Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 9. juuli 2024, Tartu 3-23-2354 Y.Y. kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses alates 21. oktoobrist 2020 toimunud alasti läbiotsimistega Y.Y. määruskaebus Tartu Halduskohtu 7. juuni 2024. a määruse resolutsiooni p 1 peale Kirjalik menetlus Kaebaja Y.Y., seaduslik esindaja X.X. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Y.Y. määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 7. juuni 2024. a määrus ja saata asi tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Asendada käesolevas määruses selle avaldamisel kaebaja ja tema esindaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. esitas 21. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule Y.Y. nimel kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebuse kohaselt on kaebaja külastanud pikaajalistel kokkusaamistel oma isa X.X.-i Viru Vanglas alates 2017. aastast. Kokkusaamised on toimunud umbes 3–4 korda aastas. Enne igat pikaajalist kokkusaamist (kuni 2022 a. lõpuni) teostati kaebajale alasti läbiotsimine lahti riietumisega. Sellisel viisil läbiotsimine oli lubamatu, inimväärikust alandav ja ebainimlik ning kaebaja psüühikat ja vaimset tervist kahjustav. Kaebaja taotleb Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 6000 eurot seoses inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega. Kaebaja palub hüvitise välja mõista viimase 3 aasta osas. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.
2.Viru Vangla 5. juuni 2024. a vastuses kohtunõudele nähtub, et kaebajal ja X.X.-il toimusid Viru Vanglas pikaajalised kokkusaamised järgmistel kuupäevadel: 7. septembril 2017, 3. oktoobril 2017, 30. novembril 2017, 3. aprillil 2018, 2. oktoober 2018 kuni 3. oktoober 2018, 3. jaanuar 2019 kuni 4. jaanuar 2019, 4. mai 2019 kuni 5. mai 2019, 7. detsember 2019 kuni 8. detsember 2019, 28. juuli 2020 kuni 29. juuli 2020, 24. november 2022, 27. mai 2023 kuni 28. mai 2023, 14. oktoober 2023 kuni 15. oktoober 2023 ja 16. märts
2024 kuni 17. märts 2024. Vangla märkis täiendavalt, et alaealisi külastajaid ei otsita enam täielikult (lahtiriietumisega) läbi alates 1. augustist 2022.
3.Tartu Halduskohus tagastas 7. juuni 2024. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning taotluse tõendite kogumiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Kahju tekitamise perioodiks tuleb pidada ajavahemikku 21. oktoobrist 2020 kuni 21. oktoobrini 2023. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud 23. septembri 2013. a määruses nr 313-990, et hüvitamiskaebuse puhul tuleb kaebeõiguse olemasolu eitada juhul, kui kahju hüvitamise nõude eelduste puudumine on asjaoludest tulenevalt ilmselge. Halduskohus leidis, et kaebajal puudub kaebuses esitatud nõude osas ilmselgelt kaebeõigus, kuna haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja subjektiivseid õigusi oleks rikutud ega isegi kaebaja väidetud viisil riivatud ning seetõttu ei ole ka riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 eeldused täidetud. Viru Vangla 5. juuni 2024. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebajat ei ole viimase kolme aasta jooksul enne kaebuse esitamist Viru Vanglas enne pikaajalisele kokkusaamisele minemist alasti läbi otsitud. Viru Vangla on vastuses kohtunõudele märkinud, et Viru Vanglas ei otsita alates 1. augustist 2022 alaealisi enne pikaajalisele kokkusaamisele minemist täielikult (lahtiriietumisega) läbi. Halduskohus märkis, et tal ei ole põhjust selles vangla väites kahelda. Kuivõrd Viru Vangla vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebajale ei ole Viru Vanglas teostatud perioodil 21. oktoober 2020 kuni 21. oktoober 2023 täieliku lahtiriietumisega läbiotsimisi enne isaga pikaajalisele kokkusaamisele minemist, ei saanud kaebaja väidetud viisil vangla tema õigusi mitte kuidagi rikkuda ning talle kahju põhjustada, mistõttu on ilmselge, et RVastS § 7 lg 1 nõuded ei ole täidetud. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub kaebuses kirjeldatud asjaoludega seoses kaebeõigus Viru Vangla vastu hüvitamisnõude esitamiseks. Kaebuse tagastamise tõttu jättis halduskohus menetlusabi ja täiendavate tõendite kogumise taotluse läbi vaatamata.
4.Kaebaja esindaja esitas Tartu Ringkonnakohtule hiljem täiendatud määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega saata asi halduskohtule menetlusse võtmiseks. Kaebaja esindaja palub ringkonnakohtul kontrollida haldusasja nr 3-24-1545 toimikust Viru Vangla 10. mai 2024. a otsuse nr 6-16/24/47-2 p 2.8, milles on märgitud: „Kaebajal toimusid [...] pikaajalised kokkusaamised 10. ja 11. juuni 2021, 4. ja 5. detsembril 2021, 28. ja 29. juulil 2022; 24. novembril 2022, 27. ja 28. mail 2023, 14. ja 15. oktoobril 2023 ja 16. ja 17. märtsil 2024." Seega ei ole vangla esitanud kohtule kõiki andmeid, mis puudutavad vaidlusalust ajavahemikku. Vangla on kohtule valetanud ka seda, et alates 1. augustist 2024 alaealisi külastajaid ei otsita enam täielikult (lahtiriietumisega) läbi. 24. novembri 2022 kokkusaamisel otsiti kaebaja Y.Y. alasti läbi. Kahju tekitamise periood algas tegelikult 2017. a, mil toimus esimene pikaajaline kokkusaamine. Kaebaja esindaja ja isa sai kaebajale teostatud alasti läbiotsimistest ja põhjustatud kahjust teada alles 2022. a. Kaebaja on alaealine laps, lisaks on tal terviseprobleemid, mille tõttu on ta eriti haavatavas olukorras. Laps oli alles 5aastane, kui toimus esimene kokkusaamine koos alasti läbiotsimisega. Väikesele lapsele ei saa ette heita
seda, et ta kohe ei teavitanud kahju tekkimisest. Lisaks on laps tunnistanud, et ta ei soovinud läbielatust varem rääkida, kuna ta kartis ja tal oli piinlik. Kaebaja ei soovinud end võõraste ees alasti võtta ja ütles seda ka ametnikele, aga läbiotsimisest keeldumise korral ähvardati kaebajat, et ta ei saa pikaajalisele kokkusaamisele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus asub seisukohale, et määruskaebus tuleb rahuldada.
6.Halduskohus lähtus asjas kaebeõiguse puudumisel sellest, et Viru Vangla vastusest kohtunõudele nähtuvalt ei olnud kaebajal ja tema isal ajavahemikul 21. oktoobrist 2020 kuni
21.oktoobrini 2023 pikaajalisi kokkusaamisi, mistõttu ei saanud kaebuses kirjeldatud asjaoludel kaebaja õiguste rikkumist või isegi riivet aset leida.
7.Viru Vangla esitas 17. juunil 2024 ehk pärast halduskohtu määruse tegemist lisa 5. juuni 2024. a vastusele nr 1-8/24/9262-2, milles märkis, et täiendavalt, et kaebajal toimusid oma isaga pikaajalised kokkusaamised ka 4 ja 5. detsembril 2021 ning 28 ja 29. juulil 2022. Nimetatud kuupäevad olid ekslikult jäänud märkimata 5. juunil 2024 koostatud vastuses.
8.Kaebaja on juhtinud tähelepanu ka haldusasjas nr 3-24-1545 Viru Vangla poolt esitatud 10. mai 2024. a otsusele kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta, mille kohaselt toimusid kaebajal pikaajalised kokkusaamised 10. kuni 11. juunini 2021, 4. kuni 5. detsembrini 2021, 28. kuni 29. juulini 2022, 24. novembril 2022, 27. kuni 28. maini 2023, 14. kuni 15. oktoobrini 2023 ja 16. kuni 17. märtsini 2024. Viru Vangla otsusest küll ei nähtu, kellega kokkusaamised on toimunud, kas X.X.-i poja või kellegi teisega, aga nt pikaajalised kokkusaamised 4. kuni 5. detsembrini 2021 ning 28. kuni 29. juulini 2022 on aset leidnud kaebajaga.
9.Ringkonnakohus leiab, et eelnevalt esitatu ei kinnita halduskohtu ega vangla seisukohta, et viimase kolme aasta jooksul ei ole alasti läbiotsimisi kaebaja suhtes toimunud, kusjuures vangla esitatud seisukohast nähtub vaid see, et väidetavalt lõpetati lahti riietumisega läbiotsimised pikaajalistele kokkusaajatele alates 1. augustist 2022. Samas väidab kaebaja esindaja, et 24. novembril 2022 aset leidnud kokkusaamisele eelnes siiski alasti läbiotsimine kaebaja suhtes. Järelikult ei ole eelnevalt esitatud seisukohtades tulenevalt põhjendatud kaebuse tagastamise HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Ringkonnakohus rõhutab, et käesolevas asjas ei ole kaebeõiguse puudumine selge, mistõttu tuleb halduskohtu määrus tühistada ning saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Olukorras, kus kaebaja väidab vastustaja õigusvastase tegevuse toimumist, üldjuhul ei piisa kaebaja õiguste riive puudumise järeldamiseks ainuüksi sellest, et vastustaja eitab õigusvastase tegevuse toimumist. Tegemist on asjaoluga, mille kohus saab välja selgitada asja sisulise lahendamise käigus. Ringkonnakohtu hinnangul saab HKMS § 121 lg 2 p-s 1 nimetatud eeldus olla täidetud üksnes siis, kui väidetava kahju põhjustanud tegevus ei saanud aset leida ja see asjaolu on selge täiendava põhjendamise või tõendamiseta.
10.Kaebaja esindaja on määruskaebemenetluses esitanud taotluse käesoleva kohtumääruse avaldamisel asendada kaebaja ja tema esindaja nimed tähemärkidega. Ringkonnakohus rahuldab nimetatud määruskaebuse lähtudes HKMS § 175 lg-st 3. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.