Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja KB Puudutatud isik – X
Asja läbivaatamine
Avalikul kohtuistungil 04.07.2024, Tallinnas
RESOLUTSIOON
Rahuldada taotlus ning anda Politsei- ja Piirivalveametile luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 04.09.2024 (k.a).
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 03.07.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse India kodaniku X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks. Taotluse põhjendused: - PPA pidas 14.06.2024 Narvas kinni isikud, kes võisid ületada Eesti-Venemaa ajutise kontrolljoone, ujudes üle Narva jõe. Isik on enda sõnul India kodanik, samas jättis ta passi Peterburi hotelli. Ta lahkus religioossetel põhjustel Indiast, liikudes läbi Dubai, Maroko, Armeenia ja Venemaa. Tema soov oli minna ükskõik millisessse Euroopa riiki. - Isik taotles samal päeval rahvusvahelist kaitset. Kohus andis kohtuasjas nr 3-24-1791 loa isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse. - PPA 01.07.2024 otsusega nr 12406140081-1 lõpetati rahvusvahelise kaitse menetlus, kuna isik esitas avalduse, et loobub rahvusvahelise kaitse taotlemisest. - Isikul puudub Eestis viibimiseks õiguslik alus ning PPA peab läbi viima vajalikud menetlustoimingud. Isikul puudub reisidokument. - Isiku osas esineb põgenemisoht, kuna ta peeti kinni Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu. Isik tunnistab, et teekond on planeeritud ebaseaduslike piiriületustega ning tema plaan oli jõuda Portugali ja paluda seal rahvusvahelist kaitset. Tema käitumine viitab, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita, sealjuures on ta vabanenud dokumentidest ja soovib liikuda edasi kuhugi mujale riiki. - Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Taotleja vastas täiendavalt 04.07.2024, et isikule ei ole koostatud veel lahkumisettekirjutust, kuna menetlus on alles alanud. 1(4)
2.PPA selgitas istungil, et isiku dokumenteerimiseks võib kuluda 2-4 kuud. Menetluse kiirendamiseks saavad isikud esitada oma dokumentidest, sh ID-kaardist fotokoopiaid. Kinnipidamiskeskuses on neil ka võimalik võtta kodustega ühendust, et dokumendid saada. Isik selgitas istungil, et ta ei taha koju minna, tal on seal oht elule. Talle ei sobi aga see, et talt võeti siin vabadus. Seetõttu võttis ta oma taotluse tagasi. Ta tuli siia vabaduse pärast. Kui ta oleks teadnud, et talt võetakse siin vabadus, oleks ta Indiasse jäänud. Kohtuniku poolt istungil selgitatut ei ole talle varem seletatud. Teda ei tohi kinni hoida seetõttu, et politsei arvab, et ta muidu jookseb ära. Ta on nõus politseid aitama, et dokumente organiseerida, kuid ta ei soovi kinnipidamiskeskuses viibida. Ta ei taha kodumaale tagasi minna, vaid soovib siia jääda. Kui kohus lubab ta vabaks, soovib ta taotleda uuesti rahvusvahelist kaitset.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Isiku varasem kinnipidamine VRKS alusel on otsustatud kohtuasjas nr 3-24-1791, mille toimiku võttis kohus istungil asja juurde.
4.Kohus peab oluliseks selgitada isikule pikemalt ja kirjalikult tekkinud olukorda: - Välismaalasel peab olema Eestis ja muudes Euroopa Liidu riikides viibimiseks õiguslik alus, nt elamisluba, viisa vms. - Kui välismaalasel ei ole riigis viibimiseks õiguslikku alust (luba), saadab Eesti riik ta tagasi koduriiki (kodakondsusjärgsesse riiki) või muusse riiki, kes on nõus välismaalast vastu võtma. - Eestis viibimisaluseta välismaalast võib pidada kinnipidamiskeskuses kinni ehk võtta talt vabaduse, kui see on vajalik selleks, et tagada välismaalase Eestist välja saatmine. Kohus selgitab seda käesoleval juhul järgmistes punktides (p 5 jj). - Rahvusvahelise kaitse taotlejal on luba viibida Eestis. Küll aga võib politsei mõnel juhul pidada rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni ehk võtta talt vabaduse kohtu loal. - Tartu Halduskohus andis politseile 15.06.2024 loa isikult vabaduse võtmiseks kuni 15.08.2024. Asjas toimus kohtuistung, kus isik kohal viibis, ning kohtu otsustus tõlgiti isikule suuliselt. - Tartu Halduskohus põhjendas isikult vabaduse võtmist ehk kinnipidamist sellega, et vabaduse võtmine on vajalik, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks olulised asjaolud, kuivõrd on oht, et isik põgeneb. - Loobudes rahvusvahelise kaitse taotlusest, kaotas isik ka õigusliku aluse Eestis viibimiseks. Seejärel hakkab politsei ette valmistama isiku Eestist väljasaatmist. Isikule ei ole võimalik anda kinnitust või lubadust, et kui ta taotleb rahvusvahelist kaitset, ei taotle riik talt vabaduse võtmist. Isikul on võimalik kohtu määrusele, millega anti luba tema kinnipidamiseks, esitada määruskaebus. Selleks, et isikul oleks võimalik jätkuvalt Euroopas viibida, peab olema riik, kes on nõus teda vastu võtma. Sellise riigi puudumisel saadetakse ta koduriiki tagasi. Soovi korral võib isik kinnipidamiskeskuses pöörduda sealse nõustaja poole, et saada täiendavaid selgitusi.
5.Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg-d 1 ja 11 sätestavad koosmõjus (varasem sama seaduse § 15), et halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Kinnipidamine on eelkõige lubatud juhul, kui: 2(4)
- esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) või - välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (p 3). VSS § 68 kohaselt esineb põgenemisoht, kui: - isik on teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6); - välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (p 8).
6.Puudutatud isikul puudub Eestis viibimiseks õiguslik alus, sealjuures on rahvusvahelise kaitse menetlus lõpetatud. PPA ei ole veel koostanud isiku suhtes lahkumisettekirjutust, kuid on pidanud isiku kinni vastava menetluse läbiviimiseks. Tegemist on kinnipidamisega, mis on ilmses seoses lahkumiskohustuse menetlusega direktiivi 2008/115/EÜ mõttes (vt Riigikohtu 12.04.2024 määruse nr 3-23-2232 p-d 16-19). Isikul puudub kehtiv pass, mistõttu ei ole ka lahkumisettekirjutuse tegemisel võimalik isikut 48 tunni jooksul Eestist välja saata. Isik tuleb esmalt dokumenteerida ja saada talle kehtiv reisidokument. Tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumise tõttu on kinnipidamine lubatav VSS § 23 lg 1 p 3 alusel.
7.Kinnipidamise eelduseks on ka see, et ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Leebemaid meetmeid ei ole võimalik kohaldada siis, kui esineb põgenemisoht. Põgenemisoht on ka iseseisvalt isiku kinnipidamise aluseks (VSS § 23 lg 1 p 1). Põgenemisohuks ei ole ainuüksi põgenemine Eestist mõnda teise riiki, vaid ka ametivõimude eest pakku minek nii, et isikut ei ole võimalik Eestist välja saata.
8.Isik peeti kahtlustatavana kinni 14.06.2024 (kohtuasi nr 3-24-1791, dtl 17), kuivõrd ta ületas ebaseaduslikult Eesti-Venemaa ajutist kontrolljoont (KarS § 258 lg 1 p 2). Sealjuures on protokollis märgitud, et ta tabati kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda ning kuriteojäljed viitavad temale kui kuriteo toimepannud isikule. Olukorras, kus isik on rahvusvahelise kaitse taotlusest loobunud, ei oma asjas ka tähtsust, kas tegemist võis olla tagakiusu eest põgeneva isikuga. Ebaseaduslik piiriületus näitab seda, et isik on valmis oma eesmärgi saavutamiseks rikkuma seadust. Isik on ise selgitanud, et jättis oma passi Sankt-Peterburi hotelli, sest ta ei vajanud reisidokumenti, sest teadis, et taotleb Euroopas rahvusvahelist kaitset (kohtuasi nr 3-24-1791, dtl 30). Seega oli isik valmis vajadusel korduvalt ületama ebaseaduslikult riigipiiri, et jõuda enda soovitud riiki. Isik selgitas eelnevas kohtuasjas ka istungil, et tasus Euroopasse jõudmiseks palju raha (dtl 38) ehk isikul on teadmised, kontaktid ja vahendid, et oma teekonda sarnasel viisil jätkata. Ka käesolevas asjas kinnitas isik, et soovib jääda siia, millest kohus saab aru, et mitte tingimata Eestisse, aga Euroopasse. Vabaduses viibides võib isik tema senist käitumist arvestades ebaseaduslike piiriületustega jätkata ning minna seega politsei eest pakku. Niisiis on täidetud VSS § 68 p-s 8 toodud alus.
9.Ebaseaduslik piiriületus ja selle jätkamise võimalikkus viitab ka sellele, et isiku hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6). Isik kinnitas ka käesolevas asjas istungil, et ta ei taha kodumaale tagasi minna. Kohtumäärusest nr 3-24-1791 nähtub samuti, et isik taotles rahvusvahelist kaitset alles mitu tundi pärast Eestisse saabumist ja kinnipidamist (määruse p 16, samuti dtl 32). Seetõttu võis rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine olla tingitud isiku kinnipidamisest ja enda ebaseaduslikust viibimisest arusaamisest, mitte aga soovist 3(4)
taotleda esimesel võimalusel varjupaika. Eeltoodu on kooskõlas isiku ütlustega, et ta soovib igal juhul siia jääda. Lisaks ei pruugi isik olla seni lõplikult aru saanud enda kohustustest Eestis viibiva välismaalasena. Tõenäoliselt on isikule tema olukorda, õiguseid ja kohustusi ning tema tegevuse tagajärgi, sh rahvusvahelise kaitse taotlusest loobumisel, selgitatud nii haldusmenetluses kui ka kohtumenetluses. Ka siis kui õigusruumi ja keeleliste erisuste tõttu ei pruukinud isik selgitustest täielikult aru saada, nähtub sellest, et isik ei pruugi ka vabaduses viibides politsei korraldusi, sealjuures järelevalvemeetmeid järgida. Järgimata jätmise põhjuseks võib osutuda üksnes see, et isik ei saa aru meetmetest, nende eesmärkidest ega sellest, et tal peab olema Euroopa riikides viibimiseks õiguslik alus.
10.Põgenemisohu tõttu ei ole võimalik kohaldada ka leebemaid järelevalvemeetmeid. Reisidokumendi puudumine ei ole isikul takistanud ebaseaduslikku piiriületust. Isikul puudub ka reisidokument, mida saaks hoiule võtta. Isiku senisest käitumisest ja seisukohtadest nähtuvalt ei tagaks üksnes registreerimiskohustus või kohustus elada kindlas kohas isiku kättesaadavust. Istungil isiku poolt avaldatu kinnitab põgenemisohtu. Isik avaldas, et ta ei soovi koju tagasi minna. Istungil avaldatut koosmõjus hinnates leiab kohus, et isik on valmis kinnitama enda koostöövalmidust ainuüksi selleks, et tal oleks võimalik vabadusse saada.
11.Kohus rahuldab taotluse VSS § 23 lg 1 p-de 1 ja 3 ning lg 11 alusel koosmõjus VSS § 68 p-dega 6 ja 8 ning annab loa isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kaheks kuuks, kuna esineb isiku põgenemisoht ja tal puudub reisidokument. Kuigi isik on kinni peetud juba alates 14.06.2024 (kohtuasi nr 3-24-1791, dtl 32), ei ole isikult vabaduse võtmine muutunud ebaproportsionaalselt pikaks. PPA selgitas, et isiku dokumenteerimine võib võtta aega 2-4 kuud ning isikul on võimalik enda dokumenteerimisele kaasa aidata.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.