Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X ́i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Istungil osalenud isikud
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveameti volitatud esindajad Eve Kikkas ja Annaliisa Vincjunaite Puudutatud isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses; kinniseks kuulutatud kohtuistungil 15. juunil
Resolutsioon
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba X ́i kinnipidamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15. augustini 2024 (kaasa arvatud).
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 14. juunil 2024 Tartu Halduskohtule taotluse X ́i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2 ja 4 sätestatud kinnipidamise alused. Taotluses on esitatud järgmised asjaolud ja põhjendused. 1.1.PPA ametnikud tabasid 14. juunil 2024 Ida – Virumaal Narva linnas Tallinna mnt 65 kolm isikut, kellel puudusid seaduslikud viibimisalused Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks; dokumendid puudusid; isikute sõnade kohaselt räägivad nad hindi keelt ja natuke inglise keelt. Info kohaselt võib isikute näol olla tegemist välismaalastega, kes koos kolmeses grupis ületasid
14.juunil 2024 Ida – Virumaal kella 01:42 paiku ebaseaduslikult Eesti-Venemaa ajutist kontrolljoont ujudes üle Narva jõe.
1.2.Puudutatud isik tabati 14. juunil 2024 kell 04:14 ning peeti kriminaalmenetluseseadustiku § 217 lg 2 alusel 48 tunniks kinni. Isik esitas kinnipidamisel PPA-le enda kohta järgmised andmed. Tema nimi on X, sündinud 21. juulil 2003 Indias, omab India kodakondsust, isikut või kodakondsust tõendavad dokumendid puuduvad (passi jättis Peterburis hotelli, enne Eestisse tulekut). Isiku seletuse kohaselt lahkus ta Indiast 15. juunil 2023 religioossetel põhjustel. Isik läks Indiast lennukiga Marokosse läbi Dubai, peale seda 25. augustil 2023 Armeeniasse ja 25. veebruaril 2024 Venemaale. Isiku soov oli minna ükskõik millisesse Euroopa riiki.
1.3.14.juunil 2024 kell 07:00 esitas isik suuliselt soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. Isiku sõnul soovib ta Eestis kaitset seoses religioossete põhjustega kodumaal. Isik peeti kuni 48 tunniks kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel kinni ning alustati menetlustoimingutega. 1.4.VRKS § 361 lg 21 kohaselt tuleb põgenemisohtu tõlgendada koosmõjus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaoludega. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-52-14 selgitanud, et kuigi põgenemise ohtu on otsesõnu selgitatud üksnes VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 7, saab sellega põhjendada ka punkte 1-5 ja 7. 1.5.VRKS § 361 lg 2 p 1 kohaselt võib isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimineseks ja VRKS § 361 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku kodakondsuse kontrollimise või väljaselgitamise eesmärgil. Isikul ei olnud kaasas ühtegi isikut või kodakondsust tõendavat dokumenti. Hetkel on isik tuvastatud ainult isiku enda ütluste alusel. Isik on vabanenud/kaotanud dokumendi vahetult enne Eestisse saabumist. Väidetavalt on isik sündinud Indias ja omab India kodakondsust. PPA-l ei ole võimalik 48 tunni jooksul tuvastada isikut mõne muu dokumendi või tõendi alusel. Samuti ei saa PPA teha ametlikku päringut isiku kodumaa ametivõimudele, kuna isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse. 1.6.VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VSS § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et X saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ka isik ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isiku sõnade kohaselt on ta peale kodumaalt lahkumist viibinud Dubais, Marokos, Armeenias ja Venemaal. Kodumaalt lahkus isik 15. juunil 2023. Eestisse saabus ebaseaduslikult ületades Eesti Venemaa ajutist kontrolljoont, ujudes üle Narva jõe. 1.7.PPA hinnangul kinnitavad isiku käitumine ja ütlused seda, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht. Eeltoodut arvesse võttes võib väita, et isik on teadlikult ette planeerinud ebaseaduslikku piiriületust ning selle plaani ka teadlikult ellu viinud. Täpsemat väljaselgitamist ja üle kontrollimist vajavad isiku tegelikud andmed ja kodakondsus ja tema kodumaalt lahkumise tegelik põhjus ja motiivid ning kaitse taotlemise asjaolud. Isiku ütlused ei ole eluliselt usutavad ega suuda põhjendada, miks ta ei saabunud Euroopasse legaalselt ning millistel asjaoludel ta soovib kaitset. 1.8.PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik on see, kellena ta ennast esitleb ja kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. 1.9.VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht.
1.10.Isikul ei ole kaasas ühtegi reisidokumendi, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. PPA hinnangul ei ole välistatud, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. 1.11.Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda PPA hinnangul temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta. PPA-l on alust arvata, et isiku tegelik eesmärk ei ole Eesti, sest isiku enda sõnul soovib ta minna Portugali.
2.Kohus vaatas PPA taotluse läbi 15. juunil 2024 toimunud kinniseks kuulutatud kohtuistungil. Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse ja selle põhjenduste juurde. PPA esindaja täpsustas põgenemisohu esinemise aluseid viitega VSS § 68 p-dele 3, 6 ja 8. Puudutad isik X selgitas kohtuistungil järgmist. Ta on teise kasti inimene, teise kasti inimesed tahavad teda ära tappa. Tema pass jäi Peterburi hotelli. Indias andis ta agentidele palju raha, et nad aitaksid. Indias on tema elu ohus. Ei olnud aega viisat taotleda, ta pidi 1 päeva jooksul põgenema.
3.Kohus koostas esmalt 15. juunil 2024 määruse, mille resolutsioonis otsustas taotluse rahuldada ja anda loa X ́i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15. augustini 2024. Selle määruse resolutsioon tehti kohtuistungil teatavaks ja tõlgiti isikule. Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt HKMS § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava osaga.
KOHTU SEISUKOHT
4.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
5.VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alustel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, ja paigutada ta halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse.
6.VRKS § 362 lg 2 kohaselt taotleb PPA juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
7.Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid (VRKS § 361 lg 1 teine lause). Seejuures peavad nii PPA kui kohus tegutsema esialgse ja sageli veel mittetäieliku informatsiooni alusel ning tegemist on kohtu prognoosotsusega.
8.Praegune taotlus on esitatud tuginedes VRKS § 361 lg 2 p-dele 1, 2 ja 4.
9.VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel: isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine (p 1); isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine (p 2); rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4).
10.Kohus nõustub PPA-ga, praeguseks teadaolevat informatsiooni arvestades, et vajalik on täpsustad nii isiku identiteeti kui ka kodakondsust ning rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on vajalik välja selgitada täiendavaid asjaolusid, sh isikut kodumaal esinevate ohtude ning tema tegelike eesmärkide osas.
11.VRKS § 361 lg 2 p 4 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p b. Praeguseks ei ole ilmnenud veenvaid põhjuseid, miks isikut võiks pidada rahvusvahelist kaitset vajavaks isikuks. Tema selgitused Indias olevast ohust on jäänud üldsõnaliseks ning isik ei esitanud veenvamaid selgitusi ka kohtuistungil. Puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse vajadus ei ole selge ja seda tuleb alles hinnata ning asjaolusid täpsustada. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on algusjärgus (täidetud on isikuandmete ankeet rahvusvahelise kaitse menetluses). PPA ei ole intervjuu ega muude toimingute tegemisega põhjendamatult viivitanud. VRKS § 181 lg-s 1 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tähtaega ei ole ületatud.
12.Rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohu hindamisel tuleb iga juhtumi asjaolusid eraldi hinnata ning rangelt kontrollida kinnipidamise vajalikkust ja proportsionaalsust konkreetsel juhul (Riigikohtu 19. juuni 2019. a määrus asjas nr 3-19-415). VRKS § 361 lg 21 sätestab, et sama paragrahvi 2 punktis 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist.
13.VRKS § 361 lg 21 järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohuna käsitatavad asjaolud ammendavalt loetletud VSS §-s 68, kuid VSS § 68 esimene lause kohustab PPA-d ja kohut välismaalase kinnipidamisel igal üksikjuhtumil põgenemise ohtu hindama. PPA tugineb taotluses põgenemisohu sisustamisel VSS § 68 p-le 8 ning täpsustas kohtuistungil, et tugineb ka p-dele 3 ja
6.VSS § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida ning VSS § 68 p 3 kohaselt kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses. VSS § 68 p 6 sätestab, et välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
14.Ka isik ise ei eita, et ületas riigipiiri ebaseaduslikult ning tegi seda teadlikult. Kuna isikul pole kaasas dokumente, on tema isik seni tuvastatud vaid tema enda ütluste alusel ning tõsikindlalt pole välja selgitatud ka tema kodakondsust ning Eestisse viibimise asjaolusid ega eesmärki.
15.Isiku käitumist ja senises menetluses kogutud tõendeid ja teavet kogumis hinnates nõustub kohus PPA-ga põgenemisohu olemasolu osas. Kohtu hinnangul on põhjendatud PPA kartus, et arvestades isiku ütlusi ning senist tegevust, ei pruugi isik teda kinni pidamata olla enam rahvusvahelise kaitse menetluses vajalike asjaolude väljaselgitamiseks kättesaadav.
16.Kohtupraktikas on peetud rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohu hindamisel oluliseks ka asjaolu, et ebaseaduslikult riigipiiri ületanud isik on esimesel kokkupuutel avaliku võimu esindajatega avaldanud soovi saada rahvusvahelist kaitset (Riigikohtu 15. aprilli 2021. a määrus asjas nr 3-20-2119, p 18). Praegusel juhul on isik 14. juunil 2024 kell 04:14 kinni peetud, kuid kell 07:00 esitas ta alles suuliselt soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. Seega ei olnud isiku esmane eesmärk avaliku võimu esindajatega kokku puutudes taotleda rahvusvahelist kaitset Eestis ning tema suhtlus politseiametnikega ei vähenda kahtlust põgenemisohu olemasolus.
17.Kohtu hinnangul esinevad eeltoodut arvestades isiku kinnipidamist õigustavad VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alused ning VSS §-s 68 nimetatud põgenemisohu tunnused.
18.Isiku kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, st nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine (Riigikohtu
29.jaanuari 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 10).
19.Kohtul puudub sarnaselt PPA-ga veendumus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed täidaks isiku puhul eesmärki samaväärselt kinnipidamisega. Isikul puuduvad dokumendid, mida võiks hoiule võtta ning elukoht, kus elamiseks kohustamiseks või kust regulaarselt registreerimisele ilmumiseks teda kohustada saaks (p-d 1, 2 ja 4). Tõenäoline on, et kui isik on kasutanud ebaseaduslikke vahendeid Euroopa Liitu tulemiseks, ei pruugi ta vabaduses olla PPA-le enda taotluse menetlemiseks kättesaadav ja võib hakata ennast varjama. Isikuga seotud asjaolude põhjal on usutav, et ta ei jääks kinnipidamiskeskusest vabastamise korral ootama ära menetluse tulemust, vaid lahkuks Eestist esimesel võimalusel.
20.Puudutatud isiku puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, sh tema terviseseisundiga seoses, mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt liikumisvabadust, ei ole valitud abinõu ülemäärane, sest leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.
21.Eeltoodut arvestades annab kohus loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuni 15. augustini 2024 (kaasa arvatud).
22.VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1).
23.Kohus selgitab, et kui praeguse taotluse lahendamise seisuga kindlaks tehtud asjaolud oluliselt muutuvad, sh kui ilmneb, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on tõhus ja võimalik, või selguvad muud asjaolud mis välistavad hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.