lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-1804/2

Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 19.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1804/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
19.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1670
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
MKS § 96 lg 1, 5, 6VastutusotsusMKS § 1361 lg 1, 2HKMS § 264 lg 1Loa andmise otsustamineHKMS § 265 lg 5MäärusMKS § 130 lg 1Maksuhalduri täitetoimingudMKS § 132 lg 2Sundtäitmise aegumistähtaegMKS § 40 lg 1Seadusliku esindaja, vara valitseja, tegeliku juhi ja maksuesindaja vastutus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Määruse tegemise aeg ja koht

19.06.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1804

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Taotluse esitaja: Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margit Kikas Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist: X (isikukood xxxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 17.06.2024 taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) käsutamise keelumärke seadmist X ja Y ühisomandis olevale kinnisasjale asukohaga xxxxxxxxxx(registriosa nr xxxxxxx) selliselt, et kinnisasja käsutamine on keelatud Xl.

KOHTU SELGITUSED JA EDASIKAEBAMISE KORD

Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada täitetoimingute sooritamisest. Seejärel saata määrus Xle. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 3) Määruse peale on maksuhalduril ja isikul, kelle õigusi määrus puudutab õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 265 lg 5 ja § 204 lg 1).

KOHTU PÕHJENDUSED

1.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 30.07.20263-26-2175/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 29.07.20263-26-2291/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 21.07.20263-25-2793/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-111/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-2099/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.07.20263-26-1726/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
MKS § 1361

1(5)

täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

2.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist (MKS § 130 lg 1 p 2).
3.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
4.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
5.Asjaolusid, mida halduskohus peab kaaluma selliste täitetoimingute jaoks luba andes, mille eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, on selgitanud Riigikohus 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p-s 50. Samuti on Riigikohus rõhutanud, et vastutusotsuse tegemine on välistatud, kui maksusumma määramine on aegunud, maksuvõlg on kustunud või juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamise on ebatõenäoline (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 18).
6.Kontrollinud taotluse lubatavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
7.Maksuhaldur on kohtule esitatud taotlusega alustanud X vastutuskohustuse tuvastamise menetlust. Seega on täidetud eeldus, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (MKS § 1361 lg 1). Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loa saamise taotluse esitamisega (Riigikohtu 18.03.2020 määrus asjas nr 3-191178, p 9). Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja nende täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 12).

2(5)

8.Tallinna Ringkonnakohus selgitas 20.12.2018 määruses asjas nr 3-18-1788 (p 7), et MKS § 96 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimused peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise hetkel ega pea seaduse kohaselt tingimata esinema juba vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluse alustamise ajal. Nendel põhjustel ei ole ringkonnakohus pidanud välistatuks vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluses MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud täitetoimingute sooritamist ka olukorras, kus tulevase vastutusotsuse aluseks olev maksuotsus on alles kavandamisel, kuid selle tegelikku olemasolu saab pidada tõenäoliseks. Kohus on rõhutanud ka seda, et sellises olukorras on maksuhalduril ulatuslik põhjendamiskohustus tõenäolise maksuvõla kujunemise äranäitamisel (Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2018 määrus nr 3-18-1082, p 6; 25.06.2014 määrus nr 3-14-50383, p 9). Seega ei takista vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluses täitmist tagavate toimingute sooritamist asjaolu, et maksuvõlga ei ole veel maksuotsusega kindlaks määratud ja selle täitmist nõutud.
9.Maksuhaldur on selgitanud, et X OÜ-l tekkis maksuvõlg äriühingu poolt deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustustest. Maksuvõla tekkimise ajal oli juhatuse liikmeks ka X. Kohus nõustub maksuhalduriga, et senises menetluses tuvastatud asjaoludele tuginedes esineb põhjendatud kahtlus, et X tegevuse ja äriühingu maksuvõla tekkimise vahel esineb põhjuslik seos ning seetõttu võib X vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga (MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1). Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine.
10.Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). MKS § 96 lg 5 seab piirangu vastutusotsuse tegemisele, aga mitte vastutusmenetluse algatamisele ja täitmist tagavate toimingute sooritamisele vastutusotsuse adressaadi suhtes (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2013 määrus haldusasjas nr 3-13-455).
11.Sundtäitmise võimatusele viitab praeguses asjas see, et X OÜ maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole andnud tulemusi. Maksuhaldur on selgitanud, et äriühing ei oma likviidset registervara. Äriühingule kuuluvatele sõidukitele on seatud arvukalt keelumärkeid. Ka pangakontode arestid ei ole tulemuseni viinud ning käesolevaks ajaks on pangakontod suletud.
12.Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust (Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-24-14, p 11.3; 3-3-1-4-14, p 9.3). Vastutuse eelduseks on äriühingu juhatuse liikme poolt oma kohustuste täitmata jätmine tahtlikult või raske hooletuse vormis, mille tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku õigusvastane tegevus maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse ja maksuvõla tekkimise vahel.
13.Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Kohus nõustub maksuhalduri hinnanguga, et tuvastatud asjaolud viitavad teadlikule maksukohustuse vältimisele. Maksuhalduri esitatud info annab aluse kahtluseks, et rikkumised on seotud X tegevusega. Seega on maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks isikule vastutusotsuse koostamine.
14.Arvestades eelnevalt märgitut, võib eeldada, et isikul endal puudub soov ka isiklikult äriühingu maksukohustust tasuda. Isiku senist tegevust arvestades ei ole kohtu hinnangul välistatud, et X võib talle kuuluva kinnisasja võõrandada. Seega on põhjendatud eeldada, et pärast vastutuskohustuse tuvastamist võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase

3(5)

tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks.

15.Maksuhaldur on õigesti märkinud, et praeguses asjas ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaks vastutusotsuse tegemise. Äriühingul on maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud (MKS § 132 lg 2) ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti ei esine muid maksukohustuse lõppemise aluseid (äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud). Möödunud ei ole ka MKS §-s 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg.
16.Kohtu hinnangul on maksuhalduri taotletud täitetoiming sobiv meede. Kuivõrd ühisomandis olevale kinnistule kohtulikku hüpoteeki seada ei saa, leiab kohus, et ühisomandis olevale kinnistule keelumärke seadmine on kavandatava vastutusotsuse täitmise tagamiseks proportsionaalne abinõu. Sama on kinnitanud Riigikohus (Riigikohtu 12.01.2018 määrus haldusasjas nr 3-17-1141). Seejuures võib keelumärkel olla mõju mittevõlgnikust abikaasa õigusele ühisomandit käsutada, kuid sellist piirangut on kohtupraktikas loetud ajutiseks ning menetlusosaliste õigustatud huve arvestades mõistlikuks.
17.Riigikohus on selgitanud, et ühe abikaasa kahjuks kinnistusraamatusse kantud keelumärge takistab abikaasadel kinnisasja tervikuna käsutamist, kuna ühel abikaasadest ei ole selle käsutamise õigust. Kuid puudutatud isiku abikaasa ei saaks ka ilma keelumärke seadmiseta kinnisasja üksinda käsutada, kuna selleks on vaja puudutatud isiku nõusolekut. Sellest tulenevalt ei ole keelumärke seadmine ühe abikaasa suhtes teise abikaasa omandiõiguse ebaproportsionaalne piirang (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.12.2016 määrus asjas nr 32-1-62-16, p 17). Seetõttu puudub alus väita, et keelumärke seadmine oleks teise ühisomaniku suhtes ebaproportsionaalselt koormav.
18.Asjaolu, et võla tekkimise ajal oli lisaks puudutatud isikule äriühingul ka teine juhatuse liige, ei välista täitetoimingu tegemist maksuhalduri taotletud viisil. Täitetoimingute sooritamine ei lähe vastuollu ületagamise keeluga. Riigikohus on 05.04.2019 otsuse asjas nr 317-2005 p-s 17 selgitanud, et ületagamise keeldu ei rikuta juhul, kui maksuhaldur taotleb sama nõude tagamiseks üheaegselt mitme solidaarvõlgniku vara arestimist kogu nõude ulatuses. Juhatuse liikmed vastutavad äriühingu kohustuste eest solidaarselt, mistõttu võib maksuhaldur nõuda kohustuse täitmist tervikuna ka ühelt äriühingu juhatuse liikmelt (sellisel juhul korraldavad solidaarvõlgnikud kohustuste tasaarvestamise sisesuhte raames; vt ka võlaõigusseaduse § 65 lg 1, § 67 lg 1 ja § 69). Ületagamise keeld ei tähenda, et maksuhaldur ei võiks esitada taotlust erinevate varaliste õiguste paralleelseks arestimiseks, kui see on vajalik maksuvõla tagamiseks (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 13.08.2021 määrust haldusasjas nr 3-21843 p 20).
19.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et maksuhalduri taotletud täitetoiming on eesmärgipärane ja sobiv meede. Kinnisasjale käsutamise keelumärke seadmine maksuvõla tagamiseks on proportsionaalne ja põhjendatud. Ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus maksuhalduri taotluse.
20.Xal on võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega.
21.Kohus selgitab täiendavalt, et kui hilisemas võimalikus täitemenetluses õnnestub maksuhalduril tagada nõutav maksusumma ühele juhatuse liikmele kuuluva vara täitmisele pööramise või arestimise arvelt, ei ole põhjendatud teise juhatuse liikme varale sissenõude pööramine. Kui üks juhatuse liige esitab maksuhaldurile tagatise kogu maksusumma ulatuses (või kui seda teeb maksuvõlgnikust äriühing), ei ole täiendava tagatise nõudmine ka teiselt juhatuse liikmelt põhjendatud.

4(5)

(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.07.20263-26-2025/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20263-26-1284/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium