Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-23-2354 21. oktoober 2025 Maria Lõbus Y.Y. kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses alasti läbiotsimistega Kaebaja – Y.Y., esindaja X.X. Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Indrek Arming Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Y.Y. kaebus osaliselt. Mõista Viru Vanglalt Y.Y. kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 600 eurot.
2.Mõista Viru Vanglalt Y.Y. kasuks välja menetluskulu 18 eurot.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja tema esindaja nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 20. november 2025. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-23-2354 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6). ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Y.Y. esitas 21. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule hüvitamiskaebuse Viru Vangla vastu, mida hiljem täiendas. Kaebaja selgitas, et on alates 2017. aastast käinud Viru Vanglas pikaajalistel kokkusaamistel oma isa X.X.-iga . Enne igat pikaajalist kokkusaamist (kuni 2022. a lõpuni) tehti kaebajale läbiotsimine lahti riietumisega. Kaebaja sai alati psüühilise šoki, stressi, kannatuste ja alanduse osaliseks, kuna pidi ennast täiesti alasti võtma võõraste inimeste ees. See põhjustas kaebajale hirmu ja väga tugeva ärevushäire sümptomaatika tugevnemise. Kaebaja ei soovinud ennast võõraste ees alasti võtta ja ütles seda ka Viru Vangla ametnikele, aga läbiotsimisest keeldumise korral ähvardati kaebajat kokkusaamisele mitte lubada. Seega oli kaebajal valida, kas lubada endale alasti läbiotsimisega kannatusi põhjustada või mitte näha enda isa, mis samuti põhjustaks raskeid kannatusi. Alasti läbiotsimine oli kaebajale alandav kohtlemine, mis kahjustas psüühikat ja vaimset tervis ning heaolu. Kaebaja sellisel viisil läbiotsimine oli lubamatu ka seetõttu, et kaebajal on diagnoositud ärevus- ja tähelepanuhäire ning keskmine vaimne puue, mistõttu oli kaebaja eriti haavatavas seisundis. Alasti läbiotsimised jätsid jälje kaebaja arengusse, mille tagajärgi on praegu raske hinnata. Kaebaja pidi vangla õigusvastase tegevuse tõttu aastaid kannatama hingelist piina, valu, stressi, alandust, hirmu, abitust jms. Kaebaja on viibinud ka psühhiaatriahaiglas vaimse tervise probleemide tõttu ja üheks tervisekahju põhjustajaks on kindlasti Viru Vangla oma õigusvastase tegevusega. Lapse jaoks on vangla keskkond juba iseenesest võõras ning hirmutav. Kui laps peab lisaks sellele võõra isiku juuresolekul lahti riietuma, on see sündmus vähemalt teatud negatiivse mõjuga lapse psüühikale. Kui seadusandja ei ole ette näinud kinnipeetavat külastavate isikute alasti läbiotsimist iga kord, tuleb vanglal läbiotsimise viisi valikul pidada seda kui eriti intensiivset läbiotsimise viisi erandlikuks, mis nõuab konkreetsete asjaoludega seostamist. Lastekaitseseaduse § 21 lõige 1 nõuab laste huvidega arvestamist ja nende huvide esikohale seadmist. Pikaajalisele kokkusaamisele tulevaid lapsi ei ole karistatud õigusrikkumise eest. Seetõttu ei saa eriti alaealiste külastajate poolt õigusrikkumiste toimepanemise – vanglasse keelatud esemete toimetamise – tõenäosust pidada sedavõrd suureks, et õigustada nende läbiotsimist eriti intensiivsel viisil. Kaebaja taotleb alasti läbiotsimiste eest kahjuhüvitist 6000 eurot, milles 2000 eurot on inimväärikuse alandamise ja 4000 eurot vaimse tervise kahjustamise eest.
2.Kohus jättis 6. septembri 2024. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetas menetluse osas, milles kaebaja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist seoses 7. septembril 2017, 3. oktoobril 2017, 30. novembril 2017, 3. aprillil 2018, 2. oktoobril 2018, 3. jaanuaril 2019, 4. mail 2019, 7. detsembril 2019 ja 28. juulil 2020 toimunud alasti läbiotsimistega. Sama määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse osas, milles kaebaja nõuab 4. detsembril 2021, 28. juulil 2022 ja 24. novembril 2022 toimunud alasti läbiotsimistega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
Viru Vangla palus 6. novembri 2024. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata.
Kaebajale ei tehtud 24. novembril 2022 lahti riietumisega läbiotsimist. Alates 1. augustist 2022 ei tehta Viru Vanglas lahti riietumisega läbiotsimisi alaealistele külastajatele. Lahti riietamisega läbiotsimisi tehti alaealistele üksnes juhul, kui vangla pääslas paiknev kehaskänner markeeris korduvalt külalise kehal kahtlase eseme või vanglal esines põhjendatud kahtlus, et külaline kavatseb vanglasse tuua keelatud esemeid. Lahti riietumisega läbiotsimiseks peab lapsevanem andma nõusoleku. Vastav juhis edastati 11. juulil 2022 Viru Vangla järelevalveosakonna peaspetsialist M. Dorošenko poolt e-kirjaga kõikidele 2
3-23-2354 kokkusaamistega tegelevatele vanglaametnikele. Vastustaja ei pea tõenäoliseks, et vanglaametnikud oleksid eiranud seda juhist ning teinud omal initsiatiivil alaealisele lahti riietumisega läbiotsimise. Teabe- ja uurimisosakonna juhataja K. Kröönströmi 25. oktoobri 2024. a selgituse kohaselt ei esinenud vanglal kahtlust, et kaebaja võinuks 24. novembril 2022 tuua vanglasse keelatud esemeid ja/või aineid. Ka kokkusaamiseid korraldanud vanglaametnikud on oma selgitustes kinnitanud, et alates 1. augustist 2022 ei otsitud alaealisi külalisi läbi. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid tervisekahju tekkimise kohta. Seega on tervisekahju tekkimine paljasõnaline. Kaebuses väidetakse, et kaebaja ei soovinud ennast võõraste ees alasti võtta ning ütles seda ka vastustaja ametnikele ning läbiotsimisest keeldumise korral ähvardati kaebajat kokkusaamisele mitte lubada. Vangla lükkab selle väite ümber. Viru Vangla pääsla- ja kokkusaamisete üksuse spetsialist R. Puss, kes oli vaidlusaluste läbiotsimiste ajal tööl, on 18. oktoobri 2024. a selgituses kinnitanud, et kaebaja ei ole keeldunud ega esitanud pretensioone läbivaatustoimingute osas. Juhul kui kaebaja oleks keeldunud läbiotsimisest, oleks vanglaametnik pidanud koostama vastava ettekande, mida ei ole tehtud. Vanglal ei ole põhjust kahelda vanglateenistuja ütluses, kuid on alust kahelda kaebaja esindaja väidetes, kes ise ei ole läbiotsimistoimingute ajal viibinud samas ruumis. Vastustaja kahtlust kinnitab muu hulgas kaebaja esindaja väide, et lapsel kästi läbiotsimiste ajal kätega kannikad laiali tõmmata. Vastustaja kinnitab, et mitte mingil juhul ei kasutata läbiotsimistoimingute tegemisel kaebaja esindaja kirjeldatud praktikat ning tegemist on väljamõeldisega. Kaebaja seaduslik esindaja ega kaebaja saatja kokkusaamistel ei taotlenud vanglalt ega ka halduskohtult lahti riietumisega läbiotsimistoimingute keelamist alaealisele isikule ehk kaebaja ei ole kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid, et vältida kahju tekkimist. Kaebaja isa X.X. kannab 13 aasta pikkust vangistust karistusseadustiku § 184 lõike 2 punktis 1 sätestatud kuriteo eest. X.X.-i on vanglas korduvalt distsiplinaarkorras karistatud keelatud esemete omamise eest. 18. augustil 2019 leiti X.X.-i kambrist ümberehitatud teler, milles oli varjatud USB pesa, mälukaart ja USB adapter. 5. oktoobril 2019 leiti X.X.-ile kuuluva veekeetja seest kolm mikro SD kaarti, kaks USB adapterit ja üks USB otsiku taoline ese. Vangiregistri andmetel oli X.X.-il eelmise vangistuse ajal samuti probleeme keelatud esemetega: Tallinna Vanglas avastati 17. aprillil 2006 temalt mobiiltelefon Motorola C-115 koos laadija ja SIM-kaardiga; Tallinna Vanglas leiti 11. mail 2007 tema suust EMT SIMkaart; 16. aprillil 2008 karistati teda kinnipidamiskohas alkoholi tarvitamise eest; 10. detsembril 2008 saabus ta Rapla arestimajja koos 4GB USB mälupulgaga; 6. novembril 2010 leiti temalt sigarett ja tuletikud; 24. jaanuaril 2011 leiti temalt tuletikud, sigarett ja sigaretivalmistaja Rizzla. Ka Soome vanglas karistust kandes leiti X.X.-ilt keelatud esemeid, millega ta jätkas vanglamüüride taga kuritegelikku tegevust. Kuna X.X. kannab karistust Viru Vangla tugevdatud järelevalvega üksuses narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupi poolt ning temalt oli vanglas korduvalt leitud keelatud esemeid, esines vanglal põhjendatud kahtlus, et kinnipeetav võis olla oma poega või isa mõjutanud enne kokkusaamisele tulekut, et need tooksid talle vanglasse keelatud esemeid. Ideaalis ei tohiks vanglasse keelatud esemeid sattuda, kuid ometigi leitakse kinnipeetavate kambritest erinevaid esemeid ning need on suure tõenäosusega jõudnud vangla territooriumile just vanglaväliste isikute kaasabil. Keelatud ainete ja esemete vanglasse toimetamiseks proovitakse kasutada erinevaid viise. Üks võimalik viis keelatud esemete üleandmiseks on 3
3-23-2354 pikaajalised kokkusaamised, mis toimuvad vangla territooriumil pideva järelevalveta privaatsetes ruumides, sh puudub kokkusaamise ruumis kaamera, mis loob kokkusaajale soodsa võimaluse keelatud ainete/esemete üleandmiseks. Iga selline kokkusaamine kujutab potentsiaalselt ohtu vangla julgeolekule ning vangla püüab sellele eelneva läbiotsimisega vältida vanglasse keelatud esemete/ainete sattumist. Kuna keelatud esemete/ainete vangla territooriumile sattumine tõstab lisaks kinnipeetavate tervise ohustamisele drastiliselt ka kinnipeetavate poolt uute kuritegude toimepanemise riski, on vangla julgeoleku ning sealhulgas vanglas viibivate isikute turvalisuse tagamise seisukohalt keelatud esemete vanglasse sattumise takistamine oluline väärtus. Kuna vangla võimalus saada asjakohast teavet keelatud esemete/ainete vanglasse toimetamise kavatsuse kohta on piiratud, ei saa vangla kindlaks teha ka isikuid, kelle kokkusaamise raames seda planeeritakse. Seega puudub vanglal eelinfo selle kohta, kes kokkusaajatest ja millal keelatud esemed/ained vanglasse plaanib toimetada. Põhjuseid, miks kokkusaamisele tulnud isikud vanglasse keelatud esemeid/aineid võivad tuua, on erinevaid. Kuna kokkusaaja näol on tegemist kinnipeetavale lähedase isikuga, on võimalik, et kinnipeetava tegevusest mõjutatuna peab kokkusaaja keelatud esemete/ainete vanglasse toomist tegevuseks, millega näidata välja oma kiindumust ja ustavust. Samuti ei saa välistada majanduslikke põhjuseid: kinnipeetava vanglas viibimise tõttu on tema lähedased ilmselt finantsiliselt raskemas olukorras, mistõttu võivad nad kiire tulu teenimise eesmärgil vanglasse keelatud esemeid ja aineid vahendada. Lisaks võidakse kinnipeetava lähedased ka ähvardustega viia selleni, et nendest saavad keelatud esemete vanglasse toojad. Seega: kuigi kokkusaamisele tulijad üldjuhul õigusrikkumise eest karistatud ei ole, ei välista see täielikult võimalust, et erinevate mõjutuste tõttu on nad sunnitud vanglasse keelatud esemeid ja aineid toimetama. Kuivõrd vanglaametnik puutub enne kokkusaamist külastajaga kokku vaid põgusalt, ei ole see piisav kujundamaks adekvaatset hinnangut selle kohta, kas kokkusaaja külge võib olla peidetud keelatud esemeid/aineid, mida on võimalik tuvastada vaid lahti riietumisega läbiotsimisel. Vanglas ei kasuta läbiotsimistel selliseid seadmeid, mis tuvastaksid kehaõõnsustesse peidetud asju, mistõttu on vajalik teatud juhtudel lahti riietumisega läbiotsimiste tegemine. Täieliku läbiotsimise tegemiseks saadetakse läbiotsitav eraldi ruumi. Läbiotsimise teostab külastajaga samast soost ametnik. Lahti riietumiseks suunatakse külastaja kardinaga eraldatud läbivaatuse kabiini, kuhu külastaja siseneb üksi (või soovi korral koos lapsega), riietab end privaatselt lahti (võib jätta pool kehast kaetuks) ja kui on valmis läbivaatuseks, annab sellest ametnikule märku. Seejärel siseneb ametnik kardinaga eraldatud kabiini ning teostab läbivaatuse. Toiming on privaatne ja lühiajaline, maksimaalselt 1,5 minutit. Ametnik vaatab üle külalise riided, jalatallad, palub ette sirutada käed, vajadusel tõsta juuksed natuke üles ja lasta need alla langeda, avada suu ja teha üks kükk. Lahti riietunult küki tegemine on vajalik võimalike kehaõõnsustesse peidetud esemete avastamiseks, kuna inimeste anatoomiast tulenevalt on kükitades alakeha kehaõõnsustesse peidetud esemete hoidmine raskendatud. Pärast läbivaatust väljub ametnik kohe kabiinist ning külastaja riietab end privaatselt. Läbivaatusel väldib ametnik läbiotsitavaga füüsilist kontakti. Alaealise läbiotsimise juures viibib tavapäraselt lapsega koos kokkusaamisele saabunud vanem. Lapse ja vanema nõusolekul otsitakse laps läbi eraldi. Kaebaja on külastanud oma isa sagedasti ning vanglaametniku tähelepaneku kohaselt on kaebaja olnud pärast läbivaatuskabiinist lahkumist rahulik ning ametnikule ei tundunud, et teostatud toimingud oleksid talle olnud vastumeelsed ja tekitanud stressi. Vanglateenistuja R. Pussi selgituse kohaselt ei olnud kaebaja käitumisest aru saada, et ta oleks kannatanud või 4
3-23-2354 oleks olnud ärevuses, mis omakorda kinnitab, et läbiotsimistoimingud ei olnud osutunud liigselt koormavaks ja sellest tulenevalt pole alust arvata, et kaebajal oleksid tekkinud kahjulikud tagajärjed.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
4.Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist 4. detsembril 2021, 28. juulil 2022 ja 24. novembril 2022 Viru Vanglas tehtud alasti läbiotsimiste eest.
5.Vangla on vastu vaielnud kaebaja väitele, et ta otsiti 24. novembril 2022 alasti läbi. Vangla esitas kohtule Viru Vangla järelevalveosakonna peaspetsialisti M. Dorošenko 11. juuli 2022. a e-kirja, mis oli suunatud kokkusaamistega tegelevatele ametnikele. Kirjas on antud juhis, et alates 1. augustist 2022 ei otsita üldjuhul alla 18-aastaseid külalisi lahti riietumisega läbi. Kirja kohaselt on alaealise läbiotsimine lubatud üksnes siis, kui teabe- ja uurimisosakonnast tuleb vastav juhis, või siis, kui tegu on alla 3-aastase lapsega, kes kannab mähet või kelle kontrolli ei ole võimalik teha kehaskänneriga. Samuti esitas vangla kohtule Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna juhataja 25. oktoobri 2024. a selgituse, kust nähtub, et
24.novembri 2022. a pikaajalise kokkusaamise eel ei olnud vanglal kahtlust, et kaebaja võiks vanglasse tuua keelatud esemeid või aineid. Lisaks on vangla kohtule esitanud 24. novembril 2022 tööl olnud kokkusaamistega tegeleva ametniku E. Eilarti 18. oktoobri 2024. a selgituse. E. Eilart selgitas, et 24. novembril 2022 ei tehtud kaebajale lahti riietumisega läbiotsimist. E. Eilart märkis, et 11. juulil 2022 saabus kõikidele Viru Vanglas läbiotsimistoiminguid tegevatele ametnikele e-kirja teel korraldus, et alates 1. augustist 2022 ei tehta üldjuhul alaealistele külastajatele lahti riietumisega läbiotsimisi. Alaealiste alasti läbiotsimised on lubatud üksnes siis, kui selleks annab suunise teabe- ja uurimisosakond või tekib muul põhjusel põhjendatud kahtlus. E. Eilarti kinnitusel ei olnud 24. novembri 2022. a kokkusaamise eel teabe- ja uurimisosakonnast vastavat suunist saabunud ega esinenud ka muul põhjusel põhjendatud kahtlust. Kohtu hinnangul on vastustaja esitanud piisavalt tõendeid, mis kinnitavad, et 24. novembril 2022 kaebajat alasti läbi ei otsitud. Kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis vastustaja eelkirjeldatud tõenditest nähtuva ümber lükkaks. Seega tuleb kohtul kaebaja hüvitamiskaebuse lahendamisel lähtuda sellest, et kaebaja alasti läbiotsimised toimusid 4. detsembril 2021 ja 28. juulil 2022.
6.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõike 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
7.Vangistusseaduse (VangS) § 27 lõige 1 sätestab, et vanglateenistuse ametnikul on õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isik ja tema asjad läbi otsida. Sama meede on ette nähtud ka VangS § 68 lõikes 3, mis sätestab, et vanglateenistuse ametnikul on õigus vanglasse saabuvad ja vanglast väljuvad isikud läbi otsida. Läbiotsimise üksikasjalik kord on sätestatud justiitsministri 5. septembri 2011. a määruses nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (edaspidi määrus nr 44), mille § 31 lõige 1 kordab VangS § 68 lõikes 3 sätestatut ja annab 5
3-23-2354 vanglateenistuse ametnikule õiguse otsida vanglasse sisenev isik läbi. Läbiotsimise regulatsiooni pole alust pidada põhiseadusvastaseks. See teenib vangla julgeoleku tagamise eesmärki.
8.Vanglal on kaalumisruum selles osas, millisel viisil pikaajalisele kokkusaamisele saabunud inimese läbiotsimist teha. Läbiotsimise viisi valikul tuleb arvestada, et mida intensiivsem on isiku põhiõiguste piirang, seda kaalukamad ja enam põhjendatud peavad olema piirangut õigustavad asjaolud. Kui seadusandja ei ole ette näinud kinnipeetavat külastavate isikute alasti läbiotsimist iga kord, tuleb vanglal läbiotsimise viisi valikul pidada seda kui eriti intensiivset läbiotsimise viisi erandlikuks, mis nõuab konkreetsete asjaoludega seostamist. Pikaajalisele kokkusaamisele tulevaid isikuid ei ole üldjuhul karistatud õigusrikkumise eest, seetõttu on neist lähtuv korrarikkumise oht tõenäoliselt väike. Võimalikku ohtu aitavad tõrjuda ka teised läbiotsimise viisid ja kinnipeetava läbiotsimine pärast pikaajalist kokkusaamist (määruse nr 44 § 32 punkt 2).
9.Eeltoodule tuginedes leiab kohus ka praeguses asjas, et pikaajalisele kokkusaamisele tulnud külastaja alasti läbiotsimine on iseenesest VangS § 27 alusel õiguslikult lubatav. Seda ei pea inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni rikkuvaks ka Euroopa Inimõiguste Kohus (vt 26. detsembri 2006. a otsus asjas nr 12350/04: Wainwright vs. Ühendkuningriik), kui järgitakse ettenähtud reegleid. Kuid sellega kaasneva eraelu puutumatuse (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26) riive intensiivsust arvestades peab selline läbiotsimise viis olema erandlik ja põhjendatud ning tuginema konkreetsele ohuhinnangule. Külastaja alasti läbiotsimine ei saa olla tavapärane ja igakordselt kasutatav praktika, sest vastasel korral muutuvad muud määruse nr 44 § 31 lõikes 5 sätestatud läbiotsimise täiendavad viisid mõttetuks. Nende täiendavate viiside reguleerimine näitab vastupidi, et läbiotsimine ei tähenda alati lahtiriietumisega läbiotsimist. Lahtiriietumisega läbiotsimisele tuleb reeglina eelistada teisi läbiotsimise viise. Külastaja ei ole kinnipeetav, kelle õiguste riivet saab õigustada vangistusega paratamatult kaasnevate tagajärgedega.
10.Praegusel juhul ei ole vangla ära näidanud, et kaebaja alasti läbiotsimine oli põhjendatud. Vastustaja selgitas kohtule, et kaebaja isa kannab karistust Viru Vangla tugevdatud järelevalvega üksuses narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupi poolt ning temalt on vanglas korduvalt leitud keelatud esemeid: 18. augustil 2019 leiti tema kambrist ümberehitatud teler, milles oli varjatud USB pesa, mälukaart ja USB adapter, ning 5. oktoobril 2019 leiti talle kuuluva veekeetja seest kolm mikro SD kaarti, kaks USB adapterit ja üks USB otsiku taoline ese. Vastustaja osutas, et ka eelmise vangistuse ajal leiti kaebaja isalt keelatud esemeid: 17. aprillil 2006 leiti temalt mobiiltelefon Motorola C-115 koos laadija ja SIM-kaardiga; 11. mail 2007 leiti tema suust EMT SIM-kaart; 16. aprillil 2008 karistati teda kinnipidamiskohas alkoholi tarvitamise eest;
10.detsembril 2008 saabus ta Rapla arestimajja koos 4GB USB mälupulgaga; 6. novembril 2010 leiti temalt sigarett ja tuletikud; 24. jaanuaril 2011 leiti temalt tuletikud, sigarett ja sigaretivalmistaja Rizzla. Kohtu hinnangul ei saa vastustaja õigustada kaebaja alasti läbiotsimise vajadust tema isa poolt aastatel 2006‒2011 toime pandud rikkumistega, sest neid ei ole võimalik kuidagi seostada kaebajaga, kes polnud nende sündmuste toimumise ajal veel sündinudki. Samuti pole vastustaja ära näidanud, et 18. augustil 2019 ja 5. oktoobril 2019 kaebaja isalt leitud keelatud esemete puhul oli põhjendatud alus arvata, et need toimetati vanglasse just kaebaja vahendusel. Lisaks oli nendest rikkumistest 4. detsembriks 2021 ja 28. juuliks 2022 möödas enam kui kaks aastat ning vangla pole väitnud, et kaebajalt oleks selle ajavahemikku sisse jäänud alasti läbiotsimiste (s.o 7. detsembril 2019 ja 28. juulil 2020 toimunud läbiotsimised) käigus leitud keelatud esemeid. Seega ei saa kohtu hinnangul 18. augustil 2019 ja 5. oktoobril 2019 kaebaja isalt keelatud esemete leidmisega õigustada 6
3-23-2354 kaebaja alasti läbiotsimist 4. detsembril 2021 ja 28. juulil 2022. Vastustaja esitatud põhjendused selle kohta, et pikaajalisel kokkusaamisel esineb suurem risk keelatud ainete ja esemete vanglasse toomiseks, kirjeldavad abstraktset ohtu, mitte aga konkreetsest kaebajast lähtuvat ohtu. Vastustaja ei ole väitnud, et tal oli eelteadmine selle kohta, et kaebaja võib vanglasse tulles tuua kaasa keelatud esemeid või aineid. Kinnipeetava kuriteod ei anna alust pidada ka teda külastavaid pereliikmeid õigusrikkujateks ja seetõttu vangla julgeolekut ohustavateks. Kuigi kohus möönab, et teised läbiotsimise viisid ei pruugi olla alati sama tõhusad kui alasti läbiotsimine, ei saa neid pidada ka selgelt ebapiisavateks. Alasti läbiotsimine saab olla põhjendatud juhul, kui muul viisil läbiotsimise (kehaskänneriga, teenistuskoeraga, kompimise teel, metallidetektoriga jms) käigus jääb vanglale põhjendatud kahtlus, et külastaja võib varjata keelatud esemeid. Keelatud esemete vanglasse sattumise riski aitab vähendada ka võimalus otsida kinnipeetav pärast kokkusaamist läbi või kasutada tema suhtes muid meetmeid (nt teha kinnipeetavale narkotest jms). Praeguses asjas ei ole vastustaja viidanud ühelegi konkreetsele kahtlusele, mis kaebaja alasti läbiotsimist põhjendanuks. Vastustaja on ise tunnistanud, et reegliks oli otsida alasti läbi kõik alaealised külastajad kuni 2022. a augustini. Seega on ilmne, et vastustaja ei ole mingisugust kaalumist, kas kaebaja alasti läbiotsimine on vajalik ja põhjendatud, tegelikult sisuliselt läbi viinud. Selline käitumismudel ei ole aga põhiõiguste riive seisukohalt aktsepteeritav. Kohtu arvates ei toeta kõigi külastajate igakordne alasti läbiotsimine ka kinnipeetavate sotsiaalsete suhete soodustamise eesmärki (VangS § 23), vaid mõjub pärssivalt, sest kinnipeetavaga kokkusaamist hakkavad vältima need isikud, kelle jaoks ei ole alasti läbiotsimine vastuvõetav.
11.Kuna vastustaja ei ole teostanud kaebaja alasti läbiotsimisel mingit kaalumist ja alasti läbiotsimiseks puudusid konkreetsed põhjused, on tegemist kaalumisveaga ja valitud meede tuleb lugeda ebaproportsionaalseks ning seetõttu õigusvastaseks.
12.Isiku keha, mis on tema privaatsfäär, kuulub eraelu esemelisse kaitsealasse ja seda riivatakse, kui avalik võim nõuab selle vaatamist. Õigusvastane läbiotsimine vaidlusalusel viisil rikkus kaebaja eraelu ja alandas tema väärikust RVastS § 9 lõike 1 mõttes ning tekitas mittevaralist kahju. Eeldada võib, et vaidlusalusel viisil õigusvastane läbiotsimine põhjustas kaebajale hingelist valu ja kannatusi. Kaebaja pidi kahel korral laskma võõral inimesel vaadata oma paljast keha ning tegema alasti olekus võõra inimese ees küki.
13.Samas ei ole kaebaja tõendanud, et 4. detsembril 2021 ja 28. juulil 2022 toimunud alasti läbiotsimised oleksid tema vaimset tervist kahjustanud. Kaebaja taotlusel kohtuasjast nr 1-16-7572 praeguse asja juurde võetud kaebaja vaimse tervise seisundit kajastavatest dokumentidest ei nähtu, et kaebaja vaimne seisund oleks alasti läbiotsimiste tõttu halvenenud.
20.oktoobri 2022. a dokumendist on näha, et kaebaja on kliinilise psühholoogiga avatult suhelnud. Muu hulgas rääkis kaebaja sellest, et tema bioloogiline isa viibib kinnipidamisasutuses ning omavahel suheldakse enamasti telefoni teel, aga kaebaja on isa ka külastanud (dtl 254). Kaebaja ei osutanud oma vanglas viibiva isa külastamisest rääkides alasti läbiotsimistele. Võttes arvesse, kui julgelt on kaebaja oma erinevaid muresid kliinilisele psühholoogile usaldanud, võib järeldada, et kui vanglas tehtud alasti läbiotsimised oleksid kaebajat tõepoolest pikemas plaanis negatiivselt mõjutanud, oleks kaebaja nendest kindlasti kliinilisele psühholoogile rääkinud, kui jutuks tuli tema vanglas viibiva isa külastamine. Kuna kaebaja pole aga alasti läbiotsimisi maininud, võib sellest järeldada, et need ei ole tema vaimsele tervisele pikemaajaliselt täiendavat kahju põhjustanud. Asja juurde võetud kaebaja vaimse tervise seisundit kirjeldavatest dokumentidest ilmneb, et kaebaja vaimse tervise probleemid on põhjustatud aktiivsus- ja tähelepanuhäirest ning sellest tingitud emotsionaalsest häiritusest. 7
3-23-2354
14.RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud esmased õiguskaitsevahendid ei oleks tõenäoliselt kogu kahju ära hoidnud. Isiku läbivaatus otsustatakse ja teostatakse vahetult enne pikaajalist kokkusaamist. Tõenäoliselt poleks vangla rahuldanud kaebaja taotlust viia läbivaatus läbi ilma, et ta oleks pidanud ennast alasti võtma. Siinkohal tuleb silmas pidada, et läbiotsimisele allumisest sõltus kaebaja võimalus pääseda kokkusaamisele oma vanglas viibiva pereliikmega. Selles olukorras ei saa kaebajale ette heita seda, et ta ei asunud vastustajaga vaidlema, mingisuguseid taotlusi esitama ning näiteks kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotlusega kohtusse pöörduma, kuna see oleks võinud kaasa tuua mitme kokkusaamise ära jäämise. Pikaajaline kokkusaamine on kinnipeetava ja tema pereliikmete pereelu seisukohast äärmiselt oluline sündmus ning inimlikult on mõistetav, et selle sündmuse ära jäämise hirmus kannatab külastaja õigusvastase läbiotsimise lihtsalt ära. See ei anna aga alust eitada kahju tekkimist ega välista selle hüvitamist. Kahju hüvitamise nõude esitamist ei saa seega välistada esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmisega (RVastS § 7 lõige 1). Samuti tuleb arvestada sellega, et RVastS §-s 5 sätestatud keelamisnõue ei ole RVastS § 7 lõikes 1 sätestatud esmaste õiguskaitsevahendite loetelus, mistõttu ei saa keelamiskaebuse esitamata jätmist hüvitamiskaebuse lahendamisel kaebajale ette heita (vt Riigikohtu 4. juuni 2018. a otsus asjas nr 3-15-2943, p 14).
15.Mittevaralise kahju rahas hüvitamise eelduseks on ka vastustaja süü (RVastS § 9 lõige 1). Konkreetsel juhul läbiotsimise viisi valikul kaalumata jätmine sai toimuda vähemalt raske hooletusega (RVastS § 7 lõige 4 ja võlaõigusseaduse § 104 lõige 4). Läbiotsimist võimaldav norm ei nõudnud seda, et läbiotsimine teostatakse just viisil, et isik peab ennast alasti võtma. Eeldada võib, et ametnikud pidid sellest oma ülesannete täitmisel teadlikud olema. Samas ei viita ükski asjaolu sellele, et vastustaja ametnikud oleksid tahtnud tekitada läbiotsimisega kaebajale hingelist valu ja kannatusi.
16.Vastustaja õigusvastase tegevuse ja kaebajal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos: kui vastustaja poleks kaebajat mitmel korral vaidlusalusel viisil läbi otsinud, poleks kaebaja pidanud hingelist valu ja kannatusi kannatama, kohtule ei ole tõendatud, et kui kaalumisviga poleks esinenud, oleks kaebaja jaoks kaasnenud sama koormavad tagajärjed.
17.Vastus küsimusele, kas põhiõiguste rikkumine toob kaasa kahju hüvitamise rahas, oleneb õiguserikkumise raskusest, süü vormist ja raskusest ning vastutust piiravatest asjaoludest (RVastS § 9 lõige 2, § 13). Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suurust hindab kohus kaalutlusõiguse alusel. Õiguse ühetaoliseks kohaldamiseks tuleb vaadata ka samasisulistes asjades välja mõistetud hüvitiste suurusi. Alaealiste laste puhul on kohtupraktikas rõhutatud, et neid peab õiguskord eriliselt kaitsma ning nende hingeline üleelamine võib olla kordades suurem kui täiskasvanul. Alaealistele lastele on ühe õigusvastase läbiotsimise eest mõistetud hüvitisi valdavalt suurusjärgus 300 eurot (vt haldusasjad nr 3-23-2441, 3-24-10 ja 3-24-1382). Kaebaja vanus jäi läbiotsimiste ajal vahemikku 9‒10 aastat. Kaebajale tehtud läbiotsimised ei olnud muus osas õigusvastased. Läbiotsimised viis läbi kaebajaga samast soost isik. Läbiotsimine viidi läbi privaatselt eraldi ruumis ning kaebajal oli võimalik end paljastada poole keha kaupa, st ta ei pidanud end korraga täiesti paljaks võtma. Alastiolek oli lühiajaline. Kohus arvestab ka kaebaja suhtes toimunud rikkumiste korduvust: kaebaja otsiti õigusvastaselt alasti läbi kahel korral.
8
3-23-2354 Eeltoodut arvestades peab kohus kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohaseks hüvitiseks 600 eurot. Seega rahuldab kohus kaebuse osaliselt.
18.HKMS § 108 lõike 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebus oli tervisekahju puudutavas osas riigilõivuvaba (riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lõike 1 punkt 12). Ülejäänud kaebuse osas maksis kaebaja nõutava hüvitise suuruse 2000 eurot järgi riigilõivu 60 eurot (RLS § 60 lõige 2). Tervisekahju puudutavas osas ei näinud kohus alust hüvitise väljamõistmiseks, kuid ülejäänud kaebuse osas mõistis kohus kaebajale välja hüvitise 600 eurot, mis moodustab nõutud 2000-eurosest hüvitisest 30%. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 30% tasutud 60-eurosest riigilõivust, s.o 18 eurot.
19.Kohus asendab kaebaja taotlusel avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja tema esindaja nimed tähemärkidega (HKMS § 175 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.