Xi kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses magamatusega 14 ööpäeva jooksul
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Indrek Arming
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada käesoleva otsuse avaldamisel Xi ja Y nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.07.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181, § 67 lg 4). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Viru Vanglas viibiv kinnipeetav X (edaspidi ka kaebaja) kandis alates 08.07.2022 kartserikaristust kambris S503, kus paiknes kuni 22.07.2022 ka kinnipeetav Y.
2.Kaebaja esitas 15.07.2022 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (dtl 20–26), milles palus maksta talle 1000 eurot hüvitist iga öö eest alates 08.07.2022, mil teda hoitakse tingimustes, kus ta ei saa magada.
3-22-1921
2.1.Taotluse kohaselt selgus juba esimesel ööl pärast kaebaja paigutamist kambrisse S503, et kaebaja norskamise tõttu ei saa magada ei tema kambrikaaslane Y ega ka kaebaja ise. Y häirib kaebaja norskamise tõttu kaebaja und, kui koputab sõrmedega narivoodi pihta. 13.07.2022 teavitasid kaebaja ja Y vanglateenistujaid olukorrast kui asjaolust, mis võib ohustada vangla julgeolekut ja korda ning teise isiku elu ja tervist (vangistusseaduse (VangS) § 67 p 3). Üksuse juhi arvates ei ole aga norskamise probleem nii tõsine, et sellele peaks reageerima ja kinnipeetavaid eraldi kambritesse paigutama. Kaebaja ja Yi mitte eraldi paigutamisega on üksuse juht ja Viru Vangla teadlikult seadnud ohtu nii vangla julgeoleku ja korra kui ka kaebaja ja Yi tervise.
3.Viru Vangla jättis 25.08.2022. a vastusega nr 6-16/164-2 (dtl 29–30) kaebaja kahju hüvitamise taotluse järgmistel põhjustel rahuldamata.
3.1.VangS § 11 lg-s 2 ja §-s 12 ning justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) §-des 5 ja 6, mis reguleerivad vanglasisest paigutamist, ei ole sätestatud, et vangla peaks kinnipeetavate vanglasisesel paigutamisel arvestama nende isikulistest eripäradest (näiteks norskamine) tulenevaid asjaolusid. Erandolukord VangS § 12 lg 2 mõttes ei ole igasugune kinnipeetavale ebamugav olukord (Tartu Ringkonnakohtu 25.10.2013. a otsus nr 3-11-2921, p 30). Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust valida, millisesse eluosakonda ning kellega teda kokku paigutatakse. Olulisteks kriteeriumideks paigutamisel on julgeoleku ja korra tagamise põhimõtted vanglas (Viru Vangla kodukorra p 3.9, VangS § 66 lg 1). Vanglale teadaolevalt puudusid kaebaja ja kaaskinnipeetava vahel konfliktid, mistõttu ei seadnud kinnipeetava paigutamine ohtu vangla julgeolekut ega korda. Vangla meditsiiniosakonnast saadud info kohaselt ei ole kaebaja kaevanud meditsiinitöötajatele kurnatuse üle ning ka kaebaja tervisekaardi väljavõttes puuduvad sellekohased märked. Inspektor-kontaktisik Ketter Kõre 22.07.2022. a õiendi kohaselt ei ole valvurid täheldanud, et kaebaja oleks millegi üle kurtnud, ta on olnud rahulik ja näinud välja rahul oma paigutusega. Öiste ringkäikude ajal valvurid probleeme ei täheldanud ja märkasid, et kinnipeetav magas. Ühes öises vahetuses helistas kaebaja kaaskinnipeetav kõneterminali kaudu valveruumi ning kurtis, et kaebaja norskab ja ta ei saa magada, kuid veidi hiljem ringkäiku tehes nägi valvur, et mõlemad kinnipeetavad magasid. Isegi juhul, kui kaebaja väidetav magamatus öösel ning kurnatus vastaks tõele, saaks ta puhata päevasel ajal, kuna kaebaja ei osale tööhõives. Asjaolu, et kaebaja viibis kartserirežiimil, kus päevasel ajal on voodivarustus keelatud, on kaebaja enda tekitatud ebamugavus, mida saab vältida õiguskuuleka käitumisega.
4.X esitas 07.09.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille Tartu Halduskohus võttis 20.01.2023. a määrusega menetlusse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 14 000 euro ulatuses.
5.Viru Vangla esitas 22.02.2023 kaebusele vastuse, paludes jätta kaebus rahuldamata.
6.Kohus otsustas 28.05.2024. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtajad täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks.
7.Vastustaja esitas 29.05.2024 kohtule täiendava tõendi ning kaebaja esitas 31.05.2024 kohtule enda täiendava arvamuse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja palub tema kaebuse rahuldada järgmistel põhjendustel.
3-22-1921
8.1.Juba esimesel ööl pärast kaebaja paigutamist kambrisse koos Yiga selgus, et kaebaja norskamine segab Yi ööund. Y ajas kaebajat pidevalt üles, et kaebaja ei norskaks ja laseks tal magada. Nii ei saanud aga kumbki magada. Kaebaja ja Y teavitasid asjast koheselt valvureid ning selle tunnistajaks oli nii mõnigi kord kaebajale ravimeid toov meditsiinipersonal. K. Kõre väide, et kaebaja ei teavitanud asjas valvureid, ei vasta tõele. Ühel ööl läks Y kaebaja norskamise peale nii närvi, et hakkas laamendama ja nõudis valvurilt viivitamatut ümberpaigutamist. Kuigi Y ei laamendanud igal öösel, tundis kaebaja hirmu, et tema norskamine ajab Yi nii närvi, et ta tuleb kaebajale kallale. Valvuri väide, et kontrollimisel mõlemad kinnipeetavad magasid rahulikult, ei vasta tõele – lihtsalt voodis olemine ei tähenda magamist. Kaebaja ja Y kaebasid oma probleemi norskamise ja kurnatuse kohta igapäevaselt ning Y lubas, et sellel on tagajärjed, kui neid eraldi ei paigutata. Kuigi kaebaja teavitas vanglat koheselt probleemist, mis ohustab vangla julgeolekut ja korda (VangS § 67 p 3), jättis vangla sellele reageerimata. Kaebaja paigutamisel oleks tulnud teha erand (VangS § 12 lg 2), kuna tema õigused olid rikutud.
8.2.Viru Vangla kodukorra kohaselt on kaebajal õigus öörahule kella 22.00-st kuni kella 6.00ni. Kui vangla paigutab kaebaja kokku inimesega, kes äratab kaebajat viimase norskamise tõttu öösel pidevalt üles, siis on vangla süülise tegevuse tagajärjel rikutud kaebaja õigust öörahule. Vangla, keeldudes kaebajat sellises olukorras teise kambrisse ümber paigutamast, riivas süüliselt kaebaja õigust kodu ja eraelu puutumatusele ning kahjustas süüliselt kaebaja tervist (sest kaebaja ei saanud öösiti magada). Kohatu on vangla väide, et kaebaja oleks saanud end välja puhata päevasel ajal, sest ta ei osale tööhõives. Kaebajale on seadusega ette nähtud öörahu, lisaks oli kaebaja kartseris, kus päevasel ajal puudub voodivarustus. Kaebaja ei saa rahus oma karistust kanda, kui vangla paigutab teda kokku inimestega, kes ei suuda tema norskamise tõttu magada. Need inimesed hakkavad kaebajat öörahu ajal sihilikult häirima ja sellest tuleb varem või hiljem konflikt, millel võivad olla dramaatilised tagajärjed. Kaebaja kartis, kuigi oma kodus/kambris ei peaks kinnipeetav midagi kartma.
8.3.Kuna kaebaja ei saanud 14 ööpäeva korralikult magada, on tal süvenenud depressioon, teda vaevavad ärevushäired ning tema unerütm on rikutud, mistõttu ärkab ta öösiti mitmeid kordi üles hirmuga, et juhtub midagi halba. Samuti on ägenenud kaebajat vaevanud kroonilised valud, kuigi ta saab tugevaid valuvaigisteid.
9.Viru Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata ning järgida vastavalt HKMS § 165 lg-le 2 kahjunõude rahuldamata jätmise otsuses toodud põhjendusi. Täiendavalt esitas vangla järgmised põhjendused.
9.1.VangS § 11 lg 1 kohaselt paigutatakse kinnipeetav vanglasiseselt, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Justiitsministri 25.03.2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 2 lg 1 kohaselt otsustab kinnipeetava paigutamise vangla, kuhu kinnipeetav saabub või kus ta viibib. Sellest tulenevalt on vanglasisene paigutamine vangla kaalutlusotsus ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda vanglasisest ümberpaigutamist.
9.2.Kaebuses kaebaja poolt kirjeldatud hirmu näol on tegemist pelgalt manipulatsiooni ja oletustega, kus kinnipeetav soovis vanglalt saada talle sobivat kambripaigutust või kambrikaaslast. Vanglale teadaolevatel andmetel puudusid kaebaja ja kaaskinnipeetava Yi vahel konfliktid, mistõttu kinnipeetavate samasse kambrisse paigutamine ei seadnud mitte kuidagi ohtu ei kaebaja ega ka vangla julgeolekut ja korda. Kaebaja on kaebuses ise kinnitanud, et Y ei laamendanudki igal öösel kaebaja norskamise tõttu, millest võib järeldada, et norskamine ei häirinud kaaskinnipeetavat igal öösel ning kaebaja sai seetõttu samuti magada. Kinnipeetavate teavitamiskohustus tuleneb VangS § 67 p-st 3 ning kaaskinnipeetav Y on
3-22-1921 nimetatud kohustust täitnud vanglale teadaolevalt ühel korral, mida tõendab inspektorkontaktisiku K. Kõre 22.07.2022. a õiend. Kaaskinnipeetavat häiriv kaebaja norskamise asjaolu on kajastatud kaebaja tervisekaardil 13.07.2022. a haigusjuhtumis nr A15797. Isegi kui asuda seisukohale, et tegemist oli kahe erineva unerahu rikkuva olukorraga, oli tegemist üksikute juhtumitega, mitte igaöise öörahu rikkumisega. Valvur Egert Martinsoni 18.07.2022. a selgituse kohaselt ei ole kaebaja ega kaaskinnipeetav millegi üle kurtnud ja valvurile pole midagi negatiivset silma jäänud, pigem on kinnipeetavad olnud rahulikud ja näinud välja rahul paigutusega. Ei ole välistatud, et kaebaja norskamine võis mõnel ööl unerahu häirida, kuid mitte igal öösel, mida on ka kaebaja ise kinnitanud. Sellest saab järeldada, et öörahu häirimine ei toimunud igal öösel ning see oli ajutine ebamugavus. Tavapäraselt norskab inimene selili magades ning külili magades on norskamise tõenäosus väike. Vastustaja ei saa olla kindel, et kaebaja magas igal öösel selili ja norskas. Ka tavaelus on tavapärane olukord, kus elukaaslase norskamine võib häirida teise elukaaslase unerahu ning tegemist on paratamatusega.
9.3.Kaebaja ei ole selgitanud, milles seisneb tema kodu ja eraelu puutumatuse riive, kuid vanglakaristuse kandmisega kaasnevad paratamatult teatud riived kodu ja eraelu puutumatusele. Hüpoteetiliselt, kui vangla oleks paigutanudki kaebaja ümber teisse kambrisse, ei oleks see elimineerinud võimalikku öörahu rikkumist, sest kambrite arv on vanglas piiratud ning kinnipeetava paigutamisel kabrisse, kus viibis mõni teine kaaskinnipeetav, oleks kaebaja norskamine võinud samuti häirida kaaskinnipeetava öörahu. Ei saa eeldada, et kinnipeetav peaks olema paigutatud kambrisse üksinda.
9.4.Ei ole tõenäoline, et kaebaja oleks saanud seoses magamatusega tervisekahjustuse, sest kaebaja tervisekaardil puuduvad märkmed, et kinnipeetav oleks meedikute poole pöördunud depressiooni ja ärevushäiretega ajavahemikul 08.07.2022–23.07.2022 või pärast seda.
KOHTU SEISUKOHT
10.Kaebaja palub mõista Viru Vanglalt tema kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise seoses sellega, et vangla hoidis teda perioodil 08.07.–22.07.2022 ühes kambris teise kinnipeetavaga, kes ajas kaebajat viimase norskamise tõttu öösiti pidevalt üles ning mille tõttu ei saanud kaebaja sel ajal öösiti magada. Kaebaja leiab, et Viru Vangla oleks pidanud arvestama tema pöördumisi selle kohta, et tal on kambrikaaslasega öise unerahuga seonduv probleem, ja paigutama ta ümber teise kambrisse.
11.Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Viidatud sätete järgi saab kohus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldada üksnes juhul, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja on käitunud süüliselt ja õigusvastaselt, rikutud on mõnda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikule kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja isikule tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida RVastS § 7 lg-s 1 nimetatud esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus hüvitamisnõude rahuldamiseks.
12.Vanglasisest paigutamist reguleerivad VangS § 11 lg 2 ja VSkE § 6 ning vanglasisese paigutamise otsustamisel tuleb järgida VangS §-s 12 sätestatud eraldihoidmise printsiipi ja julgeolekukaalutlusi (VSkE § 5). Vanglasisese paigutamise kord ei ole õigusaktides detailselt
3-22-1921 reguleeritud, vaid seadusandja on jätnud vangla otsustada, millistest kaalutlustest paigutamisel lähtuda (Riigikohtu 28.04.2011. a otsus nr 3-3-1-10-11, p 10). Viru Vangla kodukorra p 3.9 kohaselt otsustab kinnipeetava vanglasisese paigutuse üksus.
13.Vastavalt VangS § 11 lg-le 2 paigutatakse kinnipeetav vanglas kambrisse või tuppa. VSkE § 6 lg 1 täpsustab, et tuba või kamber, kuhu kinnipeetav paigutatakse, on ühe- või mitmekohaline. VangS § 12 lg 1 nimetab isikute grupid, keda tuleb hoida teineteisest või teistest kinnipidamisasutuses viibivatest isikutest eraldi, ning VangS § 12 lg 2 kohaselt võib vanglateenistus erandkorras paigutada kinnipeetavaid eraldi ka VangS § 12 lg-s 1 nimetamata tunnuste alusel. Kohtupraktikas on selgitatud, et vangla kontekstis tuleb vastavat kaalutlust teostades ja VangS § 12 lg-s 2 sätestatud erandolukorda sisustades arvestada eelkõige julgeolekunõude ja distsipliiniga. Erandolukord VangS mõttes ei ole igasugune kinnipeetavale ebamugav olukord, vaid kinnipeetav peab arvestama sellega, et tal tuleb taluda teatud ebamugavusi, mis tulenevad vangistuse olemusest, ning tal on ainult siis õigus erandile, kui kaalutlus on tema kasuks taandatud nullile. Asjaolu, et VangS § 12 lg 2 annab vanglale õiguse erandlikult arvestada kinni peetavate isikute vanglasisesel paigutamisel ka teiste, § 12 lg-s 1 nimetamata tunnustega, ei kohusta vanglat tegema erandit kõikvõimalike tunnuste alusel, vaid ainult sellise tunnuse esinemisel, mille arvestamata jätmisel oleksid kinnipeetava õigused rikutud (Tartu Ringkonnakohtu 25.10.2013. a otsus asjas nr 3-11-2921, p 30).
14.Kohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja paigutamine ühte kambrisse Yiga ning tema sealt ümber paigutamata jätmine pärast kaebaja vastavasisulisi pöördumisi oleks rikkunud kaebaja õigusi. Kaebaja on asjakohaselt viidanud, et vanglas kehtib kella 22.00-st kuni kella 6.00-ni öörahu. Lisaks sätestab VSkE § 10 lg 2, et kinnipeetavaile on ette nähtud 8tunnine pidev uneaeg. Kohus leiab aga, et kaebaja kirjeldatud asjaoludel tema öö- ja unerahu häiritud olemine ei kujutanud endast vangla poolt kaebaja õiguste rikkumist, vaid tegemist oli vanglas kinnipidamisega paratamatult kaasneva ebameeldivusega. Kambrikaaslase häiritus kaebaja norskamisest on eluliselt arusaadav ning inimlikust aspektist lähtudes peaks ka kaebaja kambrikaaslase heaoluga arvestama ning vähemalt püüdma leida võimalusi, kuidas norskamist vältida või vähendada (nt püüdes magada külje peal, kui see on võimalik ja norskamist vähendab). Õigusaktidest ei tulene aga kinnipeetavale, kes öösiti norskab, õigust nõuda enda paigutamist ühekohalisse kambrisse.
15.Kohtule on iseenesest usutav, et kaebaja ja Yi vahel võis kaebaja norskamise tõttu tulla ette pingelisemaid hetki. Asjas kogutud tõendid ei kinnita aga seda, et kaebaja ja Yi koos kambris viibimise ajal oleks nende vahel esinenud tõsisemaid probleeme. Kaebaja teavitas olukorrast valvureid väidetavalt 13.07.2022, s.o kuuendal Yiga koos paiknemise päeval. Samal päeval on tehtud tema tervisekaarti (dtl 36–37) sissekanne, mille kohaselt avaldas ta pereõele, et ta ei saa magada, kuna norskab ja kambrikaaslane ärkab selle peale iga kord (dtl 36). 15.07.2022 esitas kaebaja vanglale kahjunõude (dtl 20–26) ning 18.07.2022 esitas ta üksuse juhile selgitustaotluse (dtl 33–35), paludes selgitust, miks ei ole tema 13.07.2022. a teavitusele reageeritud. Kaebaja märkis 18.07.2022. a selgitustaotluses, et asjaolu, et nad ei saa kambrikaaslasega öösel magada, teeb neid ärkvelolekul närviliseks ja ettearvamatult käituvaks, mis võib ohustada vangla julgeolekut ja korda ning teise isiku elu ja tervist. Vangla vastas kaebajale 29.07.2022. a kirjaga (dtl 32), selgitades, et kinnipeetavatel puudub õigus nõuda ümberpaigutamist teise kambrisse või valida endale kambrikaaslast. Ka kaebaja kahjunõude menetluse tarbeks antud vanglaametnike selgitustest ei ole võimalik järeldada, et kaebaja ja Yi koos kambris paiknemise ajal oleks vangla pidanud sekkuma ja kinnipeetavad eraldi paigutama. Inspektor-kontaktisiku K. Kõre 22.07.2022. a õiendi (dtl 65) kohaselt küsis ta selgitusi kahelt valvurilt selle kohta, kas kaebaja või Y olid paigutuse üle kurtnud ning kas öiste ringkäikude ajal oli neile silma jäänud, kas ja kuidas kaebaja ja Y magavad. Valvur E. Martinsoni 18.07.2022. a selgituse (vt ka dtl 67)
3-22-1921 kohaselt ei olnud kumbki kinnipeetav millegi üle kurtnud ja talle polnud midagi negatiivset silma jäänud, pigem olid kinnipeetavad rahulikud ja nägid välja rahul paigutusega. K. Kõre õiendis välja toodud K. Maasiku selgituste järgi ei olnud ta öiste ringkäikude ajal probleeme täheldanud ning mõlemad kinnipeetavad olid maganud. Samas olid kinnipeetavad siiski kaevanud, et nad ei saa kaebaja norskamise tõttu magada. Samuti oli leidnud ühe öövahetuse ajal aset juhtum, kus Y helistas öösel kella 2 paiku valveruumi ja kurtis, et kaebaja norskab nii kõvasti, et ta ei saa magada. Pärast seda tehtud ringkäigu ajal olid aga mõlemad kinnipeetavad olnud rahulikult voodites ning valvuri sõnul maganud. Kohtu hinnangul kinnitab eeltoodu, et kaebaja võis olla tõepoolest sunnitud taluma seda, et kambrikaaslane katkestas perioodil 08.07.–22.07.2022 aeg-ajalt tema norskamise tõttu tema ööund, kuid tegemist ei saanud olla sedavõrd intensiivse probleemi ja sellise erandliku iseloomuga olukorraga, millest tingituna oleks vangla pidanud kaebaja VangS § 12 lg 2 alusel Yist eraldi paigutama.
16.Eelnevatele põhjendustele tuginedes leiab kohus, et vangla ei ole kaebaja vanglasisesel paigutamisel ajavahemikus 08.07.–22.07.2022 käitunud õigusvastaselt. Kuna täitmata on vähemalt üks kahjunõude rahuldamise kohustuslikest eeldustest, s.o haldusorgani õigusvastane tegevus, ei ole kahjunõude rahuldamine RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel võimalik ning hüvitamiskaebus tuleb jätta rahuldamata.
17.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitamisel ei olnud vajalik tasuda riigilõivu (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12). Kaebaja ega vastustaja ei ole kohtule esitanud ka muude menetluskulude kohta kuludokumente ja menetluskulude nimekirja. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.
18.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja eraelu ja terviseandmete kaitseks otsuses kaebaja ja tema kambrikaaslase nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Reelika Kitsing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.