X kaebus Politseija Piirivalveameti 13.09.2022 lahkumisettekirjutuse nr 1052259774 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – X, esindaja v.adv. Indrek Västrik; esindajad Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Julia Novodevitšenski von Jung
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 04.06.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi Pakistani kodaniku X’i suhtes 13.09.2022 ettekirjutuse nr 1052259774 Eesti Vabariigist lahkumiseks 30 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 13.10.2022 (hiljem pikendati nimetatud tähtaega). Ettekirjutus kuulus sundtäitmisele alates 14.10.2022, märkega, et pärast nimetatud tähtaja saabumist saadetakse lahkumisettekirjutust mitte täitnud välismaalane vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 14 lg 1 ja § 17 Eesti Vabariigist välja Pakistani.
2.X esitas 23.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 13.09.2022 lahkumisettekirjutuse nr 1052259774 tühistamise nõudes.
3.Tallinna Halduskohus võttis 12.10.2022 määrusega kaebuse menetlusse.
4.X esitas 01.11.2022 oma esindaja vahendusel Tallinna Halduskohtule kaebuse täienduse ja esialgse õiguskaitse taotluse lahkumisettekirjutuse sundtäitmise peatamiseks. Kaebaja esitas seoses esialgse õiguskaitse taotlusega menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks seoses majanduslikult rakse olukorraga.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 07.11.2022 määrusega X menetlusabi taotluse ning vabastas ta esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest (resolutsiooni p 1), kuid jättis Xi 01.11.2022 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
6.Politsei- ja Piirivalveamet vastas kaebusele 15.11.2022. Politsei- ja Piirivalveameti 15.11.2022 menetlusdokumendist nähtuvalt lahkus kaebaja 12.11.2022 Eestist ja Schengeni konventsiooni alalt ning täitis sellega lahkumisettekirjutusega määratud kohustuse. Vastustaja taotles kohtumenetluse (osalist) lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, sest lahkumisettekirjutus oli täidetud.
7.Tallinna Halduskohus võimaldas 11.12.2023 määrusega kaebajal esitada arvamuse menetluse jätkamise vajaduse ning nõude muutmise kohta 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
8.X esitas 05.01.2024 Tallinna Halduskohtu 11.12.2023 määruse peale määruskaebuse, mis tagastati kaebajale Tallinna Ringkonnakohtu 23.01.2024 määrusega. X esitas Tallinna Ringkonnakohtu 23.01.2024 määruse peale samuti määruskaebuse, mis jäeti Riigikohtu 19.03.2024 määrusega menetlusse võtmata.
9.Tallinna Halduskohtus määras 11.04.2024 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
10.Kaebaja esitas 15.04.2024 ja 06.05.2024 mitmeid ingliskeelseid avaldusi lisadega, osaliselt tõlgituna.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
11.Kaebaja on seisukohal, et PPA ei ole ettekirjutuses õigesti kajastanud kaebaja poolt ärakuulamisel esitatud asjaolusid. Vastustaja oleks pidanud välja selgitama, kas kaebaja soovib kohtult taotleda eksmatrikuleerimisotsuse kehtivuse peatamist jõustunud kohtulahendi tegemiseni. Sellise taotluse rahuldamise korral ei saaks kaebaja elamisluba lugeda seaduse alusel lõppenuks ja ei oleks alust lahkumisettekirjutuse tegemiseks.
12.Vastustaja tuvastas, et kaebaja suhtes ei esine põgenemisriski ja ta täidab kaasaaitamiskohustust. Samuti seda, et kaebaja on õiguskuulekas. PPA otsus on kaalutlusvigadega ja seega õigusvastane. Sissesõidukeelu tähtaeg oleks pidanud olema minimaalne.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
13.PPA leiab, et HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel tuleks menetlus lõpetada osas, milles kaebaja nõuab PPA 13.09.2022 ettekirjutuse nr 1052259774 tühistamist. Juhul, kui kohus leiab, et ettekirjutuse otsuse tühistamise osas menetlusõigus on olemas, siis leiab PPA, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud PPA ettekirjutus nr 1052259774 Eestist lahkumiseks koos sissesõidukeelu kohaldamisega on õiguspärane. PPA on kaebajale ettekirjutuse koos selles sisalduva sissesõidukeelu kohaldamisega lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud väljasõidukohustuse ja
sissesõidukeelu seaduse (edaspidi - VSS) norme. PPA on vaidlustatud haldusakti andmisel piisava põhjalikkusega ja kooskõlas seadusega kaalunud kõiki huve ning langetanud õiguspärase otsuse.
14.Kaebaja saabus Eestisse 19.02.2019 kasutades Pakistani Islamivabariiki passi nr XXXXXXXXX ning pikaajalist Eesti Vabariigi viisat nr XXXXXXXXXXXX (kehtivusega 19.02.2019-19.08.2019). 26.02.2019 on kaebaja esitanud tähtajalise elamisloa taotluse õppimiseks riiklikult tunnustatud õppekava alusel, mille PPA on kaebajale väljastanud 09.04.2019. 19.08.2020 on Tallinna Tehnikaülikool PPA’le teada andnud, et üliõpilane X on alates 02.07.2020 eksmatrikuleeritud, kuna ei läbinud atesteerimist. 23.08.2022 ja uuesti 01.09.2022 pöördus kaebaja PPA poole sooviga esitada elamisloa pikendamise taotlus. Kaebaja õpingud lõppesid 02.07.2020. Seadusest tulenevalt oli kaebaja õppimiseks antud tähtajaline elamisluba lõppenud 24.06.2022 ning alates 25.06.2022 viibis kaebaja Eestis ja Schengenis ilma seadusliku aluseta. VSS § 7 lg 1 kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestis lahkumiseks. PPA koostas kaebajale ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, kuivõrd tal puudus seaduslik alus riigis viibimiseks. Kuna kaebaja oli nõus lahkuma Eesti Vabariigist ja Schengenist vabatahtlikult, koostas PPA kaebajale vabatahtliku lahkumistähtajaga ettekirjutuse ning määras seaduses sätestatud maksimaalse vabatahtliku lahkumistähtaja, kuna kaebaja vajas aega, et Eestis olevad asjad ära lõpetada ja siis lahkuda. PPA hinnangul on PPA lahkumisettekirjutuse osas rakendanud kaalutlusõigust ning nägi võimalust anda kaebajale võimalus vabatahtlikuks lahkumiseks.
15.Kaebaja soovis sissesõidukeelu kohaldamata jätmist, kuid kaebaja ei ole toonud välja ühtegi põhjust, millele PPA oleks saanud tugineda. Sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata üksnes humaansetel kaalutlustel (VSS § 74 lg 4) ning PPA hinnangul neid ei esinenud. Lisaks ei ole kaebaja esitanud asjaolusid, mida saaks käsitleda humaansete kaalutlustena. PPA on ettekirjutuses piisavalt selgelt ja arusaadavalt oma seisukohti selgitanud ning asjaolusid kirjeldanud. PPA leidis õiguspäraselt, et kaebajal puuduvad Eestis ja Schengeni konventsiooni liikmesriikides kaitsmist väärivad isiklikud, majanduslikud või muud sidemed ning asjaolu, et kaebaja soovib Eestis õppida ja töötada, ei ole sedavõrd kaalukas, et see tooks endaga kaasa sissesõidukeelu õigusvastasuse ja tühistamise. Ühtlasi märgib PPA, et välimaalasel puudub üldine põhiõigus Eestis viibimiseks, elamiseks ja töötamiseks. kui välismaalane asub elama ja/või õppima võõras riigis, siis ta peab endale selgeks tegema selle riigi seadused ja nõuded, mis tagavad välismaalase seadusliku viibimise, õppimise, töötamise selles riigis. Tegemist on välismaalase hoolsuskohustusega. Kaebaja on ilmselgelt seda hoolsuskohustust eiranud, kuid PPA pidas võimalikuks vähendada kaebajale kohaldatud sissesõidukeelu pikkust kolmest aastast kuue kuuni.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 13.09.2022 lahkumisettekirjutust nr 1052259774 ja taotletud selle tühistamist. Taoliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 12.10.2022 määrusega menetlusse võetud. Seega lähtub kohus eelnimetatust. Siinkohal peab kohus vajalikuks veel selgitada, et haldusakti õiguspärasuse küsimust hinnatakse vastava haldusakti andmise ajahetke seisuga.
17.Vaidlustatud ettekirjutusega kohustati kaebajat 30 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 13.10.2022 (eelnimetatud lahkumiskohustuse tähtaega pikendati 12.10.2022 haldusaktiga veel 30 päeva võrra ehk kuni 12.11.2022) Eesti Vabariigist lahkuma ning tema suhtes kohaldati ka Schengeni ala sissesõidukeeldu kuueks kuuks. Mis puutub lahkumiskohustuse tähtaja hilisemasse pikendamisse, siis on see 13.09.2022 lahkumisettekirjutuse taustal tõlgendatav kaebaja jaoks soodsa otsustusena ning eraldivõetuna kaebaja õigusi rikkuda ei saa. Vaidluse põhiolemust see ei muuda.
18.Vaidlustatud ettekirjutuse täitmise tagamiseks oli X kohustatud järgima väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi ka – VSS) § 10 lg 2 punktides 1, 3 ja 6 sätestatud järelevalvemeetmeid ehk elama kindlaksmääratud elukohas aadressil Tallinn, Tartu mnt 71-10, tuba 3, ilmuma Politsei- ja Piirivalveametisse ettekirjutuse täitmist tagavate asjaolude selgitamisele ning andma välisriigi reisidokumendi või isikut tõendava dokumendi Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile hoiule.
19.Lahkumisettekirjutuse koostamisel on vastustaja lähtunud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 7 lg 1 (lahkumisettekirjutuse tegemine viibimisaluseta välismaalasele), § 72 lõigetest 11 (lahkumiskohustuse vabatahtliku tähtaja määramine) ja 4 (lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise kohustuse ajavahemik), § 73 lg 1 (sundtäitmise võimalus), 74 lõigetest 1 ja 3 (sissesõidukeelu kohaldamine kolmeks aastaks või lühemaks tähtajaks kui kõiki tähtasust omavaid asjaolusid arvestades oleks taoline tähtaeg ebaproportsionaalne ) ning § 11 lg 1 (vastustaja pädevus lahkumisettekirjutuse tegemisel). Eelkõige on seonduvalt lahkumisettekirjutuse koostamisega asjakohane VSS § 7 lg 1, mille kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Olukorras, kus isikul oli viisaga lubatud viibimisaeg ületatud ning kehtivat tähtajalist elamisluba samuti ei olnud, puudus tal seaduslik alus riigis viibimiseks. Kaebaja ei nõustu ettekirjutuse põhjendustega, iseäranis seonduvalt kõrgkoolist eksmatrikuleerimise mittevaidlustamise väitega ja vastavate asjaolude väljaselgitamisega (välja selgitamata jätmisega), kuid selles, et kaebaja viibis haldusakti andmise ajahetkel riigis ilma seadusliku aluseta, antud asjas vaidlust ei ole. Seega taandub vastava kaebuse halduskohtusse esitamise järgselt põhiküsimus peamiselt sellele kas lahkumisettekirjutuse koostamiseks oli olemas õiguslik alus ja kas 6-kuulise sissesõidukeelu kohaldamine oli põhjendatud. Mis puutub kaebaja väidetesse seonduvalt eksmatrikuleerimist kajastava otsustuse vaidlustamise või mittevaidlustamise või selle perspektiividega ning haldusasjaga 3-22-1370, siis tegelikult ei ole need ilma õigusliku aluseta riigis viibimise pinnalt tehtud lahkumisettekirjutuse tühistamise nõude puhul asjassepuutuvad. Selles, et kaebajal ei olnud üsna arvestatava ajavahemiku kestel enne ettekirjutuse koostamist sellekohast viibimisalust, antud juhul vaidlust ei ole.
20.Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 9 lg 1 võimaldab teha viibimisaluseta välismaalasele ettekirjutuse kohustusega taotleda kehtestatud korras Eestis viibimise seadustamiseks elamisluba kui välismaalane on eesti rahvusest või on asunud Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ega ole siit lahkunud elama mõnda teise riiki ning kelle jätkuv Eestis viibimine ei kahjusta Eesti riigi huve. Haldusasja materjalist ei nähtu, et eelnimetatud tingimused oleksid võinud antud juhul täidetud olla ning seetõttu ei pidanud vastustaja VSS § 9 lg 1 kohaldamise võimalikkust ka sisuliselt kaaluma hakkama.
21.Sissesõidukeelu kohaldamise alusena on vastustaja viidanud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 74 lõigetele 1 ja 3. Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 74 lõikele 1 kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu üldjuhul kolmeks aastaks. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 võib kohaldada sissesõidukeeldu ka lühemaks ajaks kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne. Antud juhul ongi vastustaja taoliselt toiminud kohaldades sissesõidukeeldu 6 kuuks. Kaebaja arvates oli ka taoline otsustus kaalutlusvigadega ning vastav tähtaeg oleks pidanud veelgi lühem olema. Lähtuvalt eeltoodust on vaja hinnata kas vastustaja ei ole teinud sissesõidukeelu määramisel kaalutlusvigu.
22.Sissesõidukeelu kohaldamine otsustatakse ilma põhjendamatu viivituseta (VSS § 31 lg 1). Samas ei tähenda see seda, et vastustaja ei peaks küsimust kaaluma ning lahkumisettekirjutust vajalikus ulatuses põhjendama. Antud juhul ei saa aga asuda sellisele seisukohale, et küsimust ei oleks sisuliselt kaalutud.
Vastustaja on asjaolusid arvestanud ning kohaldanud sissesõidukeeldu oluliselt lühemaks perioodiks võrreldes väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 74 lõikes 1 sätestatuga. Ilmselt arvestati taolise sissesõidukeelu tähtaja kohaldamisel ka asjaolu, et isik oli nõus vabatahtlikult riigist lahkuma. Samuti arvestati, et isik ei olnud väärteo- ega kriminaalkorras karistatud, et oli saabunud riiki seaduslikult ja et hilisema ebaseadusliku viibimise puhul ei saanud süüd kuigi suureks pidada. Samas ei esinenud vastustaja hinnangul taolisi humaanseid kaalutlusi, et sissesõidukeeld üldse kohaldamata jätta ning eelnimetatud seisukohta on samuti põhjendatud. Seega kohaldati sissesõidukeeldu tähtajaga 6 kuud. Kohtu roll taoliste vaidluste lahendamisel on tegelikult mingil määral ka piiratud ning kontrollida saab üksnes seda kas haldusakti andmiseks oli olemas õiguslik alus ja kas haldusakti andmisel ei ole tehtud ilmselgeid kaalutlusvigu. Antud juhul on vastustaja sissesõidukeelu pikkust piisavalt kaalunud ning 6-kuulise sissesõidukeelu kohaldamise puhul ilmselget viga täheldada ei saa. Kaebaja täiendav materjal, mis on esitatud peale haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramist ilma advokaadi vahenduseta ja osaliselt ilma tõlketa (tõlketa materjal jääb tähelepanuta), ei saaks sisuliselt mõjutada käesoleva vaidluse puhul seda, et ettekirjutuse koostamise ajal kaebajal viibimisalust ei olnud ega ka seda, kuidas vastustaja kaalutlusõigust on teostanud ja mille puhul olulisi kaalutlusvigu täheldada ei saanud. Nii näiteks ei saa seda mõjutada kaebaja esitatud 03.08.2022 üürileping või teated õpingutest eemaldamise või tagasilennu kuupäevade kohta ja muu võrreldava tähendusega materjal.
23.Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks ega vaidlusaluse ettekirjutuse tühistamiseks alust. Vastustaja on märkinud 15.11.2022 kaebuse kohta esitatud kirjalikus vastuses, et kaebaja on Eestist vabatahtlikult lahkunud ning seetõttu ei peaks ka lahkumisettekirjutuse tühistamise nõue enam lubatav olema ja menetluse peaks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel osaliselt lõpetama. Seejuures on vastustaja seonduvalt eelnimetatuga viidanud Riigikohtu 13.11.2014 otsuse punktidele 10-12 haldusasjas 3-3-144-14, kuid tühistamisnõude jätkuv lubatavus sõltub ka vaidluse olemusest. Nimetatud lahendi samades punktides on muu hulgas selgitatud ka seda, et haldusakti kehtivusaja lõppemine ei välista tingimata tühistamiskaebust ja et tühistamiskaebus ei pruugi muutuda seetõttu alati täiesti ainetuks. Käesoleva vaidluse puhul ei pruugi see samuti täiesti ainetu olla, kusjuures kaebaja on haldusakti tähtaegselt vaidlustanud. Lisaks eelnimetatule on vaidlustatud ka lahkumisettekirjutuses sisalduvat sissesõidukeeldu. Kaebaja ei ole soovinud ka nõuet muuta. See järeldub vastavast määruskaebusest, kusjuures kohtumenetlusega jätkamise soovi järeldamist on põhjendatud Tallinna Halduskohtu 11.04.2024 määruse punktis 7. Seega jääb vastustaja 15.11.2022 menetlusdokumendis sisalduv taotlus rahuldamata, kuid arvestades asjaolu, et see oli esitatud alternatiivsena, kusjuures kaebuse rahuldamata jätmisel ei ole sellel vastustaja jaoks enam sisulist tähendust, siis kohus seda käesoleva kohtulahendi resolutsioonis eraldi ei kajasta. Mis puutub näiteks kaebuse võimalikku läbi vaatamata jätmisesse (osaliselt) kaebuse eesmärgi saavutamise võimaluse puudumise tõttu, siis vastavalt HKMS § 151 lg 2 sõnastusele see kohustuslik ei ole. Kohtupraktikas on eelistatud taolistes või võrreldavates situatsioonides pigem kaebuse sisulist lahendamist.
24.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.