lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1253/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 12.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1253/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
823
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi

3-24-1253 12.06.2024 Reelika Kitsing X (X) kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise 2000 euro väljamõistmiseks seoses vanglaametnike teenistusest kõrvaldamata jätmisega

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X kaebus.
2.Asendada avaldatavas tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Muud selgitused

kohtulahendis

kaebaja

nimi

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1.Viru Vanglas kinni peetav isik X esitas 28.04.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vanglalt tervise kahjustamise eest mittevaralise kahju hüvitise 2000 euro väljamõistmist. Kaebaja põhjendab, et tema kuriteokaebuse põhjal toimub kriminaalmenetlus, kus üksuse juht K. Õunapu ja kontaktisik M. Tammerik esitasid halduskohtule valeandmeid. Kaebaja sõnul on ta nõudnud, et ametnikud ei saaks talle rohkem kahju tekitada ja nad kõrvaldataks ametist, kuid vangla direktori vastusega nr 6-14/1646-2 jäeti tema taotlus rahuldamata. Kaebajale põhjustab see kannatusi, üleelamisi ja suurt hingelist valu, kui ametnikel võimaldatakse tema õigusi edasi rikkuda. Kaebaja hinnangul on vale, et tal puudub subjektiivne õigus nõuda ametnike ametist kõrvaldamist. Selline õigus tuleneb kaebaja arvates talle haldusmenetluse seaduse §-st 10, kriminaalmenetluse seadustiku § 38 lg 5 p-st 5 ja Eesti Vabariigi põhiseadusest.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Viru Vangla edastas Tartu Halduskohtule 30.04.2024 vastusena kohtunõudele kaebaja poolt 27.02.2024 vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ja Viru Vangla 26.04.2024. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse nr 6-16/24/37-2.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kohus leiab, et X hüvitamiskaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus leiab, et kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud ning ei ole tõenäoline, et kohus hüvitamiskaebuse rahuldaks.
4.Viru Vangla 26.04.2024. a otsuse nr 6-16/24/37-2 kohaselt pöördus kaebaja 22.02.2024 vangla poole taotlusega nr 6-10/24/3097-1, et peatada ametnike teenistussuhe

3-24-1253 kriminaalmenetluse ajaks. Kohtule esitatud kaebusest võib aru saada, et vastava kuriteokaebuse ametnike suhtes esitas kaebaja ise ning selle põhjuseks oli väidetav valeandmete esitamine halduskohtule. Viru Vangla vastas 26.02.2024 kaebaja pöördumisele kirjas nr 6-10/24/3097-2, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda ametniku teenistusest vabastamist või temaga teenistussuhte peatamist. Vangla selgitas, et vanglaametniku ametisse nimetamine, ametist vabastamine või teenistussuhte peatamine toimub ametiasutuse juhi käskkirja alusel ning tegemist on haldusorgani sisemise küsimusega, mis ei ole seotud kolmandate isikute subjektiivsete õiguste kaitsega. Vangistusseaduse (VangS) § 1544 lg 1 kohaselt võib vanglateenistuse ametniku ajutiselt teenistusest kõrvaldada, kui esinevad VangS § 114 lg 1 p-s 3 nimetatud asjaolud (s.o isik on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav) ja kui isiku teenistusest kõrvaldamata jätmine võib ohustada vangla julgeolekut või korda või karistuse täideviimist. Praegusel juhul sellist olukorda ei esine. Teenistusest ajutine kõrvaldamine on asutuse juhi diskretsiooniotsus ning sellise otsuse tegemiseks peavad olema kaalukad tõendid.

5.Kohus nõustub Viru Vangla eeltoodud seisukohtadega ning leiab, et õigusaktidest ei tulene kaebajale õigust nõuda inspektor-kontaktisiku või üksuse juhi teenistusest vabastamist. Vangla tööd juhib vangla direktor (VangS § 106). Kaebajal on õigus juhtida vangla tähelepanu ametniku väidetavale õigusvastasele tegevusele, esitades näiteks selleks vanglale märgukirja (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 1 p-d 1 ja 2). Kaebajal puudub aga subjektiivne õigus valida, millised ametnikud ja millisel tööpositsioonil vanglas töötavad. Eelnevat arvestades ei saa ka vaidlusalune vangla tegevus ametnike teenistusest vabastamata jätmisel kaebaja õigusi riivata. Seda enam, et Viru Vangla väitel puuduvad tõendid, et inspektor-kontaktisik ja üksuse juht oleksid kriminaalmenetluses kahtlustatavad või süüdistatavad ning nende tegevus võiks ohustada vangla julgeolekut või korda või karistuse täideviimist. Kohus nõustub vanglaga, et üksnes asjaolu, et kaebaja esitas kuriteokaebuse ning selle kohta algatati kriminaalmenetlus, ei tähenda, et vanglaametnikud oleksid menetluses kahtlustatavad või süüdistatavad. Ka ei ole vanglale teada, et inspektor-kontaktisik või üksuse juht sooritaksid kaebaja suhtes õigusvastaseid toiminguid ning piiraksid õigusvastaselt kaebaja vabadust. Viru Vangla on õigesti viidanud, et juhul kui kaebaja leiab, et ametnikud sooritavad tema suhtes õigusvastase toimingu või piiravad õigusvastaselt tema vabadust, saab ta oma õiguste kaitseks selle konkreetse tegevuse vaidlustada.
6.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1 tulenevalt kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Kuivõrd kohus ei näe vaidlustatud vangla tegevuses ametnike teenistusest vabastamata jätmisel õigusvastasust, siis ei ole ka antud kahjunõude rahuldamise eeldused praegusel juhul täidetud.
7.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning hüvitamiskaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Reelika Kitsing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium