Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 13. august 2024, Tartu
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X`i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Tartu Halduskohtu 17. juuni 2024. a määrus X`i määruskaebus Kirjalik menetlus Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet Puudutatud isik/määruskaebuse esitaja X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-24-1791
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. juuni 2024. a määrus muutmata.
3.Asendada käesolevas määruses selle avaldamisel määruskaebuse esitaja nimi tähemärgiga ja mitte avaldada tema sünniaega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas puudutatud isiku kinni 14. juunil 2024 kell 04:14. Isik tabati Ida-Virumaal Narva linnas Tallinna mnt 65. Isikut kahtlustati ebaseaduslikult Eesti-Venemaa ajutise kontrolljoone ületamises, mis toimus 14. juunil 2024 kell 01:42. Isik ütles, et tema nimi on X, ta on sündinud xxx Indias ja omab India kodakondsust. Isikut või kodakondsust tõendavad dokumendid isikul puudusid.
2.Puudutatud isik esitas 14. juunil 2024 kell 07:00 rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku seletuse kohaselt lahkus ta Indiast religioossetel põhjustel.
3.PPA esitas 14. juunil 2024 Tartu Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS §-s 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2 ja 4 sätestatud kinnipidamise alused. PPA tugines taotluses
põgenemisohu sisustamisel väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse VSS § 68 p-le 8 ning täpsustas kohtuistungil, et tugineb ka p-dele 3 ja 6. Taotluse põhjendused on järgmised.
3.1.Isikul puuduvad seaduslikud viibimisalused Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks; isikut tõendavad dokumendid puuduvad. Isik on tuvastatud ainult isiku enda ütluste alusel. Isik on vabanenud/kaotanud dokumendi vahetult enne Eestisse saabumist. PPA-l ei ole võimalik 48 tunni jooksul tuvastada isikut mõne muu dokumendi või tõendi alusel. Samuti ei saa PPA teha ametlikku päringut isiku kodumaa ametivõimudele, kuna isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse.
3.2.Isik kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli tema teadlik ja tahtlik tegevus. Isiku sõnade kohaselt on ta peale kodumaalt lahkumist viibinud Dubais, Marokos, Armeenias ja Venemaal. Kodumaalt lahkus isik 15. juunil 2023. Eestisse saabus ebaseaduslikult ületades Eesti Venemaa ajutist kontrolljoont, ujudes üle Narva jõe. Isiku käitumine ja ütlused kinnitavad, et tema suhtes esineb põgenemise oht. Isik on teadlikult ette planeerinud ebaseaduslikku piiriületust ning selle plaani ka teadlikult ellu viinud. Täpsemat väljaselgitamist ja üle kontrollimist vajavad isiku tegelikud andmed ja kodakondsus ja tema kodumaalt lahkumise tegelik põhjus ja motiivid ning kaitse taotlemise asjaolud. Isiku ütlused ei ole eluliselt usutavad ega suuda põhjendada, miks ta ei saabunud Euroopasse legaalselt ning millistel asjaoludel ta soovib kaitset.
3.3.Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik on see, kellena ta ennast esitleb ja kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni.
3.4.Leebemaid järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada. PPA-l on alust arvata, et isiku tegelik eesmärk ei ole Eesti, sest isiku enda sõnul soovib ta minna Portugali.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 17. juuni 2024. a määrusega PPA taotluse ja andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15. augustini 2024. Määruse põhjendused on järgmised.
4.1.Halduskohus nõustus PPA-ga, et praeguseks teadaolevat informatsiooni arvestades on vajalik täpsustada nii isiku identiteeti kui ka kodakondsust. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on vajalik välja selgitada täiendavaid asjaolusid. Ka isik ise ei eita, et ületas riigipiiri ebaseaduslikult ning tegi seda teadlikult. Kuna isikul pole kaasas dokumente, on tema isik seni tuvastatud vaid tema enda ütluste alusel ning tõsikindlalt pole välja selgitatud ka tema kodakondsust ning Eestisse viibimise asjaolusid ega eesmärki.
4.2.Isiku käitumist ja senises menetluses kogutud tõendeid ja teavet kogumis hinnates nõustus halduskohus PPA-ga põgenemisohu olemasolu osas. Kohtu hinnangul on põhjendatud PPA kartus, et arvestades isiku ütlusi ning senist tegevust, ei pruugi isik teda kinni pidamata olla enam rahvusvahelise kaitse menetluses vajalike asjaolude väljaselgitamiseks kättesaadav. Praegusel juhul on isik 14. juunil 2024 kell 04:14 kinni peetud, kuid kell 07:00 esitas ta alles suuliselt soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. Seega ei olnud isiku esmane eesmärk avaliku võimu esindajatega kokku puutudes taotleda rahvusvahelist kaitset Eestis.
4.3.Leebemad järelevalvemeetmed ei täidaks isiku puhul eesmärki samaväärselt kinnipidamisega. Isikul puuduvad dokumendid, mida võiks hoiule võtta ning elukoht, kus elamiseks kohustamiseks või kust regulaarselt registreerimisele ilmumiseks teda kohustada saaks. Tõenäoline on, et kui isik on kasutanud ebaseaduslikke vahendeid Euroopa Liitu tulemiseks, ei pruugi ta vabaduses olla PPA-le enda taotluse menetlemiseks kättesaadav ja võib hakata ennast varjama. Isikuga seotud asjaolude põhjal on usutav, et ta ei jääks kinnipidamiskeskusest vabastamise korral ootama ära menetluse tulemust, vaid lahkuks Eestist esimesel võimalusel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 17. juuni 2024. a määrus tühistada ning teha uus lahend, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada puudutatud isik
kinnipidamiskeskusest. Määruskaebuse esitaja palub teda vabastada tõlgete kulude kandmisest. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad.
5.1.PPA ja kohus ei ole piisavalt põhjendanud isiku kinnipidamise vajalikkust, asjaolusid ja põgenemise ohtu. Halduskohus ei ole arvestanud puudutatud isikuga seotud tegelikke asjaolusid, isiku soovi ja tahet.
5.2.Puudutatud isiku huvides on rahvusvahelise kaitse saamine. Puudutatud isik ei ole enda käitumisega väljendanud soovimatust täita lahkumiskohustust.
5.3.Rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolude kontrollimiseks ei pea puudutatud isikut kinnipidamiskeskuses kinni pidama. Puudutatud isik oleks vastustajale kättesaadav ka pagulaskeskuses või kindlaksmääratud elukohas elades. Puudutatud isik ei kavatse põgeneda ja menetlusest kõrvale hoida. Kohus oleks pidanud põhjalikult kaaluma puudutatud isiku suhtes kergemate järelevalvemeetmete rakendamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha määruskaebusest osas (I) ning seejärel muude menetluslike küsimuste osas (II). I
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Tartu Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohus on 17. juuni 2024. a määruses piisaval määral põhjendanud, miks PPA taotluses nimetatud isiku kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2 ja 4 sätestatud alustel, mille kohaselt on lubatud rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks, isiku kodakondsuse kontrollimiseks ja väljaselgitamiseks ning taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Ringkonnakohtu hinnangul märkis halduskohus asjakohaselt, et asjas ei ole ilmnenud veenvaid põhjuseid, miks isikut võiks pidada rahvusvahelist kaitset vajavaks isikuks. Isikul ei ole kaasas tõendeid ega pabereid, mis tõendaksid probleeme ja vajadust kaitse järele. Puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse vajadus ei ole selge ja seda tuleb hakata hindama ja asjaolusid täpsustama. Ka määruskaebuses ei ole isik viidanud sellekohaste tõendite olemasolule, kinnitades üksnes, et eesmärgiks on rahvusvahelise kaitse saamine.
10.VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud kinnipidamise alusega seoses on kohtupraktikas selgitatud, et nimetatud alusel kinnipidamise eesmärgiks on see, et isik oleks haldusorganile asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks) kättesaadav. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele. Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Samas ei ole asjaolude ebaselgus üksi piisav selleks, et võtta isikult vabadus. Küll aga võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik. VRKS § 361 lg 2 p‐de 1-5 kohaldamist saab põhjendada isiku põgenemise ohuga (vt RKHKm nr 3-17-792, p-d 18.1, 18.2 ja nr 3-3-1-52-14, p 12). VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse
VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et asjas esinevad VSS § 68 p-des 3, 6 ja 8 nimetatud põgenemisohu tunnused. VSS § 68 p 3 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses ja VSS § 68 p 6 sätestab, et välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. VSS § 68 p 8 kohaselt kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Ringkonnakohus selgitab, et põgenemise ohu hindamisel annab kohus hinnangu isiku põgenemise tõenäosusele ja tegemist on prognoosotsusega, mille aluseks on nii objektiivsed asjaolud kui ka menetleva asutuse subjektiivne hinnang. PPA ja halduskohus on lähtunud isiku põgenemise ohule hinnangu andmisel konkreetse juhtumi ja isikuga individuaalselt seotud asjaoludest. Isiku senised selgitused võimaldavad järeldada, et ta tuli Eestisse ebaseaduslikult. Hetkel puudub lõplik selgus, kas isik on see, keda ta väidab end olevat. Isik on väidetavalt olnud erinevates riikides, kus on edasi liikunud järgmisesse riiki. Asjast ei nähtu, et isik oleks Eestis elu- või töökohta ja tal puuduvad sotsiaalsed või perekondlikud suhted, mis võiksid soodustada isiku viibimist Eestis. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse esitaja ümber lükanud halduskohtu seisukohta põgenemisohu esinemise kohta. Seega on isiku kinnipidamine õiguspärane.
11.Kohtupraktikas on sedastatud, et põgenemise ohu tuvastamisel ei suuda põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusesse paigutamine ning VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine. Põgenemisohu tuvastamisel võib eeldada, et muud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise ärahoidmiseks piisavalt tõhusad (RKHKm nr 3-3-1-52-14, p 18). Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole isikust lähtuva põgenemisohu tõttu põhjendatud ja ei tagaks isiku kättesaadavust menetlustoimingute tegemiseks. Üksnes isiku enda kinnitus, et ta ei kavatse põgeneda, ei anna alust leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks. Kinnipidamiskeskusesse paigutamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse kestel. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja kinnipidamine ja tema paigutamine kinnipidamiskeskusesse käesolevas asjas nii kohane kui ka proportsionaalne meede.
12.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. II
13.Määruskaebuse esitaja palus määruskaebuses end vabastada tõlgete kulude kandmisest. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. Arvestades, et määruskaebuse esitaja soovis määruskaebuse läbivaatamist kirjalikus menetluses, tõlgendab ringkonnakohus tõlke kulude kandmisest vabastamise taotlust selliselt, et määruskaebuse esitaja soovib enda vabastamist ringkonnakohtu määruse tõlkimise kulude kandmisest. Ringkonnakohus andis 16. juuli 2024. a määrusega määruskaebuse esitajale riigi õigusabi ning kuna isik viibib kinnipidamiskeskuses, ei ole alust arvata, et tema majanduslik seisund oleks paranenud. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse esitaja taotluse ja vabastab ta HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel ringkonnakohtu käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest. Arvestades, et halduskohtus toimunud istungil osales hindi keele tõlk ja halduskohtu määrus on tõlgitud hindi keelde, tuleb ringkonnakohtu määrus tõlkida samuti hindi keelde.
14.Lähtudes VRKS § 13 lg-st 1, mis sätestab, et rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei ole avalikud, asendab ringkonnakohus käesolevas määruses selle avaldamisel määruskaebuse esitaja nime tähemärgiga ja ei avalda tema sünniaega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.