3.Määrata kindlaks Xxxxmaakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista XxxxXxxxkasuks välja menetluskulud 1584 eurot.
4.Kohustada Xxxx tasuma väljamõistetud menetluskuludelt Ingrid Maasikas’ele viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (24.01.2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-16-14576 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Xxxx(hageja) esitas 28.09.2016 maakohtule hagi Xxxx(kostja) vastu kahjuhüvitise 4082,62 euro saamiseks, mis koosneb Xxxx pärandvarast sularaha võtmisena õigusvastaselt põhjustatud kahjust summas 3295,42 eurot ja hageja poolt kohtueelses menetluses kantud õigusabikuludest summas 787,20 eurot. Hagiavalduse kohaselt koostas kohtutäitur Elin Vilippus 07.12.2011 Xxxxpärandvara nimekirja, millise kohaselt kuulus pärandvara koosseisu mh AS-i SEB Pank arveldusarve, millel seisuga 02.12.2011 oli rahalisi vahendeid 1,39 eurot. Tuvastamist leidis, et ajavahemikul 12-16. september 2011. a (s. o pärast pärandi avanemist) oli nimetatud arveldusarvelt võetud välja sularaha 4430 eurot. 16.01.2012 täpsustas kohtutäitur pärandvara nimekirja, millise kohaselt oli pärandi avamise hetkel, s. o 12.09.2011 XxxxAS-i SEB Pank arveldukonto saldo 3295,42 eurot. Kostja on Xxxxpärandvara jagamise vaidluse raames võtnud sularaha väljavõtmise fakti omaks ja lubanud rahalised vahendid tagastada. Kohus on tsiviilasjas nr 213-15524 04.04.2016 kohtuotsusega jaganud Xxxxpärandvara kaaspärijate vahel mh selliselt, et jättis hagejale AS-i SEB Pank arveldusarvel oleva raha summas 3295,42 eurot. Hageja nõuab kostjalt ilma õigusliku aluseta ära võetud rahaliste vahendite tagastamist lepinguvälise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Lisaks on hageja nõue põhjendatud ka alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista kohtuvälised õigusabikulud summas 787,20 eurot. Kostja väide, et Xxxx matusekulud moodustasid 5428,39 eurot või et nimetatud faktiline asjaolu oleks leidnud tsiviilasjas nr 2-13-15524 tõendamist, on väär. Kohtuotsusega on tuvastatud, et matusekulud olid 1158,39 eurot. Kostja poolt kantud matusekulud 1158,39 eurot on tsiviilasjas nr 2-13-15524 jõustunud kohtuotsusega tasaarvestatud. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on korraldanud Xxxx matused ning matusekulud moodustasid kokku 5428,39 eurot. Matusekulude kandmiseks võttis kostja sularahas Xxxx arvelt välja 4430 eurot ja ülejäänud summa laenas oma sugulastelt. Pärandvara jagamise tsiviilasjas (nr 2-13-15524) võttis hageja omaks, et vaidlusaluse summa kulutas kostja hageja isa matmiseks. Seega ei saa kostja tegevus olla õigusvastane. Nimetatud tsiviilasja otsuses on kajastatud üksnes summa 1158,39 eurot, mille kostja kandis enda isiklikest rahalistest vahenditest. Hageja kohtuvälised kulud ei olnud vajalikud ega ole põhjendatud. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Pooled ei vaidle järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle: • 26.09.2011 algatas notar 12.09.2011 surnud Xxxx pärimismenetluse;
2-16-14576 •
• •
07.12.2011 koostas Tallinna kohtutäitur Xxxx pärandvara nimekirja, mille kohaselt kuulus pärandvara koosseisu AS-i SEB Pank arveldusarvel olnud raha 1,39 eurot (tl 911); Pärast pärandi avanemist võttis kostja Xxxx arveldusarvelt välja raha 4430 eurot (tl 911, 12-15); Hageja on nõudnud kostjalt pärandvarasse kuulunud raha tagastamist (tl 50-54).
5.Samade poolte vahel on jõustunud kaks kohtulahendit. Tsiviilasjas nr 2-13-15524 esitasid Xxxx, Xxxxja Xxxx hagi Xxxx, kostja, Xxxx, Xxxx, Xxxxja Xxxxvastu pärandvara jagamise nõudes. Käesolevas asjas on tsiviilasjas nr 2-13-15524 tehtud kohtuotsused käsitlevad tõenditena ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 tulenevalt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel. 10.12.2014 vaheotsusega tsiviilasjas nr 2-13-15524 on tuvastatud, et Xxxx pärandvara koosseisu kuulus AS-i SEB Pank arveldusarvel olev raha summas 3295,42 eurot (tl 24-31). 04.04.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-15524 on nimetatud rahasumma jäetud hagejale (tl 33-48). Nendes asjaoludes on kohtuotsus käesoleva menetluse pooltele siduv.
6.Õige on hageja viide, et tsiviilasjas nr 2-13-15524 on käsitletud Xxxx matusekuludena 1158,39 eurot, mis on tasaarvestatud kostja enda kohustusega pärijate vastu (vt 04.04.2016 otsuse p 22, 15.04.2014 korraldava kohtuistungi protokoll, tl 164). Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et hagejal ei ole nõuet kostja vastu ja seda alljärgneval põhjusel. Kuigi 04.04.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-15524 on tuvastatud asjaolu, et matusekulud on 1158,39 eurot, on hageja nõudeõigus kostja vastu lõppenud tulenevalt hea usu põhimõttest. Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohtud saavad teha TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ja § 688 lg 2 kohaselt sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-116-10, p 39). Kohus on õiguse kohaldamist pooltele selgitanud 11.01.2017 kohtuistungil (kohtuistungi protokoll, tl 201-203). Käesoleva nõude maksmapanek hageja poolt on vastuolus hea usu põhimõttega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 1 järgi võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 järgi võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohtu hinnangul ei saa hageja tugineda asjaolule, et tsiviilasjas nr 2-13-15524 on kostja välja toonud matusekulud summas 1158,39 eurot. Kohtu hinnangul said mõlemad pooled tsiviilasja nr 2-13-15524 menetluses ühtemoodi aru, et kostja tasaarvestab arveldusarvelt välja võetud raha matusekuludega ning 1158,39 eurot on summa, mille ta on kandnud enda rahalistest vahenditest. Hageja on tsiviilasjas nr 2-13-15524 tuginenud kohtutäituri poolt koostatud pärandvara nimekirjale, mis tuleneb 10.12.2014 otsuse p-st 9 („Hagejad on seisukohal, et pärandvara koosseis on kindlaks määratud kohtutäitur Elin Vilippuse poolt...“, tl 26). Kohtutäituri pärandvara nimekirja p-s 15 on märgitud, et kostja matusekulude nõue kokku on 5428,39 eurot (tl 22). Nimetatud otsuses ei ole matusekulusid kindlaks määratud (vt otsuse p 39, tl 31). Tsiviilasjas nr 2-13-15524 esitatud 27.01.2012 menetlusdokumendi p-s 3.1 on hageja Xxxx teinud ettepaneku vähendada kostja matusekulude nõuet 4430 euro võrra, sest sama summa on välja võetud Xxxx arveldusarvelt ning seetõttu on nimetatud summa ulatuses vajalik vähendada
2-16-14576 matusekulude nõuet (tl 136). Tsiviilasjas nr 2-13-15524 esitatud 08.04.2013 menetlusdokumendi p-s 2.10 on kostja seisukoht olnud, et kostja on välja võtnud arveldusarvelt sularaha 4430 eurot ning hageja teeb ettepaneku, et kostjale jääb matusekulude tasumise kohustus, kuid samaaegselt jääb kostjale ka arveldusarvelt välja võetud summade õigus, sest nimetatud summad on u 82% kattuvad (tl 123-124). Seega on hageja ise tsiviilasjas nr 2-1315524 teinud ettepaneku matusekulude ja arveldusarvelt võetud raha suhtes tasaarvestuseks. Järgmises 15.04.2014 menetlusdokumendis on hageja p-s 3.9 välja toonud, et arvata pärandvara hulka arveldusarvelt võetud sularaha summas 4430 eurot ning vähendada kostja poolt pärandvara koosseisu esitatud matusekulude hüvitamise nõuet vastava summa võrra (tl 132). Kohus leiab, et tulenevalt eeltoodud ettepanekust on kostja esitanud tsiviilasjas nr 2-13-15524 matusekulude nõude summas 1158,39 eurot, e ainult summas, mis on kantud tema isiklikest rahalistest vahenditest ning muus osas on matusekulud tasaarvestatud arveldusarvelt välja võetud rahaga. Ükski menetlusosaline sellele vastu ei vaielnud (15.04.2014 korraldava istungi protokoll, tl 164). Seega ei saab lugeda tuvastatuks, et matusekulud kokku olid (4430 + 1158,39) 5588,39 eurot. Menetluskulud
7.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hageja kanda.
8.Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Kostja menetluskuludeks on lepinguliste esindajate kulud 2736 eurot (tl 198-200). Kostja esindaja tunnitasu suuruseks on 120 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku 144 eurot tunnis). Kostja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu kuulub õigusabikulu hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS 174 lg 10). Hageja palub kohtul kontrollida kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust.
9.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega tuleb maakohtul menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Varem on Riigikohtu kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-21-115-13; nr 3-2-1-145-13). Kohtu hinnangul on antud juhul tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) mõistlik suurus. Nimetatud tunnihind on kooskõlas kohtupraktikaga.
10.Kohus ei nõustu nimekirja märgitud ajakuluga. Kohus peab vajalikuks ja mõistlikuks kostja esindaja ajakuluks: •
ettevalmistused hagivastuse esitamiseks ja hagivastuse koostamine (10.10.2016 Kohtumine kliendiga. Kliendi poolt käsundi tutvustamine; 20.10.2016 järelpärimine kohtutäiturile seoses Xxxx matusekulude alusdokumentidega; 21.10.2016 täiendavate
2-16-14576 dokumentide hankimine ja nende analüüs; 24.-28.10.2016 hagivastuse koostamine ja kliendiga kooskõlastamine) 6 tundi; •
ettevalmistused kostja kirjaliku seisukoha esitamiseks, kirjaliku seisukoha koostamine ja esitamine kohtule (14.11.2016 kohtu kirjaga tutvumine ja kliendiga arutamine; 15.11.2016 kostja kirjaliku seisukoha ja lisadega tutvumine ja kliendiga arutamine (telefon ja e-post); 21.11.2016 kohtumine kliendiga büroos (täiendavate tõendite ülevaatamine ja seisukoha ülesehituse kooskõlastamine); 22.11.2016 järelpärimine kohtutäiturile (millest on tingitud erinevate pärandvara nimekirjade esitamine) ja vastusega tutvumine; 23.11.2016 seisukoha koostamine ja kliendiga kooskõlastamine; 25.11.2016 seisukoha toimetamine vastavalt kliendi juhistele ning kohtule ja protsessiosapooltele edastamine) 4 tundi;
•
kohtuistungiks ettevalmistumine ja kohtuistungil osalemine (13.12.2016 kostja seisukohaga tutvumine ja kliendiga arutamine; 10.01.2017 istungiks valmistumine; 11.01.2017 istungiks valmistumine ja kohtuistung) 1 tund.
Kohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu 19 tundi ülepaisutatud. Eeltoodust tulenevalt on kostja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (11 tundi x 144) 1584 eurot.
11.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.