Rahvastik › Välismaalased

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-2525

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kaebaja esitas 16.10.2023 vaide.

3-23-2525 lapse huvidega. Kui PPA ei saaks keelduda lapsele tähtajalise elamisloa andmisest juhul, kui lapse huvid võivad Eestisse tulekul kahjustada saada, kaoks VMS §-l 154 igasugune mõte. Kui elamisloa andmine ei ole lapse huvides, on PPA-l õigus keelduda selle andmisest. 2) Puudub selgus, kas laps võetakse isa soovitavasse Tallinna Lilleküla Gümnaasiumisse vastu. Laps ei oska inglise keelt ning Eesti koolides pole õpetajaid, kes suudaksid läheneda ainult Sri Lanka kohalikus keeles suhtlevale lapsele. Isegi kui laps ei ole koolikohustuslik, ei kõrvalda see PPA kohustust hinnata, mis lapsega Eestisse saabudes edasi saab. Pole selge, mida ta teeb, kui ei saa ühtegi kooli sisse, kuna on kinnitatud, et ta ei tule töötama. 3) WhatsAppi sõnumitest ei nähtu suhtlust, mis näitaks emotsionaalset sidet. Laps oli 8 aastane, kui isa saabus Eestisse. Nad pole pikema aja jooksul teineteist näinud ega vahetult suhelnud. Konsuli kaaskirjas on märgitud, et laps ei tea isa elust midagi, ise isaga ei suhtle, seda teeb vahest vanaema. Pole usutav, et nende vahel on tugevad perekondlikud sidemed. Ilmselgelt ei vaja laps Sri Lankal elades kasvatamist samas ulatuses, kui ta vajaks Eestis. Laps peaks harjuma ka isaga koos elamisega. Täiskohaga töötamise ja ettevõtte käivitamise kõrvalt ei oleks isa võimeline pühenduma lapse kasvatamisele. Kutsuja ei ole varem kasutanud võimalust oma lapsega taasühineda. Vanem, kes soovis oma last näha pärast kauast lahusolekut, oleks leidnud selleks viise. 4) Keeldumisel ei ole tuginetud alusele, et taotleja kujutaks endast ohtu avalikule korrale. PPA leidis, et elamisloa andmine ei ole lapse parimates huvides, mistõttu ei olnud taotlus põhjendatud ning PPA-l oli kohustus keelduda VMS § 123 p 2 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3(8)

3-23-2525 nad ei tea lapsest midagi. PPA-l ei ole võimalik hinnata, mis on lapse parimad huvid ja kas lapsel on parem Eestis või päritoluriigis. 3) 22.09.2003 Nõukogu direktiivi 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (taasühinemise direktiiv) preambuli punkt 9 kohaselt peaks perekonna taasühinemine olema igal juhul võimalik perekonna tuumiku, st abikaasa ja alaealiste laste puhul. Artikkel 6 lg 2 kohaselt on võimalik perekonna taasühinemisest keelduda (kui kõik teised tingimused on täidetud) üksnes seoses avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahva tervisega. Ükski nendest alustest ei ole ei vaideotsuses ega esialgses otsuses tuvastatud. 4) Kuna kaebaja kui lapse parimate huvide nõuetekohast hindamist otsustes ei nähtu, ei ole selge, mis alusel tema taotlus tagasi lükati. PPA otsused ei ole õiguspärased, seega puudub vajadus PPA teistele seisukohtadele vastuväiteid esitada. Siiski toob kaebaja välja, et vaidlust ei ole, et isa on lapse seaduslik esindaja, lapse eesmärk ja tahe on oma isaga elamine, ta soovib tulla Eestisse isa juurde elama. PPA ei tea, kas isal on lapsega side või mitte. Isa on last ja vanaema kogu aeg ülal pidanud. PPA ei ole arvestanud, et vanaema ei ole hooldusõigust omav isik. Ta on ka 67-aastane, tal esineb terviseprobleeme ja ta ei jaksa lapse eest hoolt kanda. Kohtumenetluse ajal sattus vanaema haiglasse ja kaebaja isa viibib Sri Lankal alates 10.05.2024. 5) Elamisloa andmisest keeldumine riivab nii kaebaja kui ka tema isa põhiõigust perekonnale ja eraelule. PPA on valesti hinnanud koolikohustust. PPA ei tea, milline on lapse tegelik areng. Argumendid koolikoha ega kohanemise osas ei ole põhjendatud. Kaebaja oskab teatud määral inglise keelt. Kui PPA-l oli kahtlusi omavahelise suhtluse osas isaga, oleks tulnud kaebaja ära kuulata. Kaebaja ei osanud kõnede väljavõtet õigesti esitada. Jääb arusaamatuks, miks PPA arvab, et isa ei saa lapse kasvatamisega hakkama. PPA ei tea kaebaja vajadusi. On tavapärane, et lapsi kasvatavad vanemad käivad tööl. Keelduv otsus on vastuolus lapse huvidega. 6) Kaebaja isal on piisavalt raha, et tagada nii enda kui kaebaja ülal pidamine. Isa stabiilsed töökohad minevikus kinnitavad, et ta leiab töö ka Sri Lankalt naastes.

4(8)

3-23-2525 võib järeldada, et last esindab menetluses kutsuja. Ei ole ühtegi põhjust, miks PPA ei saa aktsepteerida kutsuja poolt esitatud selgitusi, mis puudutavad lapse heaolu ja elukorraldust. Isegi kui PPA oleks suunanud küsimused isiklikult kaebajale vastamiseks, poleks PPA saanud keelduda selgitustega arvestamisest, kui kaebaja eest oleks vastanud kutsuja. PPA-le ei saa süüks panna kaebaja ära kuulamata jätmist, kui otsuse tegemisel arvestas PPA seadusliku esindaja selgitustega. Kaebaja Eestisse elama asumine ei ole tema huvides ning tal on parem jääda tavapärasesse keskkonda. Lapsel on täisealiseks saamiseni jäänud ca 1 aasta, mille järel saab ta ise otsustada, kas ta soovib jääda kodakondsusjärgsesse riiki või asuda mujale elama. 3) PPA ei pidanud kaasama lastekaitse spetsialiste. Kaebaja isa pole kordagi toonud haldusmenetluses välja, et lapse elu on Sri Lankal ohustatud või lapsele ei ole tagatud kõik eluks vajalik. On ebaselge, miks pole kaebaja isa võtnud last endaga Eestisse kaasa või mingil muul moel korraldanud lapse Eestisse tulekut, kui päritoluriigis on lapsel halvem elu, vaid jättis lapse oma vananeva ema õlgadele. Lapsevanem küll osundas asjaolule, et kaebaja vanaema on kõrges eas, kuid pole selgitanud, et tal on probleemid tervisega, mis mõjutavad tema võimet lapselapse eest hoolitseda. Tegelikkuses viitas kaebaja oma vanaema võimalikele terviseprobleemidele üksnes kohtumenetluses. 4) Kuna kaebaja ja tema isa pole teineteist ammu näinud, peab laps harjuma ka isaga koos elamisega. See paratamatult nõuab isalt rohkem aega ja pingutusi, et teha lapse elu Eestis mugavaks. Eeltoodu alusel ei saa asuda seisukohale, et täistöökohaga töötamise ja ettevõtte käivitamise kõrval oleks isa võimeline pühenduma oma tütre kasvatamisele. 5) Vanemaga olemine on ainult üks lapse huvide aspekt. Tuleb arvestada, et laps lahkub oma tavapärasest keskkonnast ning tema elu muutub. Argument, et laps peab olema vanemaga (ja vanemal on hooldusõigus, mida ta ei saa teostada lapse eemaloleku tõttu) ei saa olla otsustav. Käesolevas asjas esinevad objektiivsed asjaolud, mis viitavad sellele, et kaebaja Eestisse elama asumine ei ole tema huvides ning see on kajastatud nii PPA otsuses kui ka vaideotsuses. Lapse isal on võimalik teostada oma hooldusõigust Sri Lankal või mujal riigis, see ei pea ilmtingimata toimuma Eestis. 6) VMS § 154 lg 2 ei ole iseseisev keeldumise alus, vaid aitab sisustada taotluse põhjendatust. Keeldumisel tuleb PPA-l tugineda üldsätetele. Kaebaja seisukoht, et VMS § 123 p-st 3 ei piisa elamisloa andmisest keeldumiseks, ei ole arusaadav. Ainuüksi VMS § 154 lg-le 2 viitamata jätmine ei mõjuta haldusakti lõpptulemust. 7) Viited perekonna taasühinemise direktiivile ei ole asjakohased, kuna see on Eesti õigusesse üle võetud ning mh VMS § 118 p-s 2 sätestatud vastav tähtajalise elamisloa taotlemise alus. PPA-l on siiski õigus keelduda elamisloa andmisest, kui seadus seda ette näeb. Kaebajal ega tema isal ei saa olla õigustatud ootust, et neile antakse võimalus pereelu elamiseks Eestis ning PPA väljastab selleks tähtajalise elamisloa. PPA arvestas lapse huvidega ning leidis, et isaga elamine ei ole lapse parimates huvides. 8) Kui kaebaja ei ole koolikohustuslik, jääb selgusetuks, mis saab temast siis, kui ta ühtegi kooli sisse ei saa. Alust ei ole kahelda konsuli kaaskirjas, mille kohaselt kaebaja ei oska inglise keelt. Kaebaja gümnaasiumis õppimise väljavaated võivad olla pigem negatiivsed. 9) Kaebaja ja tema isa vahel puudub tugev emotsionaalne side. Kaebaja pole oma isa 8 aastat näinud. Kuna vastustaja kaaskirja kohaselt suhtleb kaebaja isaga vanaema, võisid kõned toimuda suuremas osas vanaema vahendusel. Samuti on konsuli kaaskirjas märgitud, et tütar ei tea oma isast midagi ning kaebaja pole sellele vastu vaielnud. Vastustaja jääb seisukohale, et üksikud sõnumid ning vastamata kõned ei tõenda lapsega suhtlemist. Haldusmenetluses palus PPA esitada tõendid lapsega suhtlemise kohta ning kaebaja isa võis esitada nii 5(8)

3-23-2525 WhatsApp kui ka telefoni logi väljavõtte. Kohtumenetluses esitatud tõendite alusel võib järeldada, et suurem osa kõnedest toimus pärast PPA keelduva otsuse tegemist. Telefoni logist ei selgu, kas kõne oli vastu võetud ning kaua see kestis. Ka WhatsAppist tehtud kuvatõmmistelt nähtub, et on hulganisti vastu võtmata kõnesid, üksikuid sõnumeid jne. Materiaalne ülalpidamine ei tugevda lapse ja vanema vahelisi suhteid. Ka pärast kohtumenetluse algust pole kutsuja püüdnud kaebajaga kohtuda, talle viisat taotlenud, Sri Lankale reisinud. Isegi kui kaebaja isa lahkus 10.05.2024 Eestist Sri Lankasse, ei väära see asjaolu, et alates 02.10.2022, mil kaebaja isa elas Eestis VMS alusel antava elamisloaga ning puudusid piirangud Sri Lanka külastamiseks, ei ole ta kaebajaga isiklikult suhelnud ega teda Sri Lankal külastanud. Isegi kui kaebaja vanaema vajab abi, ei tähenda see, et kaebajale oleks tähtajalise elamisloa andmine põhjendatud. 10) Alates 07.05.2024 puudub kaebajal töökoht ja ei ole alust väita, et ta on võimeline last ülal pidama. Enamasti on ta töötanud kahel töökohal, seega ei oleks tal usutavasti elamisloa andmisel lapse kasvatamiseks palju aega. Välistatud ei ole ka tulevikus mitmel töökohal töötamine. Kaebaja isa ettevõttel ei ole 2023. a majandusaasta aruande kohaselt tegevust olnud, seega peab ta ka edasi ametlikult tööl käima ja tal ei pruugi olla aega lapsega tegeleda. Seega võib kaebaja majanduslik seisund Eestisse elama asumisel halveneda ning ta oleks võõras riigis jäetud ilma tähelepanuta. Vaidlust ei ole, et kaebaja isa ei viibi Eestis ega saa seetõttu ka Eestis töötada ega legaalset sissetulekut teenida, mis kinnitaks, tema võimekust kaebaja ülalpidamiseks. Kaebaja on esitanud kuvatõmmise isa arvelduskonto seisust, kuid eraisiku käest saadud raha ei ole legaalseks sissetulekuks VMS § 9 lg 1 mõistes ning pelgalt konto jääk ei näita legaalse sissetuleku olemasolu, kuna ei ole selge, kust on raha pärit ja kas raha päritolu saab lugeda legaalseks VMS § 9 lg 1 mõistes. Isegi kui kaebaja isal on hetkel arvelduskontol rahalised vahendid lühiajaliseks toimetulekuks, puudub tal töökoht, et tagada legaalse sissetuleku olemasolu ka tulevikus. Kaebaja kinnitus, et tema isa on töökas ja suudab leida tööd ka Eestisse naastes, on hüpoteetiline ja tõendamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-23-2525 mida kinnitab vastastikuse sisuka suhtluse ja külaskäikude puudumine ja asjaolu, et laps ei tea isa elust midagi. Kolmandaks on PPA keeldumist põhjendanud ebaselgusega kaebaja edasise tegevuse osas (võimalik õppimine või töötamine) Eestis. Viimaks seab PPA kahtluse alla isa võimekuse last rahaliselt üleval pidada.

7(8)

3-23-2525 majanduslikult toetanud. Puudub mõistlik alus arvata, et majanduslik tugi Eestis elamise tõttu kaoks.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.