X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 9. novembri 2023. a avaliku koosoleku registreerimisest keeldumise otsuse tühistamiseks Kaebaja X
Menetlusosalised
Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja KK Asja läbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 22. juulil 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
X esitas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile (PPA) 6. novembril 2023 teate, et soovib korraldada 11. novembril 2023 kell 12.00–12.30 Tallinnas Vabaduse väljakul avaliku koosoleku. Koosoleku eesmärk oli nõuda Iisraeliga diplomaatiliste sidemete
3-23-2580 katkestamist, Eesti välisjulgeoleku ümberkorraldamist jätkusuutlikul viisil, mis ei põhineks laste ja naiste terroriseerimisel Lähis-Idas, rassistlike massimõrvarite ja sõjakurjategijate järgimisel ning genotsiidil. Osavõtjate eeldatavaks arvuks oli märgitud 1–10 inimest ja koosoleku kavandatavaks kestuseks 12.00–12.30.
9.novembri 2023. a otsusega nr 2.1-2/3817-2 keeldus PPA korrakaitseseaduse (KorS) § 62 p 3 alusel avaliku koosoleku registreerimisest.
2.1.Otsuse järgi väitis kaebaja 7. novembril 2023 toimunud telefonivestluses, et Hamasis tegutsevad vabadusvõitlejad, kes ei ole pannud toime kuritegusid, sh tapnud lapsi ja naisi. Kaebaja leidis, et avalikul koosolekul on lubatud Hamasi sõnumeid edastavad plakatid, näiteks „Palestiina olgu vaba jõest mereni“. See sõnum on tõlgendatav inimsusevastase kuriteo sümboli avaliku eksponeerimisena, kuna sellega nõutakse Iisraeli riigi eksistentsi lõpetamist. Ka on tegemist antisemiitliku loosungiga, mille kasutamine õigustab inimsusevastaste tegude toimepanekut ning õhutab juudi rahvuse vastu suunatud vihkamist ja vägivalda.
2.2.Kõnealused sõnumid võivad tänases kontekstis inimesi solvata ja tekitada verbaalseid konflikte. Need võivad eskaleeruda füüsiliseks konfliktiks. Füüsiliste konfliktidega aga kaasneb vahetu kõrgendatud oht ehk oht inimeste kehalisele puutumatusele ja tervisele. Kaebaja ei ole kaasanud koosoleku läbiviimisele korrapidajaid. Kaebaja ei ole läbi mõelnud, kuidas tagada avaliku koosoleku rahumeelne toimumine ja võimalike õiguserikkumiste ärahoidmine.
2.3.PPA märkis, et kui kaebaja soovib tulevikus koosolekut korraldada, tuleks tal ühendust võtta Põhja prefektuuri operatiivbüroo julgestustalituse ametnikega. Ametnikud annavad nõu, kuidas koosolekut korraldada.
X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus PPA otsuse tühistada. Kaebaja sõnul seletas ta menetlejale, et temale teadaolevalt on suurem osa Iisraeli valitsuse esialgsetest väidetest, nagu “40 dekapiteeritud imikut” tagantjärgi osutunud pahatahtlikuks laimuks ning valeuudisteks. Samal ajal tunnistab Iisraeli valitsus ise tsiviiltaristu hävitamist ja massihävitusrelvade kasutamist tsiviilelanikkonna vastu. Selliseid tunnistusi on kaebaja oma silmaga korduvalt näinud. Ka on ta näinud suurt kogust foto- ja videomaterjali lastest, kes on pommitamise käigus kannatada saanud ja hukkunud. Ka ÜRO ametliku statistika järgi on Iisrael tapnud üle kümne tuhande tsiviilisiku, kellest pooled on lapsed.
Vastustaja esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.
4.1.Vastustaja palus kaebajal tulla 8. novembril 2023 kohtumisele, et täpsustada kavandatud koosoleku eesmärki. Kaebaja keeldus. Seetõttu vesteldi temaga 7. novembril 2023 telefoni teel.
4.2.Vestluse käigus selgus, et kaebaja ei ole kaasanud korrapidajaid ega läbi mõelnud, kuidas ta tagab koosoleku rahumeelse ja turvalise pidamise. See on üks koosoleku korraldaja olulisemaid kohustusi. Näiteks ei osanud kaebaja öelda, mida ta teeb, kui osalejaid tuleb oodatust rohkem või kui mõni koosolekul osaleja kasutab vihkamist ja vägivalda õhutavaid plakateid. Kaebajale selgitati KorS-is sätestatud koosoleku korraldaja kohustusi. Kaebaja lubas nendega arvestada, kuid leidis, et Hamasi sõnumeid edastavad plakatid, näiteks „Palestiina riik Jordani jõest mereni“ on lubatavad. 2(7)
3-23-2580
4.3.Hamas on terroristlik organisatsioon, mille eesmärk on Iisraeli riik hävitada ja saada selle territoorium tagasi palestiinlaste kätte. Seda sõnumit kannab ja seda eesmärki toetab ka loosung „jõest mereni“. Terroristlikku organisatsiooni toetavate sõnumite edastamine õhutab juudi rahvuse vastu suunatud vihkamist ja vägivalda. Kuna tegemist oleks olnud keelatud koosolekuga KorS § 62 p 3 mõttes, ei saanud vastustaja koosolekut registreerida.
4.4.Vastustaja rõhutab, et koosolekut ei keelatud ära. Vastustaja keeldus üksnes koosoleku registreerimisest. See tähendab, et vastustaja ei avalda koosoleku toimumise infot oma veebilehel. Ei ole mõeldav, et vastustaja levitaks oma veebilehe kaudu teavet koosoleku kohta, mis õhutab vihkamist ja vägivalda.
4.5.Kohtunõudele vastuseks selgitas PPA, et võib koosoleku keelata, kui selle korraldaja ei nõustu talle KorS § 69 alusel pandud piiranguga või ei järgi seda, samuti kui on alust arvata, et koosoleku pidamine tekitab kõrgendatud vahetu ohu, mida ei ole võimalik tõrjuda vähem riivavat meedet kasutades. Vastustaja keeldus koosoleku registreerimisest, kuid ei keelanud seda ära, kuna jäi võimalus, et kaebaja muudab pärast vestlust koosoleku tingimusi ja viib need seadusega kooskõlla. Näiteks võis kaebaja loobuda vaenu õhutavate sõnumite kasutamisest. Kui kaebaja oleks siiski koosoleku kokku kutsunud ja sellel oleks olnud KorS §-s 62 sätestatud keelatud koosoleku tunnused, oleks vastustajal olnud õigus anda KorS § 73 alusel korraldus koosolek lõpetada.
4.6.Terroristliku organisatsiooni Hamas eesmärgiks on organisatsiooni harta järgi vabastada Palestiina ja astuda vastu sionistlikule projektile. Harta p-s 2 on kirjutatud, et Palestiina, mis ulatub Jordani jõest idas Vahemereni läänes, on lahutamatu territoriaalne üksus. Sionistliku üksuse rajamine ei tühista Palestiina rahva õigust kogu nende maale ega juuruta seal õigusi anastavale üksusele. Hamas lükkab harta p-s 20 tagasi kõik alternatiivid Palestiina täielikule vabastamisele jõest mereni. Harta p-s 17 deklareerib Hamas, et sionistlik liikumine on kõige ohtlikum okupeerimise vorm, mis on kadunud suurest osast maailmast ja peab kaduma ka Palestiinast.
4.7.Väljendi „jõest mereni“ näol on tegu pikema ajalooga sõnumiga, kuid Hamasi ja Iisraeli konflikti kontekstis on see saanud selgelt Iisraeli riigi ja rahva suhtes vaenu õhutava tähenduse. 7. oktoobril 2023 toimunud rünnak on tekitanud ühiskonnas pingeid. Ka teised riigid, kellel on Eestiga sarnane kultuuriruum, peavad väljendit antisemiitlikuks ning näevad selle kasutamises ohtu ühiskonnale. Näiteks on keelatud meeleavaldusi ja kaalutud väljendi „jõest mereni“ kasutamise kriminaliseerimist. Vastustaja seisukohta, et väljendi „jõest mereni“ näol on tegemist antisemiitliku loosungiga, millega nõutakse Iisraeli riigi eksistentsi lõpetamist, toetab ka kohtuasja juurde võetud eksperdihinnang.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Koosoleku korraldajal on kohustus anda prefektuurile koosoleku pidamisest teada KorS § 67 lg-s 1 nimetatud juhtudel. Esmalt juhul, kui koosoleku pidamine nõuab liikluse ümberkorraldamist. Teiseks juhul, kui koosolekut on kavas pidada väljaspool kogunemiseks ette nähtud ehitist ja selle pidamiseks on kavas püstitada telk, lava, tribüün või muu
3(7)
3-23-2580 suuremõõtmeline konstruktsioon või kasutada heli- või valgustusseadmeid või kui see võib muul moel häirida või takistada hoone või rajatise tavapärast kasutamist. Vaidlust pole selle üle, et praegusel juhul ei kavandanud kaebaja sellist koosolekut. PPA-le esitatud teates (digitoimiku leht (dtl) 6) ei märkinud kaebaja, et plaaniks kasutada heli- või valgusseadmeid või püstitada mingeid konstruktsioone. Samuti pole kaebaja märkinud, et koosoleku pidamiseks oleks tarvis liiklust ümber korraldada.
6.Kui koosoleku korraldaja soovib esitada koosolekuteate sellise koosoleku kohta, mis ei vasta eelkirjeldatud tunnustele, on tal selleks siiski õigus. Sellisel juhul kohaldatakse teate menetlusele samu sätteid, kui teatekohustusliku koosoleku puhul (KorS § 68 lg 7).
7.KorS § 68 lg 6 järgi registreerib ja säilitab prefektuur koosolekuteate. Koosolekuteates märgitud teave on avalik ja avaldatakse enne koosoleku algust politsei veebilehel.
8.Praegusel juhul keeldus PPA koosolekuteate registreerimisest, leides, et tegu on keelatud koosolekuga KorS § 62 p 3 tähenduses. See säte keelab korraldada või pidada koosolekut, mis õhutab vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist mh rahvuse alusel. PPA nägi probleemi eeskätt selles, et kaebaja pidas lubatavaks kasutada koosolekul Hamasi sõnumeid edastavaid plakateid, näiteks „Palestiina olgu vaba jõest mereni“. PPA leidis, et tegu on antisemiitliku loosungiga, mille kasutamine õhutab juudi rahva vastu suunatud vihkamist ja vägivalda. See võib kaasa tuua verbaalsed või füüsilised konfliktid. Kaebaja polnud PPA hinnangul läbi mõelnud, kuidas tagada koosoleku rahumeelne läbiviimine ja võimalike õigusrikkumiste ärahoidmine.
9.PPA ei tuginenud KorS §-le 72, mis annab aluse koosolek keelata. PPA selgitas kohtule, et pidas võimalikuks, et kaebaja muudab pärast PPA-ga telefoni teel peetud vestlust koosoleku tingimusi ja viib need seadusega kooskõlla, näiteks loobudes vaenu õhutavate sõnumite demonstreerimisest. PPA otsuses väljendatud seisukohal, et tegu on keelatud koosolekuga, on siiski koosoleku otsese keelamisega sarnane tähendus. KorS § 73 lg 1 järgi annab politsei koosoleku korraldajale korralduse lõpetada koosolek, kui selle pidamine on keelatud KorS § 62 alusel. KorS eelnõu 49 SE (XI koosseis) seletuskirjas on selgitatud, et keelatud koosoleku pidamise õiguslikuks tagajärjeks on kogunemise lõpetamine, vajaduse korral koos laialisaatmisega sunnivahendeid kasutades (lk 92). Pärast PPA seisukoha teadasaamist koosolekut kokku kutsudes riskiks kaebaja sellega, et PPA saadab koosoleku laiali. Seega ei piirdunud kaebaja koosoleku- ja sõnavabaduse riive üksnes sellega, et PPA ei registreerinud tema kavandatud koosolekut ega avaldanud selle kohta infot oma veebilehel. PPA otsusest tulenes, et koosoleku korraldamine kaebaja kavandatud viisil ja kavandatud sõnumeid eksponeerides ei ole lubatud.
10.Kohus märgib, et kuigi kavandatud koosoleku toimumise aeg on möödas, tuleb tunnustada kaebaja kaebeõigust nõuda PPA otsuse tühistamist (vt HKMS § 44 lg 1). Kuni PPA pole oma seisukohta muutnud, on kaebaja võimalus kutsuda kokku koosolek, millel demonstreerida soovitud sõnumeid, sh sõnumit „jõest mereni“ või selle analooge, piiratud. Seega piirab kõnealune otsus jätkuvalt kaebaja põhiseadusega (PS) tagatud koosolekuvabadust (PS § 47) ja sõnavabadust (PS § 45).
11.KorS § 64 lg 3 p 1 järgi on koosoleku korraldajal kohustus tagada koosoleku rahumeelne pidamine ja koosolekul osalejate ohutus. PPA hinnangul tekitanuks sõnumi „jõest mereni“ eksponeerimine konfliktiohtliku olukorra. See, et kaebaja polnud PPA hinnangul läbi mõelnud, 4(7)
3-23-2580 kuidas rahu tagada, ega määranud korrapidajaid, oli lisaaluseks lugeda koosolek keelatuks. PPA on pakkunud kaebajale võimalust saada koosoleku rahumeelseks korraldamiseks nõu PPA julgestustalituse ametnikelt, nii konkreetse koosoleku puhul kui tulevikus. PPA vastuse järgi ei soovinud kaebaja PPA väljapakutud ajal 8. novembril 2023 ametnikega kohtuma tulla.
12.PS § 45 ja 47 puhul on tegemist kaalukate põhiõigustega. Mõlemat põhiõigust võib siiski samades sätetes nimetatud alustel piirata, mh koosolekust osavõtjate ohutuse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning avaliku korra kaitseks.
13.Kaebuse lahendamiseks tuleb esmalt selgitada, kas põhjendatud on PPA hinnang, et sõnumid, mida kaebaja soovis koosolekul eksponeerida, õhutavad juudi rahva vastast viha ja vägivalda. PPA on eraldi esile toonud sõnumi, mille sisuks on nõue, et Palestiina oleks vaba „jõest mereni“.
14.Kohus võttis asja juurde väärteoasjas number a-aa-aaaa (bbbbbbbbbbb) Tartu Ülikooli semiootiku dr AR koostatud eksperdihinnangu (dtl 30).
14.1.Kohus küsis väärteoasjas dr R, kas väljend „Palestiina olgu vaba jõest mereni“ on üheselt mõistetavalt inimsusevastase kuriteo, genotsiidi või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbol. Dr R vastas jaatavalt. Ta selgitas, et see väljend on kajastatud Hamasi hartas, mille järgi Palestiina, mis ulatub Jordani jõest idas Vahemereni läänes, on terviklik territoorium ning palestiinlaste maa ja kodu. Harta järgi on palestiinlastel õigus kogu oma maale ja seda usurpeerival „sionistlikul üksusel“ pole sellele territooriumil mingeid õigusi. Harta järgi lükkab Hamas tagasi kõik alternatiivid Palestiina täielikule ja lõplikule vabastamisele, jõest kuni mereni.
14.2.Dr R hinnangul on Hamasi ideoloogia järgi juudid, judaism ja Iisraeli riik kokku üks „sionistlik projekt“, mille vastu on vaja võidelda. Kuna Iisraeli riik on rahvuspõhine üksus, on väljend „jõest mereni“ ühemõtteline üleskutse tarvitada juutide vastu vägivalda.
14.3.Kohus küsis dr R, kas väljendi „jõest mereni“ kasutamist Palestiina toetuseks peetaval meeleavaldusel saab üheselt mõista inimsusevastase kuriteo, genotsiidi või sõjakuriteo toimepanemise toetamise või õigustamisena. Dr R leidis, et kui Eestis toetatakse meeleavaldusel Hamasi liikumist selle enda kasutatud ja lahtimõtestatud loosungi „jõest mereni“ all, on ühemõtteliselt selge, et meeleavaldusel toetatakse inimsusevastaseid ja genotsiidi definitsioonile vastavaid kuritegusid.
14.4.Kohus küsis ka, mida tähendab sõnum „jõest mereni“ Eesti kultuuri- ja keeleruumis eriteadmisteta ja maailma poliitilistest sündmustest keskmiselt informeeritud inimese jaoks. Dr R leidis, et sellele küsimusele vastamiseks oleks vaja sotsioloogilist uuringut. Siiski märkis ta, et tema hinnang toetub materjalidele, mis on Eestis kõigile kättesaadavad.
15.Kaebuses leiab kaebaja, et tema esitatud koosolekuteade ei sisaldanud mitte midagi Hamasi kohta. Politsei päringule vastas ta, et tal ei ole piisavalt infot, et võtta seisukoht Hamasi väidetavate kuritegude kohta. Koosolekuteate järgi soovis kaebaja nõuda koosolekul Iisraeliga diplomaatiliste sidemete katkestamist ning Eesti välisjulgeoleku ümberkorraldamist viisil, mis ei põhineks naiste ja laste terroriseerimisel Lähis-Idas, rassistlike massimõrvarite ja sõjakurjategijate sabas sörkimisel ning genotsiidil.
5(7)
3-23-2580
16.Koosolekuteade viitab kaebaja väga kriitilisele meelestatusele Iisraeli riigi suhtes. Kriitika, sealhulgas terav kriitika mõne riigi poliitika või tegude suhtes, on iseenesest lubatav sõnum. Koosolekul pole aga lubatud levitada sõnumit, mis õhutab vihkamist ja vägivalda rahvuse alusel, sh juhul, kui kriitika mingi riigi otsuste ja tegude suhtes kasvab üle üldistavaks vihaks või üleskutseks tegudele selle riigi rahva vastu.
17.Kaebaja ei ole kohtule selgitanud, milline on tema meelest loosungi „jõest mereni“ tähendus, hoolimata sellest, et kohus 29. mai 2024. a määruses seda kaebajalt küsis. Kohtuasjas esitatud selgituste ja kogutud tõendite pinnalt saab järeldada, et isegi kui see väljend on varem olnud kasutusel muus kontekstis, oli see koosoleku korraldamise ajaks saanud juudi rahva vaenuliku tähenduse läbi Hamasi harta ja tegevuse. Arvestada tuleb sellega, et vaid kuu aega enne kõnealuse koosolekuteate esitamist, 7. oktoobril 2023, ründas Hamas Iisraeli. Raketirünnakuga paralleelselt murdis umbes 2500 Palestiina võitlejat Gaza ja Iisraeli vahelise barjääri ja mõrvas tsiviilisikuid naabruses asuvates Iisraeli kogukondades. Vähemalt 1400 iisraellast tapeti, sealhulgas 260 inimest Re’imi muusikafestivalil. Gaza sektorisse viidi relvastamata tsiviilpantvangid ja vangistatud Iisraeli sõdurid, sealhulgas naised ja lapsed.1 Eeltoodu põhjal leiab kohus, et PPA hinnang, et sõnum „jõest mereni“ ja selle analoogid kutsuvad üles vihkamisele või isegi vägivallale juudi rahvuse vastu, on põhjendatud.
18.On võimalik, et kaebaja ise, koosolekul osalejad või võimalikud möödakäijad ei tea kõnealuse sõnumi juutide ja Iisraeli riigi hävitamisele suunatud tähendust. See pole siiski praegusel juhul määrav. Sõnumi tähendus on kergesti välja selgitatav. Samuti tuleb arvestada sellega, et sõnumi avalikul eksponeerimisel võib olla laiem mõju kui selle tõenäoliselt lühikese aja vältel ja väikese inimgrupi poolt Tallinnas Vabaduse väljakul möödakäijatele edastamine. Koosolekust on võimalik luua visuaalset materjali, mille abil sõnum võib näiteks sotsiaalmeedia vahendusel jõuda märksa kaugemale.
19.PPA leidis, et kõnealuse ja muude konfliktsete sõnumite demonstreerimine võib kaasa tuua konfliktid. Kuna kaebaja sõnumid olid teravad ja nende demonstreerimine oli kavandatud ajal, mil konflikt Iisraeli ja Hamasi vahel väga aktuaalne ja vägivaldne, oli PPA mure põhjendatud. Vägivaldse konflikti tekkimise võimalus ei pruukinud olla suur, kuid sellegipoolest pidanuks kaebaja koosoleku korraldajana läbi mõtlema, kuidas sellises olukorras käituda. Muuhulgas on koosoleku korraldajal kohustus määrata piisav arv korrapidajaid (vt KorS § 65 lg 1). Kuna kaebaja keeldus koostööst PPA-ga avaliku korra tagamisel ega pakkunud ka omalt poolt välja meetmeid, kuidas tagada koosoleku rahumeelne läbiviimine, leidis PPA põhjendatult, et kaebaja on oma kohustused selles osas täitmata jätnud. PPA on seejuures olnud avatud koostööle kaebajaga, kuid kaebaja pole selle vastu huvi üles näidanud.
20.Kaebajal säilis võimalus kutsuda kokku koosolek ja demonstreerida seal nii Iisraeli riigi tegevust kritiseerivaid kui ka palestiinlasi toetavaid sõnumeid. Kaebajal tuli aga loobuda Hamasi tegevust toetavate ja juudi rahva vastu viha õhutavate sõnumite, sh sõnumi „jõest mereni“ demonstreerimisest. Samuti lasus kaebajal kohustus võtta meetmeid, et tagada avalik kord võimaliku konflikti puhkemise korral. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et PPA seatud piirang kaebaja sõna- ja kogunemisvabadusele ei olnud ülemäärane. PPA otsus oli seega õiguspärane. Kaebus jääb rahuldamata.
21.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude kaebajalt väljamõistmist taotlenud. Menetluskulud jäävad seega menetlusosaliste endi kanda.
Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.