lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1612/10

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 03.07.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1612/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.07.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1036
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuli 2024, Tartu

Kohtuasja number

3-24-1612

Kohtuasi

Xi kaebus Tallinna Vangla tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla Kaebuse tagastamine

Menetlusosalised Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Xi kaebus.
2.Jätta Xi menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.Viru Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 29. mail 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Tallinna Halduskohus andis 4. juuni 2024. a määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Kaebuse kohaselt oli Tallinna Vangla kaplan varastanud või omastanud kaebajale kuuluvad palvehelmed. Kaebaja väitel ei ole Tallinna Vangla tema kahju hüvitamise nõudele nr 3-24/2-2/2937 vastanud. Kaebaja soovib vanglalt kahju hüvitamist 150 euro ulatuses.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.
Tallinna Vangla teatas 25. juuni 2024. a kohtunõude vastuses, et X kandis Tallinna Vanglas karistust 29. augustist 2023 kuni 2. aprillini 2024, mil kaebaja viidi üle Viru Vanglasse. Kaebaja esitas 29. aprillil 2024 Viru Vanglale Tallinna Vangla direktorile adresseeritud kahju hüvitamise taotluse (kaebaja viidatud taotlus nr 3-24/2-2/2937), mille Tallinna Vangla registreeris numbriga 5-37/24/52-1. Muid pöördumisi kaebaja vanglale esitanud ei ole. Vangla ei olnud kohtule vastamise hetkel kaebust veel lahendanud, kuid pidi seda tegema hiljemalt 1. juulil 2024. Tallinna Vangla edastas 2. juulil 2024 kohtule 1. juuli 2024. a otsuse nr 5-37/24/52-2, millega jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus rahuldamata, kuna kaebajale ei olnud kahju tekkinud. Tallinna Vangla otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud kaebajal 29. augustil 2023 vanglasse saabudes palvehelmeid. Kaebaja oli 16. veebruaril 2024 varasema taotluse alusel saanud imaamilt palvehelmed. Viru

3-24-1612

Vanglasse 2. aprillil 2024 üle viimisel olid kinni peeatava isiku varade nimekirjas rohelised palvehelmed. Kaplani selgituste kohaselt võis kaebuse põhjuseks olla umbes kuuajaline viivitus taotluse esitamise ning palvehelmeste saamise vahel.

KOHTU SEISUKOHT

3.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus mõistab Xi kaebust nii, et kaebaja nõuab Tallinna Vanglalt kahju hüvitamist, mis on tekkinud seoses väidetava palvehelmeste varguse või omastamisega (HKMS § 37 lg 2 p 4).
4.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebaja ei ole küll täpsustanud, kas ta soovib varalise või mittevaralise kahju hüvitamist, kuid allpool esitatud põhjendusi silmas pidades ei pea kohus vajalikuks kaebust nõude täpsustamiseks käiguta jätta. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgneval põhjusel.
5.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Viidatud kaebuse tagastamine alus sisaldab endas kahte kumulatiivset eeldust: 1) kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning 2) asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.1.Kaebaja viitab kaebuses kaebajale kuuluvate palvehelmeste vargusele või omandamisele Tallinna Vangla kaplani poolt. Seega võib põhimõtteliselt tegemist olla kaebaja omandipõhiõiguse riivega (põhiseaduse (PS) § 32). Palvehemed on olemuselt vallasasjad (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 50 lg 2). Asjaõigusseaduse § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasasja omand, kui vallasasi antakse üle ning on olemas kokkulepe omandi üleminekuks. Kohtule teadaolevalt andis imaam kaebajale rohelised palvehelmed üle 16. veebruaril 2024, mida tõendab Tallinna Vangla kaplani M. Malki sissekanne kaebaja varade nimekirja. Seega tekkis kaebajal palvehelmeste omand alates 16. veebruarist 2024. Pärast seda ei ole kohtule tuvastatud asjaolude pinnalt kaebaja omandit või valdust rikutud, kuna palvehelmed olid kaebajal Viru Vanglasse üle viimisel alles (Xi varade nimekiri Viru Vanglas 2. aprillil 2024, dtl 25-28) ning ei nähtu muid episoode palvehelmeste valduse rikkumisest. Kirjeldatud asjaolusid arvestades ei ole kohtu hinnangul kaebaja omandiõigust kuidagi riivatud.
5.2.Kaebusest nähtub, et kaebaja heidab ette ka palvehelmeste vargust. Palvehelmed on regligioosne sümboolika ning seega võib kaebaja väite põhjal järeldada kaebaja usuvabaduse riivet (PS § 40). Tallinna Vangla direktori 22. novembri 2018. a käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ punkti 18.4.7. kohaselt võib kinnipeetava taotleda kaplani vahendusel endale palvehelmed (kasutavad kristlased, budistid, moslemid), mis võivad olla tehtud puidust, plastikust, tekstiilist. Kaebajale ei ole keeldutud palvehelmeste väljastamisest, vaid vastupidiselt, ka kaebaja ise kinnitab, et imaam on talle kinkinud rohelised palvehelmed. Ainus võimalik usuvabaduse riive võib tuleneda viivitusest, mis tekkis kaebaja taotluse ning palvehelmeste üleandmise vahel. Viivitus võis olla hinnanguliselt umbes üks kuu, kuid selline riive usuvabadusele on oma lühiajalisuse tõttu väheintensiivne. Lisaks oleks kaebajal olnud muid võimalusi palvehelmeste saamiseks, nt need ise osta või lasta pakiga saata väljaspoolt vanglat. Seega sai kohtu hinnangul ka kaebaja usuvabaduse riive olla vaid väheintensiivne ning miski ei viita selles osas vangla õigusvastasele tegevusele.

3-24-1612

5.3.Kaebuse tagastamise teiseks eelduseks on kaebuse ebatõenäoline rahuldamine. Riigivastuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega kahju hüvitamise nõude tekkimiseks tulenevalt RVastS § 7 lg-st 1 peab isikule olema kahju tekkinud, kahju peab olema tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ning tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel peab esineb põhjuslik seos. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse esitatud asjaolude pinnalt võimalik tuvastada kaebajale tekkida võinud varalist või mitte varalist kahju. Kaebaja omandiõigust ei ole riivatud ning seega ei näe kohus alust varalise kahju tekkimisele. Võimalikust usuvabaduse riivest ei nähtu kaebajale tekkida võinud väärikuse alandamist, mis põhjustaks kaebajale hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Kahjunõude eelduste täitmata jätmise tõttu on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et täidetud on mõlemad HKMS § 121 lg 2 p-s 21 nimetatud eeldused – käesolevas asjas esitatud kaebusega kaistava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
7.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
8.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium