X kaebus Tallinna Vangla 09.08.2023 käskkirja nr 1-23/13/144 ja 17.09.2023 vaideotsuse nr 5-15/23/149-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ann-Enel Valter
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.07.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla (vastustaja) lubas 20.04.2023 käskkirjaga nr 5-3/23/406 (dtl 6) kinnipeetav X (kaebaja) tööle Eesti Vanglatööstuse AS-i (EVT). Tööülesannetega seoses (töötamine käitises) on kinnipeetaval lubatud liikuda väljaspool oma osakonda töötamiseks ette nähtud ruumides ka ilma saatjata.
Vastustaja määras 09.08.2023 käskkirjaga nr 1-23/1-3/144 (dtl 30) kaebajale vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 2, § 64 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ (kodukord) p 16.4.9 rikkumise eest ühe lühiajalise kokkusaamise keelu 3-kuulise katseajaga. Põhjendused:
3-23-2270
2.1.Vangla tööstushoone videovalve salvestiselt on tuvastatud, et 11.07.2023 viibisid puidutsehhi töölised neile mitte ettenähtud territooriumil, metallitööde tsehhis (TO178). Kaebaja sisenes metallitsehhi kl 11:43 ja väljus kl 11:51. Kuna puidutsehhis töötavate kinnipeetavate tööülesanded ei ole seotud metallitöötlemise tsehhiga, ei olnud nende sisenemine lubatud. Riikliku vangiregistri andmetel on kaebaja 22.11.2021 tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega (sh kodukorraga). EVT tootmisüksuse juhataja selgitas 02.08.2023, et kinnipeetavad teavad, et omavoliliselt ei tohi ühest tsehhist teise minna (dtl 60). Kui tööalaselt tekib vajadus tsehhide vahel liikuda, tehakse seda koos meistriga, mitte iseseisvalt. Enamjaolt on uks tsehhide vahel kinni, kuid lõuna ajal avatud ja ukse vahele pandud klots. Juhataja kinnitas ka 04.08.2023, et kinnipeetavad teavad, et omavoliliselt ei tohi ühest tsehhist teise minna, ja kui tekibki tööalaselt vajadus, liigutakse koos meistriga, mitte kinnipeetavad iseseisvalt (dtl 59). Ka 11.07.2023 saatmiskava kohaselt oli kaebaja määratud tööle kl 7:30-16:00 tööstusesse TO158 (puidutööde tsehh).
2.2.Kaebajal oli rikkumise toimepanemise hetkel üks kehtiv distsiplinaarkaristus samalaadse rikkumise eest. 12.07.2023 ettekande nr 1-23-8013 ja videosalvestuse põhjal on tõendatud, et kaebaja viibis temale mitte ettenähtud tööterritooriumil ilma saatja või valvurita, rikkudes sellega süüliselt kodukorra p-s 16.4.9 sätestatud nõudeid. Kodukorra p 16.4.9 seletuskirja kohaselt on keelu eesmärk tagada vangla üldine julgeolek. Keeld võimaldab teostada paremat ülevaadet kinnipeetavate tegevuse üle, et tagada vanglas viibivate inimeste elu ja tervis. Kinnipeetavat tuleb distsiplinaarkorras karistada, et anda selge signaal tema teo keelatusest. Distsiplinaarkaristuse eesmärgiks on kinnipeetava poolt vanglas kehtiva korra järgimise tagamine. Kuigi tegemist on vangla kontekstis pigem kergema rikkumisega, siis arvestades kinnipeetava poolt lühikese aja jooksul toime pandud kahte samalaadset rikkumist ja et eelmise rikkumise eest sai kaebaja karistuseks noomituse, ei ole otstarbekas määrata karistuseks noomitust, kuna see ei ole kinnipeetava käitumises tulemust toonud. Eesmärgipärane on määrata karistuseks ühe lühiajalise kokkusaamise keelamine 3-kuulise katseajaga. Eeldatavasti suunab määratud karistus kinnipeetavat edaspidi korda järgima ja distsipliinirikkumisest hoiduma.
3.Kaebaja esitas 09.08.2023 käskkirja peale vaide (dtl 27). Kinnipeetaval on väljaspool oma osakonda lubatud liikuda ilma saatjata tööülesannetega seoses töötamiseks ettenähtud ruumides. EVT ruumid on metallitsehh, puidutsehh ja prügisorteerimise tsehh. 20.04.2023 käskkirjas ei ole välja toodud, et kaebaja oleks määratud puidutsehhi tööle ja samuti ei ole seda märgitud töölepingus. Saatmiskava ei ole kaebajale tutvustatud ja ta ei ole seda allkirjastanud. Tsehhides puuduvad vastava sisuga keelavad märgid ja ükski meister ei ole instruktsioonis andnud vastava sisuga keeldu. Asjaolu, et 3 kinnipeetavat ei tea keelu olemasolust, viitab sellele, et tööstuses töötavad kinnipeetavad ei tea, mida nad võivad teha ja mida mitte, sest see on reguleerimata.
4.Vastustaja jättis 17.09.2023 vaideotsusega nr 5-15/23/149-2 (dtl 12) vaide rahuldamata. 20.04.2023 käskkirjas toodud luba eeldabki kinnipeetava liikumist ilma saatjata talle ettenähtud tööruumides ehk kaebaja puhul puidutsehhis ja seal tsehhis olevates ruumides. Kaebaja on allkirjastanud EVT puidutsehhi töötaja töötervishoiu ja tööohutusalase juhendamise ning väljaõppe registreerimise kaardi. Kaardil on kirjas kaebaja amet – puidutööline. Saatmiskava ei ole mõeldud kinnipeetavale allkirjastamiseks, vaid on valvemeeskonnale tööülesannete hõlpsamaks täitmiseks. Saatmiskava annab ametnikule suunise, millisesse osakonda kinnipeetavad tuleb saata. Asjaolu, et kinnipeetavad ei tea vastava keelu olemasolust, ei tee rikkumist olematuks. Kodukord keelab kinnipeetavatel iseseisvalt tööruumidest väljumise, samuti on distsiplinaarmenetluse raames juhataja kinnitanud, et kinnipeetavad on teadlikud, et neile töötamiseks mitte ettenähtud tsehhides käimine iseseisvalt on keelatud.
2(6)
3-23-2270
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida kohus tõlgendas vastustaja 09.08.2023 käskkirja ja 17.09.2023 vaideotsuse tühistamise nõudena. Põhjendused:
5.1.Kaebaja ei ole rikkumist toime pannud. Kaebaja viibis kl 11:25-11:50 lõunapausil ja sisenes selles vahemikus samas hoones asuvasse metallitsehhi ning vestles seal enda tuttava kinnipeetavaga ca 8 minutit. Kodukorras puudub metallitsehhi sisenemise keeld. EVT meistrid ei ole sellist keeldu andnud. Kaebaja ja EVT vahelises kokkuleppes nr 92 puudub samuti vastavasisuline keeld.
5.2.Vastustaja 20.04.2023 käskkirja alusel oli kaebajal luba liikuda väljaspool oma osakonda töötamiseks ettenähtud ruumides ka ilma saatjata. Jääb arusaamatuks, mille alusel karistati kaebajat töökohast omavolilise lahkumise eest. Pidanuks karistama hoopis võõrasse ruumi sisenemise eest. Töötervishoiu ja tööohutuse juhendamise registreerimise kaardist nähtub, et kaebajat instrueeriti tööpinkide ohutusest, mitte et kaebaja peab töötama ainult puidu- või metallitsehhis. Juhataja väide on paljasõnaline, kuna instrueerimise läbiviimise kohta puudub dokumentatsioon. Igasugused keelud peavad olema selgelt ja üheselt arusaadavad.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
6.1.Kaebaja väljus ilma loata tööruumidest. Kaebaja tunnistab, et rikkus kodukorra p 16.4.9 ja samuti p 16.4.18, mille kohaselt on töötaval kinnipeetaval keelatud suhelda kõrvaliste isikutega, v.a vanglateenistujaga, tööandajaga või samal ajal tootmishoone samas ruumis tööl viibivate kinnipeetavatega. Kokkuleppe nr 92 p 2.6 kohaselt kohustub tööline mitte lubama oma töökohale töösse mittepuutuvaid isikuid ja mitte üle andma teistele oma töövahendeid ilma vahetu juhi korralduseta. Kaebajat on 14.03.2023 koolitatud tööohutuse osas ja tema ametinimetus on puidutööline. Seega oli kaebaja teadlik, et tema töökohaks oli puidutööstus, mitte metallitööstus. Ka EVT esindaja kinnitusel oli kinnipeetavaid informeeritud, et neil on keelatud iseseisvalt ilma loata tööruumidest väljumine.
6.2.Kodukorda konkreetse keelu märkimine, et kinnipeetavatel on keeld siseneda metallitööstusesse, tähendaks, et analoogia korras tuleks märkida kõikidesse muudesse ruumidesse sisenemise keeld ja see muudaks haldusakti põhjendamatult segaseks. Vastustajal ei ole võimalik ette ära reguleerida kõiki võimalikke osakonnaväliseid saatmisi ja käitistesse määramisi. Samuti võib muutuda ruumi otstarve. Seetõttu on kodukorra p 16.4.9 lihtsasti arusaadav ja hõlmab paljud eri olukorrad (olenemata, kuhu kinnipeetav on tööle määratud).
6.3.Kaebajal ei olnud tööülesandeid metallitööstuses. Samuti arvestades, et kaebaja viibis metallitööstuse ruumides ilma vajalike isikukaitsevahenditeta, sai talle olla ka sellest mõistetav, et tegemist ei ole kohaga, kus ta peaks viibima.
6.4.EVT tootmishoone 11.08.2023 kaameravaadetest nähtuvalt ei lahkunud teised metallitööstuses töötavad kinnipeetavad töökohalt ega uidanud ringi puidutööstuses. Seetõttu ei vasta tõele väide, et teised kinnipeetavad keelust ei teadnud. Kinnipeetava viibimine vanglaterritooriumil kohas, kus ta tegelikult viibida ei tohi, ja kaebaja omaalgatuslik reeglitest üleastumine on ohuks vangla üldisele julgeolekule. Nii kinnipeetavate eneste kui ka vangla üldise julgeoleku tagamiseks on oluline, et vangla teaks, kus kinnipeetavad kindlal ajahetkel viibivad ja et nad ei liiguks kohtades, kus see ei ole ettenähtud. Kaebajale ei antud luba tööruumist väljumiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kaebaja vaidlustab temale määratud distsiplinaarkaristust. Kohus saab hinnata, kas distsiplinaarkaristuse ajendiks olnud tegu on kaebajale etteheidetav, s.o kas vaidlustatud 3(6)
3-23-2270
käskkirjas on süü tuvastatud, kas menetluses järgiti haldusmenetluse põhimõtteid, mille järgimata jätmisel tuleks haldusakt tühistada, ja kas määratud distsiplinaarkaristus on proportsionaalne toime pandud rikkumisega.
8.VangS § 63 kohaselt kohaldatakse distsiplinaarvastutust kinnipeetava süülise tegevuse korral. Distsiplinaarkorras on karistatav nii tahtluse kui ka hooletusega toime pandud süütegu.
9.VangS § 8 lg 1 ja § 10 lg 1 järgi on kinnipeetaval lubatud liikuda vangla kodukorras sätestatud kohtades ja ajal. Kodukorra p 1.14.7 alusel on kinnipeetaval keelatud väljuda vanglateenistuse ametniku loata talle määratud viibimiskohast. Kodukorra seletuskirjas põhjendati viidatud punkti vajalikkust sellega, et tuleb tagada tõhus järelevalve kinnipeetava üle, et vanglateenistuse ametnikul oleks ülevaade kinnipeetava asukohast, ning tõkestada kinnipeetava distsiplinaarrikkumise toimepanemist (nt ära hoida kaklus, põgenemine). Kodukorra p 16.4.9 kohaselt on kinnipeetaval keelatud iseseisvalt ilma loata tööruumidest väljumine (dtl 89). VangS § 66 lg 1 kohaselt peab kinnipeetavate järelevalve olema korraldatud viisil, mis tagab VangS-i ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ning üldise julgeoleku vanglas. Kodukorra p-s 16.4.9 sätestatud keeld aitab kaasa julgeoleku tagamisele vanglas ja selliselt on põhjendatud sätte vajalikkust ka kodukorra seletuskirjas (dtl 181). Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (sisekorraeeskiri) § 8 lg 3 kohaselt võib kinnipeetav väljaspool oma osakonda liikuda koos saatjaga. Seoses tööülesannetega võib vangla direktori määratud vanglateenistuja lubada kinnipeetaval liikuda väljaspool oma osakonda ka saatjata.
10.Vaidlustatud 09.08.2023 käskkiri võimaldas kaebajal liikuda töötamiseks ettenähtud ruumides ilma saatjata. Kaebaja ei vaidlusta, et ta viibis kl 11:43-11:51 metallitööde tsehhis. Kaebaja leiab, et 20.04.2023 käskkirja alusel oli tal õigus liikuda metallitsehhis.
11.Kohtu hinnangul ei olnud kaebajal kuidagi võimalik järeldada viidatud käskkirjast, et tal on õigus liikuda kogu tootmishoone territooriumil. Kaebaja tööruumiks oli määratud puidutsehh (oli märgitud saatmiskavas) ja kaebaja oli määratud puidutöölise ülesandeid täitma. Ehkki vaidlustatud käskkirjast kaebaja ametinimetust ega tööülesandeid ei selgu, on EVT juhendanud kaebajat 14.03.2023 töötervishoiu ja tööohutuse alaselt ning kaebaja on saanud puidutöölise väljaõppe (dtl 11). Kaebaja on dokumendi omakäeliselt allkirjastanud ja esitanud selle ise kohtule kaebuse lisana. Seega pidi kaebaja olema teadlik, et tema töökoht asub puidutsehhis ja tööülesandeid peab ta täitma samuti puidutsehhis. Kodukorra p 9.14 kohaselt toimub töötavate kinnipeetavate toitlustamine võimalusel töökohas selleks ette nähtud ruumis. Seega oli kaebajal lubatud tootmishoone puidutsehhist väljuda vaid vanglaametnikult vastava loa saamisel või toitlustamise ajaks selleks ette nähtud ruumi liikumiseks. Kuna kaebaja toitlustamine ei toimunud metallitsehhis ja kaebaja ei saanud vanglaametnikult luba minna metallitsehhi, väljus kaebaja tööruumist omavoliliselt.
12.Kohus peab usutavaks EVT tootmisüksuse juhataja väidet, et kinnipeetavad teavad keeldu liikuda omavoliliselt tsehhide vahel. Vastustaja viitas, et kaebaja on ka varasemalt samalaadse rikkumise eest saanud distsiplinaarkorras noomituse. Järelikult pidi ta olema teadlik keelust liikuda omavoliliselt teise tsehhi, mis ei olnud seotud tema tööülesannete täitmisega. Kaebaja pani rikkumise toime lõunapausi ajal, mil tal ei saanud olla ühtegi tööülesannet seonduvalt kõrvalasuva tsehhiga.
13.Kaebaja möönab ka ise kaebuses, et teda oleks tulnud karistada võõrasse ruumi sisenemise eest. Seega oli kaebaja teadlik ja saab aru, et ta poleks tohtinud viibida ilma tööülesande täitmise vajaduseta ega ilma meistri loata naabruses asuvas metallitsehhis.
4(6)
3-23-2270
14.Kohus ei pea usutavaks kaebaja väidet, et ta ei olnud puidutöölisena teadlik (teda ei olnud instrueeritud) keelust külastada lõunapausi ajal metallitsehhi. Kaebaja soovib pigem väita, et sellise keelu olemasolu kohta ei ole tema kirjalikku kinnitust andnud. See aga ei välista, et kaebajat on suuliselt instrueeritud tema töökoha asukohast ja konkreetses tsehhis viibimise kohustusest.
15.Samuti ei ole usutav kaebaja väide, et kui metallitsehhis viibis 3 puidutsehhi töölist, siis järelikult ei olnud kinnipeetavad teadlikud keelust minna kõrval asuvasse tsehhi. Pigem on tõenäoline, et kõik 3 puidutsehhi töölist rikkusid teadlikult metallitsehhi külastamisega lõunapausil kodukorda. Rikkumist ei vabanda asjaolu, kui ka teised kaaskinnipeetavad panevad toime lubamatu teo.
16.Järelikult pani kaebaja tahtlikult toime rikkumise.
17.VangS § 63 lg 1 kohaselt võib VangS, sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Kuna kaebaja rikkus keeldu iseseisvalt ilma loata tööruumidest väljuda ja rikkumine oli süüline, siis võis vastustaja teda distsiplinaarkorras karistada. Karistamine on vangla kaalutlusotsus. HKMS § 158 lg 3 järgi kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.
18.09.08.2023 käskkirjas on välja toodud karistuse määramise kaalutlused ja valitud karistuse põhjendused. Kohus ei näe, et vastustaja oleks teinud karistamise otsustamisel või karistuse valikul ilmselgeid kaalumisvigu. Karistamise eesmärk on välja toodud ja asjakohane. Määratud karistus ei ole ülemäärane toime pandud rikkumist ja varasemat distsiplinaarkaristust arvestades.
19.Vastustaja viitas vaidlustatud käskkirjas kodukorra p 16.4.9 rikkumisele ja kohtule vastates lisaks veel kodukorra p-le 16.4.18. Kohus nõustub vastustajaga, et viibides lõunapausi ajal kõrvalasuvas metallitsehhis rikkus kaebaja kodukorra p 16.4.9 ja vastustajal oli õigus määrata kaebajale karistus juba üksnes kodukorra ühe punkti rikkumise eest. Kuna kaebajat ei ole kodukorra p 16.4.18 rikkumise eest karistatud, siis ei ole praeguses asjas oluline, et ta rikkus ka seda normi.
20.Vaidlustatud 09.08.2023 käskkiri ei ole menetluslike ega vormiliste puudustega, mis annaks alust pidada käskkirja või distsiplinaarmenetlust õigusvastaseks. Kaebajat teavitati distsiplinaarmenetluse alustamisest (dtl 62) ja anti võimalus selgituse kirjutamiseks (dtl 61). Distsiplinaarmenetluse käik protokolliti (dtl 56). Seega on distsiplinaarmenetlus läbi viidud vastavalt VangS § 64 nõuetele. Vastustaja on järginud haldusakti andmisel haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatud nõudeid: käskkirja on andnud pädev haldusorgan andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, haldusakt on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele.
21.Eeltoodu alusel on vaidlustatud 09.08.2023 käskkiri õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Samadel põhjendustel on õiguspärane ka vaideotsus. Vastustaja ei ole vaidemenetluses kaebaja õigusi ka muul moel rikkunud. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.
22.Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud tema kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole
5(6)
3-23-2270
esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109).
/allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.