Tsiviilasi nr 2-24-17532
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis Kohtuistungisekretär
Kohtunik Ülle Raag Viivi Kalme
Määruse tegemise aeg ja koht 23.03.2025, Valga Tsiviilasja number
2-24-17532
Tsiviilasi
MoonTTM OÜ avaldus väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): MoonTTM OÜ (registrikood: 11498569; aadress: XXX, valga vald xxxxx XXX); Võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige M.K. (e-post:
Võlgniku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marko Paabumets, AB In Jure, Riia 15B 51010 Tartu tel: XXX; epost: XXX Ajutine pankrotihaldur: Peep Lillemäe (e-post: XXX)
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine pankrotti kuulutamata raugemise tõttu, lõpplahend
Menetlusliik
Kirjalik menetlus
tema
enda
pankroti
välja
pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Avaldamise tähtaeg on 1 (üks) aasta.
2
Ajutise halduri poolt kogutud andmete kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi seisuga 20.12.2024 vähemalt summas 362 646 eurot. 3.3 Võlgniku kohustuste analüüs ning tasumise väljavaated Võlgnikul puudub käesoleval ajal majandustegevus, võlgniku juhatuse liige ei esitanud pärast pankrotiavalduse kohtusse esitamist 28-le töötajatele koondamisteateid. PankrS § 29 lg 2 ja 5 järgi on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. Võlgniku kohustused ületavad vara, mistõttu on välja kujunenud alaline maksejõuetus. 3.4 Maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused Maksejõuetuse aluseks on halvenenud finantsseis. Äriühing on suures kahjumis, mille põhjuseks on ebastabiilne majanduse seis, kulude kasv ja ankurtellija lepingu lõpetamine. Võlgniku poolt pankrotiavalduse esitamine oli ainuõige otsus, kuna majanduslik seis ületas tunduvalt kriitilise piiri. Ajutine haldur ei kinnitanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli juhatuse poolt kuriteo tunnustega tegu. 3.5 Vara tagasivõitmise võimalused Ajutise halduri hinnangul puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või -nõudmiseks. 3.6 Ajutise halduri ettepanek Võlgnikul puudub piisav vara, mille arvelt oleks võimalik pankrotimenetlust läbi viia ja menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikul tuleks tasuda deposiidimakse summas 3000 eurot. Ajutine pankrotihaldur esitas oma tasu arvestuse.
Kohus, olles tutvunud avalduse ja selle lisadega, uurinud ajutise halduri aruannet ning aruande lisasid, on seisukohal, et võlgnik MoonTTM OÜ on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 näeb ette, et kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Käesolevalt on ajutine pankrotihaldur kindlaks teinud, et võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvelt kohustusi täita. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 362 646 euro ulatuses. Käsitledes, kas võlgniku majandustegevuse jätkamine on võimalik, tuleb hinnata majandustegevuse jätkamise eeldusi. Nendeks on materiaalse baasi olemasolu tegevuse 3
jätkamiseks, töötajate olemasolu ja positiivne väljavaade majandustegevuse tulemi realiseerimiseks ehk tulu teenimiseks. Äriühingu majandustegevuse tulemused väljendatakse majandusaasta aruandes (ÄS § 4 lg.5), osaühing on äriühing, mis vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga (ÄS § 135 lg.3). Kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist, peavad osanikud otsustama vajalike abinõude tarvituselevõtmise või pankrotiavalduse esitamise (ÄS § 176 p.3). MoonTTM OÜ juhatuse liige M.K. esitas maksejõuetuse põhjuste kohta seletuskirja, kus märgitud, et ettevõtte majandustegevus on lõppenud, ettevõte on varatu. Ettevõtte majandustegevus on lõppenud pärast seda, kui augustis 2024 teatas senine suurim tellija Kuomiokostki OY tellimuste lõpetamisest alates oktoobrist 2024. Ettevõte on püüdnud küll leida asendustellimusi, kuid see ei ole õnnestunud. Kohus märgib, et äritegevuse loogika kohaselt kui puudub müük, puudub ka käive ehk rahavood, mille arvel katta kulusid ja saada tulu. Kohtule esitatud andmetest (Moon TTM OÜ aastaaruanded 2021, 2022, 2023 majandusaasta kohta) nähtub, et võlgnikettevõtte omakapital ei ole vastanud nõuetele juba alates aastast 2021, seejuures on omakapitali puudujääk üha suurenenud. Tõsi, aastal 2023 on majandusaasta lõppenud kasumiga, kuid kõigil märgitud aastatel on äriühingu ainuosanik Moon OÜ panustanud võlgniku majandustegevuse jätkamiseks antud laenudega. Nüüdseks on ainuosanik 13.11.2024 teinud otsuse esitada Moon TTM OÜ pankrotiavaldus ÄS § 176 p.3 alusel, kuna osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist. See tähendab ühtlasi, et ainuosanik ei ole nõus jätkama rahaliste vahendite paigutamist võlgnikettevõtte majandustegevuse jätkamise nimel, mistõttu ettevõtte peatatud majandustegevust ei ole võimalik jätkata. Materiaalne baas majandustegevuse jätkamiseks puudub. Kohus rõhutab siinkohal, et ettevõtte pankrotiavalduse pidanuks esitama juba aasta 2021 majandustegevuse tulemuste teadasaamisel ja sellega (pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega) on rikutud ÄS § 176 p.3 nõuet. Ettevõttel on pankrotiavalduse esitamise seisuga 28 töötajat, kellega sõlmitud töölepinguid ei ole üles öeldud. Sellele puudusele on ajutine haldur oma aruandes tähelepanu juhtinud. Olukorras, kus võlgnikettevõttel on küll töötajad, kuid puudub materiaalne baas ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja tulutoova väljundi olemasolu (lepingud tellimuste täitmiseks), ei piisa üksnes töötajate olemasolust võlgnikettevõtte tegevuse jätkamiseks. Töötajatel saamatajäänud tasud ja hüvitised tuleb taotleda ja makstakse välja Töötuskindlustuse seaduse alusel. Pankrotiavalduse esitamiseks ajaks oli teada, et lepinguid tellimuste saamiseks edaspidiseks perioodiks ei tule. ÄS § 180 lg.51 sätestab osaühingu juhatuse kohustuse esitada saneerimisavaldus või pankrotiavaldus kohtule (teine lause): Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Kohtu hinnangul, s.h. võttes arvesse juhatuse liikme selgitust maksejõuetuse põhjuste kohta, tulnuks äriühingu maksejõuetusavaldus esitada kohtule juba 2024.a esimeses pooles. Selleks ajaks oli ilmne, et äriühing funktsioneerib üksnes ainuosaniku Moon OÜ laenu toel ja ainuosanikule kui hankijale arvete maksmata jätmise tõttu (valdav osa võlgasid tekkinud ehk arved maksmata alates aastast 2023). Selleks ajaks olid juba aastaid kestnud ka maksejõuetust tinginud tegurid- Covid pandeemia ja Vene-Ukraina sõda ja võlgnik ei olnud nende mõjust üle saanud. Sellega on rikutud ka ÄS § 180 lg.51 nõuet. 4
Võlgniku majandustegevuse jätkamine ei ole võimalik. Puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks. Ajutine pankrotihaldur on aruandes analüüsinud võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseid, kohus nõustub nendega. Kohus on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks on lepingu lõppemine peamise (nimetatud ankurtellijaks) tellija Kuomiokoski OY-ga ja sellele asendustellimuste mitteleidmine. Siit võib näha viiteid ka äriplaanis sisalduvatele riskidele kui äriühing on üles ehitatud peamiselt ühelt tellijalt saadavatele tellimustele. Ajutise pankrotihalduri aruandes ei ole esitatud võlgniku maksejõuetuse põhjuseid PankrS § 22 lg.5 teise lause järgi. Kohus on eespool välja toonud võlgniku osaniku ja juhatuse poolsed rikkumised pankrotiavalduse esitamisega hilinemisel ÄS § 176 p.3, § 180 lg.5 1 järgi. Samas ei ole need rikkumised sellised, mis on maksejõuetuse põhjuseks. Seega ei ole alust hinnata, et MoonTTM OÜ maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga PankrS § 28 lg.2 tähenduses ja kohus loeb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg.5 tähenduses. Kohtu hinnangul puuduvad seetõttu alused juhatuse liikme vastutuse kohaldamiseks. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja selline olukord ei ole ajutine. Esineb PankrS § 1 lg 3 nimetatud maksejõuetuse alus. Võlgnikul puudub reaalne ja likviidne vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad ei ole nõustunud pankrotimenetlust rahastama (deposiidimakset ei tehtud). PankrS § 30 lg5 alusel tegi kohus ettepaneku maksejõuetuse teenistusele esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus vastas kohtule 17.03.2025, teatades, et ei esita antud pankrotiasjas ettepanekut algatada MoonTTM OÜ pankrotimenetlus avaliku uurimisena ehk riikliku järelevalvena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline täiendav avalik huvi. Maksejõuetuse teenistus juhtis tähelepanu tuvastatud rikkumistele seoses selle menetlusega. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline (lg 2). Sama sätte lõike 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kuna pankrotimenetluse pidamiseks puuduvad vahendid, ei kuuluta kohus välja võlgniku pankrotti, millele järgneb pankrotimenetlus, vaid lõpetab menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Ajutisel halduril tuleb PankrS § 29 lg 8 alusel võlgnik likvideerida ning äriseadustiku (ÄS) § 219 lg-te 1, 2 3 alusel määrata dokumentide hoidja. Menetluskulude jaotus
5
PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja pankrotiseaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 150 lg.1 p.2 järgi pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri või usaldusisiku tasu; § 150 lg.4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb selles menetluses mõista välja võlgnikult. Selle põhjuseks on peamiselt kohtu poolt eespool välja toodud asjaolud selle kohta, et pankrotiavalduse esitamisega on hilinetud pikka aega. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on 2025.a kuutasu alammääraks 886 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 177,2 eurot. Kohus määrab ajutisele haldurile tasu ajutise halduri taotlusel. Ajutine haldur Peep Lillemäe esitas 23.01.2025 tasutaotluse koos tasu arvestusega PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Ajutine haldur taotleb tasu 12 tunni eest määraga 120 eurot tund, kokku 1440 eurot.. Ajutine haldur taotleb tasu maksmist Lillemäe Õigusbüroo OÜ (registrikood 11558053) arvelduskontole nr EE417700771001862408 AS-is LHV Pank. Kohus kontrollis, et Lillemäe Õigusbüroo OÜ, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus loeb ajutise halduri tegevuse ajakulu ja rakendatavat tunnitasu kohaseks selles menetluses. Seetõttu määrab kohus ajutise halduri tasu tema poolt esitatud töömahu eest 12x120=1440 eurot. Tasu mõistab kohus välja võlgnikult MoonTTM OÜ-lt Lillemäe Õigusbüroo OÜ kasuks. Tasu tuleb välja maksta büroole (PankrS § 23 lg 6), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, Lillemäe Õigusbüroo OÜ-le. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.