päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5, § 155 lg 5, § 252 lg 7, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas 25.02.2019 Victor Tsvetkovi nimele relvaloa RL818925 kehtivusega kuni 06.02.2024.
2.PPA 22.08.2022. a otsusega nr 4.2-1/8912-1 otsustati tunnistada V. Tsvetkovi nimele väljastatud relvaluba nr RL818925 kehtetuks (otsuse resolutsiooni p 1), kohustati V. Tsvetkovi relvad ja laskemoon hiljemalt relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse teatavakstegemisele järgneval tööpäeval üle andma politseile (otsuse resolutsiooni p 2) ning lisaks kohustati V. Tsvetkovi relvad ja laskemoona nende üleandmisest hiljemalt kolme kuu jooksul võõrandama või alustama nende võõrandamist (otsuse resolutsiooni p 3). Otsuses märgiti, et see edastatakse V. Tsvetkovile meili teel ja hakkab kehtima teatavakstegemisest.
3-22-1995
3.V. Tsvetkov esitas 21.09.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub PPA 22.08.2022. a otsuse nr 4.2-1/8912-1 tühistada. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus.
4.Kohus jättis 22.09.2022. a määrusega V. Tsvetkovi kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, misjärel edastas V. Tsvetkov 24.09.2022 kohtule vaidlusaluse PPA otsuse ning täpsustas, et soovib vaidlustatud otsuse punkti 3 kehtivuse peatamist. Ühtlasi täpsustas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärgi.
5.PPA edastas 04.10.2022 kohtule seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osas. PPA palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
6.Tartu Halduskohus võttis 14.10.2022. a määrusega kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 1) ja kohustas PPA-d esitama kohtule kirjaliku vastuse kaebusele. Sama määrusega rahuldas kohus esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas PPA 22.08.2022. a otsuse nr 4.2-1/8912-1 punkti 3 kehtivuse ja keelas PPA-l kaebaja relvade sundvõõrandamise kuni asjas kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
7.PPA esitas 14.11.2022 vastuse kaebusele. PPA palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja suhtes on põhjendatud kahtlus, et ta võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut, tema osas esineb relvaseaduse (RelvS) § 43 lg-s 32 nimetatud relvaloa kehtetuks tunnistamise alus. PPA leiab veel, et kaebaja on teise isiku turvalisust ohustava eluviisi ja käitumise tõttu sobimatu relva omama, tema suhtes esineb RelvS § 43 lg-s 31 nimetatud relvaloa kehtetuks tunnistamise alus. PPA osutab, et Siseministeeriumi 02.11.2022 antud pressiteate kohaselt kiitis Vabariigi Valitsus heaks ja otsustas saata Riigikogusse siseministri esitatud relvaseaduse muudatused, millega tunnistatakse kolmandate riikide kodanikele antud relvaload kehtetuks. Nimetatud seadusemuudatuse vastuvõtmisel muutub V. Tsvetkovi kui kolmanda riigi kodaniku kaebus perspektiivituks. PPA lisas vastusele eelhoiatusteate ja ohuhinnangu avalikus ruumis paiknevate II maailmasõja mälestusmärkidega seotud ohu kohta. PPA märkis, et kuivõrd tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabega avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p-de 51 ja 9 mõistes, s.o tegemist on andmetega uurimisasutuse tegevuse meetodite ja taktika ning turvameetmete kirjelduse kohta, siis ei saa neid dokumente kaebajale avaldada.
8.Kaebaja esitas 23.11.2022 seisukoha, milles märgib, et ta ei ole Vene Föderatsiooni kodanikuna Eestis elades oht Eesti julgeolekule, sest Eesti on kaebaja kodumaa. Kaebaja tegevus on suunatud avaliku korra järgimisele. Kaebaja relvaloa tühistamine on erakorraline ja karistuslik meede. PPA otsus ei ole proportsionaalne.
9.Tartu Halduskohus selgitas 08.05.2024. a kohtunõudes kaebajale, et kohtumenetluse kestel on relvaseadus muutunud, mille tulemusel ei saa kaebaja Vene Föderatsiooni kodanikuna enam omada Eesti Vabariigis relvaluba. Kuivõrd kaebuse eesmärk eelduslikult oli taastada väljastatud relvaloa kehtivus ning omada relvaluba, siis praeguseks on kaebuse aluseks olnud asjaolud muutunud selliselt, et kaebuse eesmärk ei ole saavutatav. Seetõttu tuli kaebajal kohtule teada anda, kas ta jääb esitatud kaebuse juurde või soovib kaebusest loobuda. Kaebaja kohtunõudele ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
10.Kohus lahendab esmalt PPA taotluse menetluse osaliselt kinniseks kuulutamiseks ja kaebaja menetlusdokumentidega tutvumisõiguse piiramiseks (I), kontrollib seejärel kaebuse läbi vaatamata jätmise aluse esinemist (II), ning otsustab viimasena asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamise (III).
3-22-1995 I
11.PPA lisas kaebusele esitatud vastusele politsei poolt kogutud tõendite põhjal koostatud eelhoiatusteate ja ohuhinnangu avalikus ruumis paiknevate II maailmasõja mälestusmärkidega seotud ohu kohta. PPA leidis, et kuivõrd tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabega AvTS § 35 lg 1 p-de 51 ja 9 mõistes, s.o tegemist on andmetega uurimisasutuse tegevuse meetodite ja taktika ning turvameetmete kirjelduse kohta, siis ei saa neid dokumente kaebajale avaldada. Kohus mõistab PPA-d selliselt, et PPA on esitanud kohtule taotlused nende tõendite osas menetluse kinniseks kuulutamiseks ja nende tõendite kaebajale avaldamata jätmiseks.
12.Kohus leiab, et haldusasja menetlus tuleb osaliselt kinniseks kuulutada ning piirata kaebaja õigust tutvuda PPA poolt 14.11.2022 kohtule esitatud vastusele lisatud tõenditega (lisad 1 ja 2).
13.Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Kohus nõustub vastustajaga, et praeguses haldusasjas on asutusesesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks vajalik menetluse osaliselt kinniseks kuulutamine. PPA 14.11.2022. a vastuse lisad 1 ja 2 sisaldavad AvTS § 35 lg 1 p-dele 51 ja 9 tunnustele vastavaid andmeid ehk tegemist on teabega uurimisasutuse tegevuse meetodite ja taktika kohta ning turvameetmete kirjelduse kohta.
14.HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Vastavalt HKMS § 88 lg-le 2 võib HKMS § 88 lg-s 1 nimetatud õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju. Kohus leiab, et põhjendatud on piirata HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud kaebaja õigust tutvuda PPA poolt kohtule 14.11.2022 esitatud vastuse lisadega 1 ja 2 ning saada neist koopiaid samadel põhjustel, miks on põhjendatud selles osas menetluse osaliselt kinniseks kuulutamine. Nagu vastustaja viitas, siis on tegemist tõenditega, millest nähtuvad andmed uurimisasutuse tegevuse meetodite ja taktika ning turvameetmete kirjelduse kohta. Kohtu hinnangul esineb seetõttu nende andmete saladuses hoidmiseks ning kaebajale avaldamata jätmiseks ülekaalukas vajadus. Lisaks leiab kohus, et praegu ei ole PPA 14.11.2022. a esitatud tõenditega tutvumine kaebaja õiguste kaitseks ka vajalik. Seega tuleb pidada huvi nendes tõendites sisalduvate andmete saladuses hoidmiseks kaalukamaks kaebaja õigusest nendega tutvuda. II
15.Kohus leiab, et kaebus tuleb HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad sama seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
16.Eelduslikult oli kaebaja eesmärk praeguse kohtumenetluse tulemusena taastada talle väljastatud relvaloa kehtivus ning omada relvaluba. Kohus leiab, et kaebuse eesmärk ei ole praegusel ajal enam saavutatav. Kohtumenetluse kestel on relvaseadus muutunud. Vastavalt RelvS § 91 lg-le 39 kehtisid enne 2023. aasta 15. märtsi relvaseaduse alusel füüsilisele isikule, kes ei ole Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik, väljastatud relvaluba, soetamisluba, paralleelrelvaluba, relvakandmisluba, kollektsioneerimisluba, Euroopa tulirelvapass ning relvaseaduse § 59 lõikes 4 ja § 624 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud luba kuni 2024. aasta
3-22-1995
15.märtsini, välja arvatud, kui loal märgitud kehtivusaeg on lühem või ilmneb mõni loa kehtetuks tunnistamise alus. Kaebajale 25.02.2019 väljastatud relvaluba kehtis kuni 06.02.2024. Seega ei saavutaks kaebaja ka kaebuse rahuldamisel praegu enam kaebuse eesmärki, kuna talle väljastatud relvaluba kaotas kehtivuse 06.02.2024 ning vaidlusaluse PPA 22.08.2022. a otsuse nr 4.2-1/8912-1 tühistamine ei taasta relvaloa kehtivust. Lisaks tuleneb RelvS § 30 lg-st 2 ja § 361 lg-st 1, et Vene Föderatsiooni kodanikuna ei saa kaebaja Eestis relvaluba omada. Seega esineb alus ka kaebajale uue relvaloa andmisest keeldumiseks. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks antud haldusasja menetlusega jätkata, kuna kaebuse menetlemine ja selle lahendamine ei võimalda kaebajal tema eesmärki saavutada. Kohus jätab kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
17.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse.
18.Vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 3 ei tagastata kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 alusel. Seega jäävad kaebaja menetluskulud käesolevas asjas (kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot) kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 4). Kohtupraktika kohaselt ei saa tagastada esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõivu, kuna kohus vaatas esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi. III
19.Kohus rahuldas praeguses asjas 14.10.2022. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas PPA 22.08.2022. a otsuse nr 4.2-1/8912-1 punkti 3 kehtivuse ja keelas PPA-l kaebaja relvade sundvõõrandamise kuni asjas kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kohaldatud esialgne õiguskaitse kehtib ka käesoleval hetkel (HKMS § 249 lg 4).
20.Arvestades, et kohus jätab käesoleva määrusega kaebuse läbi vaatamata, mis on ühtlasi asjas lõpplahend, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine enam põhjendatud, mistõttu tühistab kohus 14.10.2022. a määrusega asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse. (allkirjastatud digitaalselt) Reelika Kitsing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.