegusel juhul ei ole esile toodud niisuguseid asjaolusid, mis õigustaksid hageja keskmise töötasu automaatset indekseerimist nn miinimumpalga kasvu indeksiga. Indekseerimise tulemusel kujuneks hageja arvestuslik keskmine töötasu suuremaks, kui ta oleks ilma tervisekahjustuseta teeninud. Asja materjalidest nähtub, et hageja keskmise kuusissetuleku määramisel arvesse võetud 12 kuust vaid kahel kuul ületas hageja tegelik kuutasu indekseeritud keskmist kuutasu, kuid kõigil ülejäänud kuudel jäi oluliselt sellest madalamaks.

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Lahendi andmed

Seotud ettevõtted

Lahendi tekst

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

MENETLUSKULUDE JAOTUS

MAAKOHTU LAHEND

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

VARASEM APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED