Mario Maasiku (Maasik) kaebus Tartu Vangla vastu seoses printimisteenuse osutamisega
RESOLUTSIOON
Tagastada Mario Maasiku kaebus
Edasikaebamise kord
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Tartu Vangla kinnipeetav Mario Maasik esitas 26. mail 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja viitab oma 22. aprilli 2024. a pöördumisele nr 2-24/2-2/2979 ning nõuab Tartu Vangla kohustamist sooritada toiming, milles kajastuks selgelt printimisteenuse eest võetud tasud, ning tuvastada, kas kaebaja on andnud nõusoleku vabaraha jäägist maha arvata teenustasu printimisteenuse eest. Lisaks nõuab kaebaja vangla rikkumise tuvastamist ning vangla kohustamist järgida seadusest tulenevaid nõudeid, vabandada kirjalikult ja tagastada ebamõistlikult maha arvatud summa.
2.Vastustena kohtunõuetele esitas Tartu Vangla 29. mail 2024 kaebuses viidatud kaebaja pöördumise ja selle kohta koostatud vastuse. Lisaks teatas vangla, et Tartu Vanglale teadaolevalt ei ole lisaks eelnevale kaebaja esitanud sarnase sisuga pöördumisi ega vaideid.
3.Kaebaja esitas 29. mail 2024 täiendavad selgitused.
4.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
5.Kaebaja nõuab esitatud kaebuses tuvastada, kas kaebaja on andnud nõusoleku vabaraha jäägist maha arvata teenustasu printimisteenuse eest. Ka nõuab kaebaja vangla rikkumise tuvastamist ning vangla kohustamist järgida seadusest tulenevaid nõudeid.
6.Nii kohustamis- kui ka tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS § 37 lg 2 p-d 2 ja 6, HKMS § 44 lg 1). Kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, siis näeb HKMS selle esitamisele ette ka täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Seejuures ei anna HKMS § 45 lg 2 teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus. Õigusvastase tegevuse kordumist või jätkumist ennetava (s.o preventiivse eesmärgiga) tuvastamiskaebuse esitamine eeldab, et isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu 14. oktoobri 2020. a määrus nr 3-19-882, p 23.1).
7.Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus, kuna õigusvastasuse tuvastamise nõue ei kaitse kaebaja õigusi ning kaebajal on tuvastamisnõudest tõhusamad vahendid.
7.1.Kui kohus peaks tuvastama vangla tegevuse õigusvastasuse seoses printimisteenuse osutamisel raha mahaarvamisega, ei kohusta see vanglat tulevikus mingil kindlal viisil käituma.
7.2.Arvestades, et kaebaja eesmärk on saada oma tagasi ebamõistlikult maha arvatud summa printimisteenuse osutamisel ning kaebaja on kohtule esitanud ka vastavasisulise kohustamisnõude, siis on kaebuse eesmärgi saavutamiseks kohane mitte tuvastamis-, vaid kaebuses esitatud kohustamisnõue. Kohustamisnõude lahendamisel saab kohus tuvastada, kas vangla on printimisteenuse osutamisel raha mahaarvamisel käitunud õigusvastaselt, kas raha mahaarvamiseks oli vajalik eraldiseisev kaebaja nõusolek ning viimasele küsimusele jaatava vastuse korral kindlaks teha, kas kaebaja on andnud nõusoleku vabaraha jäägist maha arvata teenustasu printimisteenuse eest. Samuti saab kaebaja tuvastamiseks, kas kaebaja on andnud nõusoleku vabaraha jäägist maha arvata teenustasu printimisteenuse eest, pöörduda selle teadasaamiseks vastavasisulise taotlusega otse vangla poole.
8.Samuti selgitab kohus, et kaebajal puudub kaebeõigus nõuda abstraktselt vangla kohustamist täita seadust, mistõttu sellise nõude esitamine ei ole võimalik. HKMS § 44 lg-st 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Isik võib halduskohtusse pöörduda konkreetse tema õigusi riivava juhtumi korral. Kui kaebaja soovib vanglas saavutada õiguspärast olukorda printimisteenuse osutamisel raha mahaarvamisega, tuleb kaebajal vaidlustada konkreetset haldusakti või toimingut, mis tema õigusi riivab. Kohtul ei ole võimalik abstraktselt kohustada vanglat järgima seadusest tulenevaid nõudeid.
9.Kaebaja nõuab kaebuses muuhulgas Tartu Vangla kohustamist sooritada toiming, milles kajastuks selgelt printimisteenuse eest võetud tasud, vabandada kirjalikult ja tagastada ebamõistlikult maha arvatud summa.
10.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
11.Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras
tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
12.Kuna kaebuses viidatud kaebaja 22. aprilli 2024. a pöördumises nr 2-24/2-2/2979 märkis kaebaja, et inspektor-kontaktisik tuleks asendada uue kontaktisikuga, kuna ta sisuliselt omastab vangla kasuks kinnipeetava kontolt raha ning kaebaja on välja toonud üksnes loetelu raha mahaarvamiste kohta koos kommentaaridega, siis ei ole kaebaja selles taotlenud, et vangla täpsustaks printimisteenuse eest võetud tasusid. Kuna Tartu Vangla 29. mai 2024. a vastuse kohaselt ei ole kaebaja pöördunud vangla poole ka taotluste ega vaietega, milles ta nõuab Tartu Vangla kohustamist sooritada toiming, milles kajastuks selgelt printimisteenuse eest võetud tasud, vabandada kirjalikult ja tagastada ebamõistlikult maha arvatud summa, siis ei saa kohtueelset korda läbituks lugeda.
13.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus M. Maasiku kaebuse osas, milles ta on esitanud tuvastamisnõuded ja kohustamisnõude seadusest tulenevate sätete järgimiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu ning kaebuse osas, milles kaebaja nõuab Tartu Vangla kohustamist sooritada toiming, milles kajastuks selgelt printimisteenuse eest võetud tasud, vabandada kirjalikult ja tagastada ebamõistlikult maha arvatud summa, HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.
14.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.