Värav ja Rätsep OÜ kaebus AS Ühisteenused 17.04.2023 viivistasu otsuse nr 0053072386 tühistamiseks AS-i Ühisteenused kohustamiseks tagastada tasutud viivistasu summas 31 eurot
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – Värav ja Rätsep OÜ, volitatud esindaja TT Vastustaja – AS Ühisteenused, volitatud esindaja TP
Asja läbivaatamine
21.05.2024 istungil, Tallinnas
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.07.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.AS Ühisteenused koostas 17.04.2023 viivistasu otsuse nr 0053072386 sõidukile põhjusel, et sõiduki 862MKS parkimistasu oli viivistasu otsuse väljastamise hetkel Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal Tallinna linnale maksmata (dtl 41-42).
2.Värav ja Rätsep OÜ esitas viivistasu otsusele nr 0053072386 vaide. Tallinna Transpordiamet jättis vaide oma 08.05.2023 käskkirjaga nr 234163 rahuldamata (dtl 44-46).
3.04.06.2023 saabus Tallinna Halduskohtule Värav ja Rätsep OÜ kaebus AS Ühisteenused 17.04.2023 viivistasu otsuse nr 0053072386 tühistamiseks. Ühtlasi palub kaebaja tagastada tasutud viivistasu summas 31 eurot.
4.Kohus võttis kaebuse oma 06.06.2024 määrusega menetlusse. Asjas toimus kohtuistung 21.05.2024.
KAEBAJA SEISUKOHAD
5.Värav ja Rätsep OÜ seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.
5.1.Kaebaja selgitab, et 17.04.2023 peatus Niguliste 2 maja ees kell 17.23. sõiduk FORD (registreerimismärgiga 862MKS. Sõiduk seisis töötava mootoriga, tuled põlesid (Lisa Fotod dtl 11-12). Sõiduk seisis piki tänavat taksode peatumiseks ettenähtud kohas, sest parkimiskohad olid hõivatud.
5.2.Juht viibis seal YYYY korteriühistu (aaaaaaaa) juhatuse esinaise NŠ kutsel. Mõlemad isikud seisid sõiduki kõrval, paremal küljel, avatud kaubaukse juures. Fotosid menetleja sellest küljest teinud ei ole, seega ta selles ei veendunud üheselt, et kas ei toimu kauba laadimist. NŠ on oma tunnistuse andnud vaidemenetluse käigus Tallinna Transpordiametile Ja kohtumenetlus käigus. Sõiduki juht esitas järgmise selgituse vaidemenetluses: “Peatusin maja ees ja andsin sõiduki küljeuksest üle kaupa, mis vajas kontrollimist. Kogu toiming võis kesta umbes 5 minutit, sõiduki juurest ma ei lahkunud, sõidukil põlesid tuled, sõiduki küljeuks oli kogu selle aja avatud, seisin sõiduki kõrval“.
5.3.Sõiduk lahkus kell 17.28. Ära sõitvast sõidukist on samuti mingil arusaamatul põhjusel foto tehtud. Seega parkimiskontrolör AV juhti nägi. Seisval sõidukil, millelt laaditakse kaupa ei ole kohustust asetada sõiduki aknale parkimiskella kui sõiduki juurest ei lahkuta.
5.4.Vastuseks vastustaja seisukohtadele toob kaebaja välja, et kui fotod oleks tehtud loogilises jadas: kõigepealt et buss seisab tasulises parkimisalas - eest külgedelt ja tagant, kirjutatakse välja viivistasu otsus, pannakse see tuuleklaasile ning asi korras. Antud juhtumil on esimene foto eestvaates – bussil tuled põlevad, mootor töötab, siis jälle eest viivistasu otsus tuuleklaasil ning siis foto juba ringi keeranud bussist, mis on isegi ringi keeranud ja sõidab minema. Milleks see foto ja mida see peaks tõendama. Samas seisu ajal pole ei külje pealt, kus on kaubauks ega tagant fotosid. Pole täielikku, ühest tõendust et isikuid bussi juures ei olnud ning kauba mahalaadimist ei toimunud. Milleks see ära sõitva bussi foto, mis on ka Niguliste tänaval ringi keeranud. Enne seisis ninaga Kirjanike maja poole ja siis sõidab tänavat pidi Rüütli tänava suunas. Ju ka vastustaja töötaja nägi et fotodega on miskit viltu, klõpsis kvantiteediks juurde.
2(5)
Kaebaja rõhutab, et on olemas tunnistaja, kes omaenda juhitava korteriühistu tarvis Värav ja Rätsep OÜ bussi sinna telliski, kes seisis ise külgmise kaubaukse juures ning võttis tellitut vastu. Kontrolör kiirustas järeldustega, klõpsis esialgse foto eestvaates ning kui viivistasu otsus oli juba valmis, vast siis alles märkas, et töötava mootoriga/põlevate tuledega kaubabuss ei „pargigi“, vaid toimumas on miskit muud, mida aga enam ei saa arvesse võtta, kuna „efektiivne menetlus“ oli juba läbi viidud. Klõpsiks lisafotosid ära sõitvast sõidukist, et „toimik“ paksem/usutavam oleks, sest kes 31 eurost trahvi ikka vaidlustama hakkab.
5.5.Kohtuistungil selgitas kaebaja kokkuvõtvalt veel, et hetkel on sõiduk juba utiliseeritud, Samuti selgitas ta, et tunnistaja kutsus ta teostama töid värava kontrollimiseks ja selleks sõidetakse tavaliselt hoovi. Kuna selle värava asukoht on selline, et sõidukit on raske hoovis ümber pöörata ja ühistu parkimiskohad sissepääsu juures olid hõivatud, paigutas ta sõiduki üle tänava asuvasse taksode parkimiskohta nii, et juhipoolne pagasiruumi küljeuks jäi kogu aja avatuks ja ta tuli pärast värava esialgset kontrollimist juhtpuldi patareide vahetuseks ja hoiatustule pirni võtmiseks, mille paigaldamise järel väravale, läks tagasi autosse ja sõitis ära.
5.6.Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud vastavalt menetluskulude nimekirjale (150 eurot õigusabikulud ja 20 eurot riigilõiv ja 26.69 bensiinikulu seoses kohtuistungile sõiduga) kokku summas 170 eurot (ilma käibemaksuta) (dtl 35-36 ja 74-75).
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
6.AS Ühisteenused vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
6.1.Kaebaja on asunud seisukohale, et kuivõrd kaebaja peatus, mitte ei parkinud, siis kaebajal puudus parkimistasu maksmise kohustus. Viivistasu otsuse juures olevatelt fotodelt on aga tuvastatav, et sõiduki vahetusläheduses kedagi ei viibi ehk tegemist on parkimisega, mitte peatumisega. Liiklusseaduse norme, mis puudutavad peatumise ja parkimise vahe, on kohtud analüüsitud korduvalt. Tallinna Ringkonnakohus on 14.03.2006 tehtud otsuses nr 3-04-228 märkinud: „/.../parkimisest eristub sõiduki peatumine selle poolest, et peatumise korral ei saa toimuda muid toiminguid peale sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ning selline eesmärk on vahetult kontrollitav/.../". Haldusasjas 3-13-823 p 16 on kohus viidanud eeltoodud otsusele ja märkinud, et liiklusseadus lähtub küll parkimise ja peatumise mõistete sisustamisel sõidukijuhi eesmärgist, kuid nagu ülal viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsusest nähtub, peab selline eesmärk olema kontrollitav, vastasel juhul oleks sõidukiomanikel, kes on jätnud parkimiskellaga parkimise alustamise aja märkimata, võimalik parkimistasu maksmisest mööda hiilida väitega, et nad mitte ei parkinud, vaid peatusid. Sellisel juhul ei saaks parkimiskontrolör parkimismaksu menetlust efektiivselt läbi viia. Käesoleva kaebuse asjaoludel sai parkimiskontrolör teha vaid järelduse, et sõiduk on pargitud.
6.2.Samuti on hinnatud parkimise ja peatumise vahe Riigikohtu poolt, kus kohus on lahendis nr 3-1-1-30-14 p 7 leidnud, et sõiduki seismajätmisest sõitja pealeminekuks saab kõneleda eeskätt juhtudel, mil autosse tulla soovija on juhi jaoks nähtav ja pealeminek ise toimub vahetult pärast sõiduki seiskumist. Lahendis nr 2-21-120845 kohus nõustub hageja tõlgendusega, et analoogia korras peatumine eesmärgiga kaupa laadida on võimalik vaid siis, kui kauba laadimine toimub vahetult pärast sõiduki seiskumist ning kauba laadijad on ka sõiduki kõrval nähtavad ja toimub reaalne kauba laadimine. Viimati nimetatud tõlgendus on kooskõlas liiklusseaduse § 2 p-ga 49, mille järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale ja mahaminekuks või veose laadimiseks. Töötav mootor ei ole alus viitamaks, et tegemist on tingimata peatumisega, kui kauba peale- või mahalaadimist vahetult kontrollida ei ole võimalik.
3(5)
6.3.LS § 187 lõike 4 kohaselt mootorsõiduki ja selle haagise juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Kaebajal oli võimalus tasuta aja kasutamiseks (15 minutit) kasutada parkimiskella. Viivistasu otsuse juures olevatelt fotodelt on tuvastatav, et parkimiskell sõiduki armatuuril nähtaval kohal puudus, mistõttu tekkis maksekohustus vahetult pärast sõiduki parkimist.
6.4.Lähtudes ülaltoodust on viivistasu otsus nr 0053072386 väljastatud õiguspäraselt ning vaie on põhjendatult jäetud rahuldamata, kuivõrd sõiduki parkimistasu vastavalt LS § 187 lõikele 1 on sõiduki kontrollimise hetkel tasumata.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata põhjendab oma seisukohti järgmiselt:
8.Käesolevas asjas ei ole vaidlust ja on tõendamist leidnud, et sõiduk FORD numbrimärgiga 862MKS oli 17.04.2023 viivistasu otsuse nr 0053072386 koostamise ajal kell 17:28:07 seisis Niguliste tn 2 vastas. Samuti puudub vaidlus selles, et kaebaja ei tasunud parkimise eest ning kaebajale määrati viivistasu otsus põhjusel, et sõiduki parkimisel oli parkimistasu maksmata. (vt tl 41-42). Asjas puudub ka vaidlus selles, et sõiduki parkimiskoht Niguliste tn 2 asub Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal vanalinna tsoonis ning vanalinna tsoonis on maksumäär iga alustatud parkimisminuti kohta 0,10 eurot (vt Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (Määrus nr 30) § 6 lg 1 ja lg 3 p 3 ja § 9 lg 2 p 3.) Pooled ei vaidle sisuliselt ka selle üle, et kehtiva õigusliku regulatsiooni järgi oli AS-l Ühisteenused õigus viivistasu otsus koostada juhul kui tegemist oli parkimisega (mitte peatamisega) ja kehtiva õiguse kohaselt on viivistasu otsus sel juhul õiguspärane.
9.Kohus loeb tõendatuks ka asjaolu, et sõiduk seisis töötava mootoriga ja selle tuled põlesid, mis nähtub tõenditena lisatud fotodelt. (Lisa Fotod dtl 11-12). Sõiduk seisis piki tänavat taksode peatumiseks ettenähtud kohas, sest parkimiskohad olid hõivatud. Kohus peab usutavaks tuginedes kaebaja avaldatud asjaoludele ja tunnistaja ütlustele, et peatumine oli lühiajaline. Sõiduki juht on selgitanud vaidemenetluses, et kogu võis kesta umbes 5 minutit, sõidukil põlesid tuled ja sõiduki küljeuks oli kogu selle aja avatud ning ta seisis kogu aja sõiduki kõrval. Kohtuistungil selgitasid tunnistaja ja kaebaja, et sõiduk saabus Niguliste 2 eesmärgil kontrollida Niguliste 2 värava tööd. Selle kontrollimise teostamiseks oli sõiduki juht sunnitud teisel pool tänava ääres asuvate parkimiskohtade hõivatuse tõttu peatuma tänava vastasküljel taksode parkimiskohal. Kaebaja selgitas, et ta väljus autost, jättes selle käima ja läks üle tänava väravat kontrollima. Selle töö kontrollimise käigus ilmnes, et on vajalik ja võimalik teha kiiresti katkise ohutule asendamine ja juhipuldis patareide asendamine, milleks läks juht autosse kasutades selleks auto juhipoolsel küljel asuvat ust (asus teisel pool kõnniteed). Autos asendas ta kaasa võetud juhtpuldis patareid ja võttis kaasa uue ohutule pirni ning asendas selle värava juures. Seejärel tuli autojuht tagasi auto juurde ja sõitis ära. Alles veidi eemal olles avastas ta, et kõrvalistujapoolse kojamehe alla on pandud mingi paber.
10.Kohus märgib, et nähtuvalt kohtule esitatud tõenditest on tõene kaebaja väide, et parkimiskontrolör ei ole teinud ühtegi fotot auto juhipoolsest küljest ning trahvikviitung on 4(5)
asetatud kõrvalistujapoolse kojamehe alla. Samuti nähtub esitatud fotodest, et väga suure tõenäosusega on tõene kaebaja väide, et auto mootor peatumise ajal töötas, sest fotolt nähtub selgesti, et autol põlevad esituled.
11.Samas ei saa kohus nõustuda kaebaja seisukohaga, et parkimiskontrolör on asjaolude välja selgitamata jätmise tõttu valesti tuvastanud parkimise fakti. Vastustaja juhib õigesti tähelepanu asjaolule, et peatumise ja parkimise eristamisel on liiklusseaduse ja kohtupraktika kohaselt otsustavaks asjaoluks sõiduki seisma jätmise eesmärk ja selle täitmise kontrollitavus – juhul, kui selleks on ainult isikute maha- või pealeminek või kauba laadimine, on seaduse mõttes tegemist peatumisega. Kohtupraktikas on vastustaja viidanud Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2006 otsusele haldusasjas nr 3-04-228, milles on selgitatud , et „/.../parkimisest eristub sõiduki peatumine selle poolest, et peatumise korral ei saa toimuda muid toiminguid peale sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ning selline eesmärk on vahetult kontrollitav/.../". Nähtuvalt ringkonnakohtu poolt toodust ei oma sõiduki mootori töötamine parkimise ja peatumise eristamises mingit tähtsust. Kohus leiab, et tunnistaja ja kaebaja selgituste kohaselt ei olnud käesoleval juhul sõiduki peatumise eesmärgiks tegelikkuses ei isikute peale- või mahaminek peatunud sõidukist ega kauba laadimine. Selleks oli sissesõiduvärava tehnilise korrasoleku kontrollimine ehk teenuse osutamine. Nähtuvalt toimunu kirjeldusest ja kaebaja ja tunnistaja poolt kohtuistungil avaldatust, teostas kaebaja sõiduki juht pärast sõiduki seisma ja selle mootori käima jätmist värava kontrolli ja selle käigus avastatud puuduste kõrvaldamise. Seega ei olnud käesoleval juhul tegemist ei sõitjate peale- ega mahaminekuga või kauba laadimisega. Seetõttu ei oma olukorra hindamisel tähendust ka asjaolu, kas seda tehti töötava mootoriga ja avatud küljeuksega. Kohus leiab, et tegemist oli liiklusseaduse § 2 p 49 mõistes parkimisega. Kohus leiab, et sisulist vaidlust ei ole käesoleval juhul asjaolu üle, et tegemist oli lühiajalise parkimisega, kuid selle pikkust on võimatu täpselt kindlaks teha. Vaidlust ei ole küsimuses, et sõiduki juht ei olnud paigutanud autos parkimiskontrolörile nähtavale kohale 15 minutiks tasuta parkimisõigust andvat parkimiskella või muud infokandjat, mis oles näidanud parkimise algust ja andnud õiguse 15 minutilisele tasuta parkimisele.
12.Kaebaja enda kohtus antud selgituste kohaselt on selline lühiajaline parkimine tõkkepuude ja väravate kontrollimiseks nende ettevõtte jaoks tavaline ja varem ei ole sellega eriti probleeme olnud. Kohus märgib, et varasemalt probleemide puudumine ei tähenda, et vastustajal puuduks õigus teha parkimiskorra rikkumise korral viivistasu otsust või et kaebajal oleks tekkinud sellele õiguspärane ootus. Õigusrikkumise avastamata jätmine varasemalt ei loo eeldusi sanktsioonidest pääsemiseks uue õigusrikkumise puhul selle avastamisel.
13.Kohus nõustub lisaks eelpool märgitule ka vastustajate seisukohtadega, mis on esitatud vastuseks käesolevale kaebusele ning vaideotsuses (dtl 43-46) märgituga ega pea vastavaid väited lähtudes HKMS § 165 lg 2 vajalikuks täiendavalt üle korrata. Eeltoodust lähtudes jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
14.HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustajad ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.