lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-2373/23

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 18.07.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-2373/23
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.07.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1891
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 95 lg 1Menetluse peatamine teise menetluse tõttuHKMS § 4PädevusHKMS § 61Tõendite ja nõude suuruse hindamineHKMS § 98 lg 2Menetluse peatamise määrus ja selle peale edasikaebamineHKMS § 99 lg 2Menetluse uuendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-23-2373/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium30.11.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-25-263/36Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium12.05.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Kaire Pikamäe ja Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

18. juuli 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2373

Haldusasi

ERIAL KINNISVARA OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

28.septembri 2023. a maksuotsuse nr 12.2-3/055250-46 ja 12.2-3/056118-13 ning 9. veebruari 2024. a intressinõude nr 13-3/16463 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21. mai 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – ERIAL KINNISVARA OÜ, esindaja v.adv Helmut Pikmets Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Jaanek Lips

Menetluse alus ringkonnakohtus

ERIAL KINNISVARA OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada ERIAL KINNISVARA OÜ määruskaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 21. mai 2024. a määruse haldusasjas nr 3-23-2373 resolutsiooni punkt 4 ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 98 lg 2 ls 2, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 30.07.20263-26-2175/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 29.07.20263-26-2291/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 21.07.20263-25-2793/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-111/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-2099/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.07.20263-26-1726/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
1.
Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 28.09.2023 maksuotsusega nr 12.2-3/055250-46 ja 12.2-3/056118-13 ERIAL KINNISVARA OÜ-d (edaspidi Erial Kinnisvara OÜ) tasuma maksusumma 191 750 eurot (sh käibemaks 68 000 eurot ja tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 123 750 eurot), mis seondus 2020. a septembri kuni novembri tehingutega Transpire OÜ-ga. MTA kohustas 09.02.2024 intressinõudega nr 13- 3/16463 Erial Kinnisvara OÜ-d tasuma intressivõla 109 045 eurot.
2.Erial Kinnisvara OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 24.10.2023 kaebuse maksuotsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-23-2373) ja 12.03.2024 kaebuse intressinõude tühistamiseks (haldusasi nr 3-24-755). Tallinna Halduskohus liitis 15.03.2024 määrusega haldusasjad ühte menetlusse (liidetud haldusasi nr 3-23-2373).

3-23-2373

3.MTA esitas Tallinna Halduskohtu 21.02.2024 istungil taotluse võtta tõendina haldusasja materjalide juurde jõustumata Harju Maakohtu 15.01.2024 otsus kriminaalasjas nr 1-21-3503 (täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga 20.02.2024), mille kohus rahuldas istungi protokolli kantud määrusega. Erial Kinnisvara OÜ esitas istungil vastuväite kohtu tegevusele (täiendatud 30.04.2024). Tallinna Halduskohus rahuldas 14.05.2024 määrusega vastuväite ning tagastas vastustajale 21.02.2024 istungil asja juurde võetud jõustumata lahendi, sest kuivõrd esimese astme kohtu otsus ei ole jõustunud, siis ei ole praegu teada, kas jälitustoimingute tegemisel on järgitud seaduse nõudeid ja tegemist oleks lubatud tõendiga (vt Riigikohtu 08.04.2015 otsus nr 3-3-1-9-15, p 18). Ühtlasi teavitas kohus, et kaalub menetluse peatamist kuni kriminaalasjas nr 1-21-3503 kohtuotsuse jõustumiseni, ning andis pooltele võimaluse esitada selle kohta oma seisukoht. Erial Kinnisvara OÜ oli seisukohal, et menetluse peatamine venitaks põhjendamatult haldusasja lahendamist ja halduskohtul on võimalik lahendada haldusasi esitatud tõendite alusel iseseisvalt. MTA nõustus menetluse peatamisega.
4.Tallinna Halduskohus jättis 21.05.2024 määrusega rahuldamata MTA vastuväite kohtu tegevusele, millega tagastati jõustumata Harju Maakohtu 15.01.2024 otsus kriminaalasjas nr 121-3503. Samuti jättis halduskohus rahuldamata MTA taotluse nõuda Harju Maakohtult välja kriminaalasja nr 1-21-3503 kohtuistungite protokollid. Ühtlasi peatas kohus HKMS § 95 lg 1 alusel haldusasja nr 3-23-2373 menetluse kuni kohtuotsuse jõustumiseni kriminaalasjas nr 121-3503 (resolutsiooni p 4). Määruse põhjenduste kohaselt, kuigi kohus tagastas vastustajale Harju Maakohtu 15.01.2024 otsuse nr 1-21-3503, ei ole vaidlust, et selles otsuses tuvastatud asjaolud on aluseks praeguses haldusasjas. Poolte võrdsuse ja menetlusökonoomia tagamiseks tuleb haldusasja nr 3-23-2373 menetlus peatada kuni kriminaalasjas tehtud Harju Maakohtu 15.01.2024 otsuse nr 1-21-3503 jõustumiseni. Ringkonnakohus on kriminaalasjas määranud eelistungi ajaks 03.06.2024. Kuna kohus peatab menetluse, jääb vastustaja taotluse täiendavate tõendite (kriminaalasja nr 1-213503 istungite protokollide) asja juurde nõudmiseks rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5.Erial Kinnisvara OÜ palub 05.06.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu 21.05.2024 määruse resolutsiooni p 4 ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Kohus on rikkunud õiglase menetluse põhimõtet (Riigikohtu 10.04.2018 määrus nr 3-15-1590, p 10; 24.11.2017 määrus nr 3-15-113, p 8). Praegusel juhul ei ole kohtuasjade vahel sellist seost, mis õigustaks haldusasja menetluse peatamist. Kaebaja jääb 30.04.2024 ja 20.05.2024 seisukohtade juurde. Pooltel oli võimalik esitada kohtu määratud tähtajaks (05.02.2024) täiendavad taotlused ja tõendid (sh kriminaalasjas kogutud tõendid). Maakohus ei ole kriminaalasjas nr 1-21-3503 tehtud jõustumata otsuses andnud kaebaja poolt halduskohtule esitatud tõenditele (ütlused ja kirjavahetus) sellist hinnangut, nagu on vajalik maksuvaidluse lahendamiseks. Kriminaalasja nr 1-21-3503 esemeks ei ole maksukuriteod, mistõttu ei tuvastata kriminaalasjas maksustamise seisukohalt tähendust omavaid asjaolusid. Halduskohus ei tohiks tõendite hindamisel lähtuda kriminaalmenetluses antud hinnangutest ega oodata kriminaalasja tulemusi, vaid halduskohus lahendab haldusasja iseseisvalt ja sõltumatult. Seetõttu ei sõltu maksuvaidluse lahendamine kriminaalasja nr 1-21-3503 lahendamisest (vt ka HKMS § 61 lg-d 2 ja 4; Riigikohtu 27.09.2022 otsus nr 3-17-523, p 28; 07.12.2006 otsus nr 3-3-1-63-06, p 9). Lisaks taotles MTA kriminaalasjas nr 1-21-3503 tehtud jõustumata otsuse tõendina kogumist selleks, et tõendada kriminaalasja materjalide kasutamise mahtu maksumenetluses. See asjaolu ei vaja tõendamist, sest selle kohta on juba piisavalt selged tõendid maksumenetluse toimikus. Kriminaalasjas tehtava kohtuotsusega ei saagi tõendada, millises ulatuses on maksumenetluses 2(5)

3-23-2373 kasutatud kriminaalasjast saadud tõendeid. Kohtumäärusest ei tulene samuti, milliste asjaolude tuvastamisest kriminaalasjas sõltub praeguse haldusasja lahendamine. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kriminaalasjas tehtud otsuses tuvastatud asjaolud on aluseks praeguses haldusasjas. See ei välista siiski, et kriminaalmenetluses antud tunnistajate ütlustest tulenevad asjaolud, mis omavad tähtsust ka maksuvaidluse lahendamisel. Samas pole alust eeldada, et kohtud tuvastaks kriminaalmenetluses neid asjaolusid halduskohtu eest. Arusaadav ei ole väide, et menetluse peatamine peaks tagama poolte võrdsuse. Vastustaja on süstemaatiliselt hilinenud taotluste ja tõendite esitamisega, kuigi tal on prokuratuuriga olnud (sh maksumenetluse ajal) n-ö otseliin. MTA jättis ka maksumenetluses rahuldamata kaebaja taotluse kriminaalasjast täiendavate tõendite kogumiseks, leides, et maksuotsuse tegemiseks on kõik vajalikud tõendid kogutud. Seega ei ole alust rääkida poolte võrdsuse tagamisest.

6.MTA palub 25.06.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes 30.04.2024 ja 20.05.2024 seisukohtade juurde. Kuna halduskohus ei võtnud haldusasja toimikusse jõustumata kohtuotsust kriminaalasjas nr 1-21-3503, siis on menetlusökonoomia seisukohalt põhjendatud peatada menetlus kuni kriminaalasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Maksumenetlus puudutab samade kinnistutega seotud tehinguid, mis on kriminaalasjas arutluse all ulatuses, mis aitavad kaasa maksuvaidluse asjaolude hindamisele ja haldusasja õigele lahendamisele. Kriminaalasjas nr 1-21-3503 kogutud tõendeid hinnati kogumis ja need omavad seoseid maksuvaidlusega. Kui see nii ei oleks, siis ei oleks kaebaja taotlenud ka ise kriminaalasjas kogutud tõendite haldusasja juurde võtmist. Kaebaja esitas kriminaalasja tõenditest (kohtuistungite protokollidest) valiku, millele vastustajal juurdepääs puudus ja mis on ilmselgelt kallutatud. Seega ei ole põhjendatud etteheide, et MTA on tõendeid esitanud hilinenult, ning vastustajal peab olema poolte võrdsuse tagamiseks võimalus esitada omapoolseid tõendeid. Kaebajale see vist ei sobi, kuna maakohtu otsusest nähtuvalt ei ole kaebaja esitatud temale soodsad tõendid toonud kaasa asja lahendamist kaebaja esindajate kasuks. Praeguse maksuvaidluse lahendamine sõltub arvestataval määral sellest, kas kriminaalasjas nr 1-21-3503 kogutud tõendid on lubatavad ja kuidas neid kogumis hinnata. Maakohtu otsus tagastati põhjusel, et see ei ole jõustunud, mistõttu on põhjendatud menetlus peatada kuni selle jõustumiseni. Kriminaalasja esemeks on küll investeerimiskelmus, kuid selles arutatakse samade kinnistutega tehtud tehinguid ja asjaolusid, millest on tekkinud maksuvaidlus. Kriminaalasjas ei anta maksuõiguslikke hinnanguid, kuid selles tuvastatakse asjaolusid ja seoseid, mis omavad tähendust muu hulgas maksuõiguslike hinnangute andmisel. Menetluse peatamine aitab vähendada eksliku või vastuolulise otsuse tegemise riski (nt puudub vajadus eraldi analüüsida jälitustegevusega saadud tõendite kasutamise lubatavust). Kaebaja leiab ekslikult, et tema esitatud kriminaalasja nr 1-21-3503 materjalid (s.o istungite protokollid) olid MTA-le varem kättesaadavad. Prokuratuuri loal võis MTA kasutada üksnes kriminaalasja eeluurimisel kogutud tõendeid ja sedagi piiratud ulatuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Halduskohus peatas praeguse haldusasja menetluse kuni kriminaalasjas nr 1-21-3503 kohtuotsuse jõustumiseni HKMS § 95 lg 1 alusel, mille kohaselt võib kohus menetluse peatada kuni teise menetluse lõppemiseni, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Seejuures ei ole halduskohus väitnud, et mõne haldusasjas tähtsust omava asjaolu peaks tuvastama kriminaalasjas nr 1-213503, vaid lähtus menetluse peatamisel esiteks poolte võrdsuse tagamise vajadusest ja teiseks tugines menetlusökonoomiale, mida on võimalik seostada mh eesmärgiga vältida olukorda, kus samadele asjaoludele ja tõenditele võidakse anda erinevates kohtumenetlustes erinev hinnang.

3(5)

3-23-2373

8.Iseenesest on õige, et võimaluse korral tuleks vältida niisugust üksteisega seotud asjade lahendamise tulemust, kus veenvate põhjendusteta tuvastatakse teineteist välistavad asjaolud (nt Riigikohtu 16.06.2015 määrus nr 3-1-1-48-15, p 13.1). See ei kujuta siiski iseseisvat põhjust menetluse peatamiseks HKMS § 95 lg 1 alusel. Kuivõrd kohus saab igas menetluses lähtuda vaid selles menetluses kogutud ja lubatud tõenditest ning kehtivast tõendamisstandardist, siis on ilmne, et täielikku ühetaolisust ei olegi võimalik saavutada. Kohtupraktikas on siiski leitud, et HKMS § 95 lg 1 alusel menetluse peatamise tingimused haldusasjades ei ole sama ranged kui identse sõnastusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 356 lg 1 alusel menetluse peatamise tingimused tsiviilasjades (nt Riigikohtu 23.05.2018 määrus nr 2-16-11216, p 9; 23.05.2018 määrus nr 2-16-15457, p 11). Haldusasjades ei ole tingimata määravaks see, et teises kohtuasjas ei tuvastata peatatavas asjas tähtsust omavat asjaolu kohtuotsuse resolutsioonis (nt Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2016 määrus nr 3-15-1701, p 7). Halduskohtul on HKMS § 95 lg 1 alusel menetluse peatamise otsustamisel kaalutlusõigus, mille ulatus sõltub sellest, kui tugev on kohtuasjade vaheline seos ja kui suur on oht menetluse jätkamise korral eksliku otsuse või vastuoluliste otsuste tegemiseks. Kuna menetluse peatamine võib põhjustada asja lahendamise tarbetut venimist, peab kohus olema menetlust peatades veendunud, et teine menetlus võib tõepoolest mõjutada lahendamisel olevat asja (vt Riigikohtu 10.04.2018 määrus nr 3-15-1590, p 10).
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole haldusasja nr 3-23-2373 ja kriminaalasja nr 1-21-3503 vahel niisugust seost, mis õigustaks menetluse peatamist. Vaidlust ei saa olla, et kriminaalasjas analüüsitakse mh Erial Kinnisvara OÜ poolt Vahi tee 9 ja Västriku 34a kinnistute soetamist Transpire OÜ-lt, millega seoses on kaebajale 28.09.2023 maksuotsusega määratud vaidlusalune maksukohustus (vt Harju Maakohtu 15.01.2024 otsuse nr 1-21-3503 p-d 32–35.14, lk 66–80). Mõlemal juhul on väidetud, et Erial Kinnisvara OÜ kandis Vahi tee 9 ja Västriku 34a kinnistute eest Transpire OÜ-le 495 000 eurot rohkem, kui oli kinnistute tegelik (varjatud) müügihind (Vahi tee 9 müügihind 384 000 eurot, tegelik müügihind 97 000 eurot; Västriku 34a müügihind 408 000 eurot, tegelik müügihind 200 000 eurot). Kuigi kriminaalasjas ei kontrollita tehingutele antud maksuõiguslikku hinnangut (maksuhaldur jättis maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 alusel näilikud tehingud maksustamisel kõrvale ja kohaldas varjatud tehingute kohta käivaid sätteid), vaid süüdistusaktis esitatud kriminaalõigusliku etteheite paikapidavust (s.o väidetavalt näilike tehingutega Erial Kinnisvara OÜ-st välja viidud raha omastamist mh äriühingu endise juhatuse liikme XX poolt, kes oli vaidlusaluste tehingute ajal Erial Kinnisvara OÜ ainus seaduslik esindaja), omavad mõlemal juhul paljuski tähtsust samad asjaolud (nt tehingute osaliste iseseisvus, isikute vahelised kokkulepped tehingute vormistamisel ja üle kantud raha edasisel liigutamisel jm).
10.Eeltoodule vaatamata ei sõltu haldusasja lahendamine kriminaalasja lahendamisest. Kuna praegusel juhul ei sätesta seadus mingit erisust, siis on halduskohus HKMS § 4 lg-st 4 tulenevalt pädev iseseisvalt ja lõplikult tuvastama kõik haldusasja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Ka jõustunud kohtuotsust kriminaalasjas peaks halduskohus hindama vaid ühe dokumentaalse tõendina teiste asjas olevate tõendite kõrval ning kriminaalasja lahendanud kohtute otsuste põhjendustes tuvastatavad asjaolud ja neist tehtud järeldused ei ole halduskohtule siduvad. Vaidluse all olevad asjaolud tuleb halduskohtul igal juhul tuvastada iseseisvalt (nt Riigikohtu 27.09.2022 otsus nr 3-17-523, p 28). Jääb arusaamatuks, miks peaks halduskohus viivitama maksuotsuse õiguspärasuse kontrollimisega olukorras, kus maksuhaldur pidas võimalikuks koostada maksuotsus olemasolevate tõendite põhjal. See, kas ja milliseid kriminaalasjas hiljem (sh kohtumenetluses) kogutud tõendeid oleks alust võtta täiendavalt haldusasja toimikusse (sh poolte võrdsuse tagamiseks), on eraldiseisev küsimus, mis ei saa iseseisvalt tingida menetluse peatamist. Menetluse peatamine annaks praegusel juhul vaid seda, et halduskohtul oleks hiljem võimalik asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel täiendavalt arvestada üldkohtute otsuste 4(5)

3-23-2373 põhjendustes tehtavaid järeldusi, ning sedagi olukorras, kus kriminaalasja lahendavad kohtud ei ole saanud hinnata haldusmenetluses kogutud tõendeid ega ka halduskohtumenetluse osaliste seisukohti. Menetluse peatamist ei saa iseenesest õigustada seegi, et puudub põhjus eeldada kriminaalasja menetluse venimist (Tallinna Ringkonnakohus määras 04.06.2024 määrusega kriminaalasjas nr 1-21-3503 otsuse teatavaks tegemise ajaks 16.10.2024) ja HKMS § 99 lg 2 võimaldab vajaduse korral halduskohtul menetluse uuendada, kui kriminaalasja lahendamine peaks siiski venima.

11.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus Erial Kinnisvara OÜ määruskaebuse, tühistab Tallinna Halduskohtu 21.05.2024 määruse resolutsiooni p 4 ja saadab asja halduskohtule menetluse jätkamiseks. (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.07.20263-26-2025/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20263-26-1284/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium