Denis Semenovi kaebus Viru Vangla 28.01.2022. a käskkirja nr 6-3/68-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Denis Semenov Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Eve Kangro
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Denis Semenovi kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 20 eurot Eesti Vabariigi kanda ning menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
3.Tagastada Viru Vanglale 09.05.2024 kohtule korduvalt esitatud tõendid (digitaalse toimiku lehed 154–189).
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.07.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Viru Vangla määras 28.01.2022. a käskkirjaga nr 6-3/68-1 (digitaalse toimiku lehed (dtl) 17–23) Denis Semenovile (edaspidi ka kaebaja) distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise kokku 14 ööpäevaks (7 ööpäeva ja 7 ööpäeva) allumatuse eest (ettekanded nr 3-
3-22-645 21-9845 ja nr 3-21-9871) ning kartserisse paigutamise 3 ööpäevaks kuuekuulise katseajaga ravimite ebakorrektse manustamise eest (ettekanne nr 3-21-9875). Käskkirja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
1.1.Valvuri 28.12.2021. a ettekande nr 3-21-9845 kohaselt üritas D. Semenov 28.12.2021 õhtuste ravimite jagamisel peita väikest ümmargust kollast tabletti keele alla. Kinnipeetavale anti korduvalt korraldusi keel üles tõsta ja seejärel tablett alla neelata. Selle peale üritas D. Semenov tableti peita hammaste vahele. Peale mitmeid korraldusi tablett alla neelata ja suud näidata, veendus valvur, et kinnipeetav neelas lõpuks tableti alla.
1.2.Valvuri 29.12.2021. a ettekande nr 3-21-9871 kohaselt rikkus D. Semenov 29.12.2021 õhtuste ravimite jagamisel kohustust alluda vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele näidata korrektselt ravimite manustamist. Peale ravimi jagamist näitas kinnipeetav oma suud kiiruga ning valvuril ei õnnestunud veenduda, kas kinnipeetav manustas ravimid korrektselt. D. Semenov lisas, et ta ei taha rohkem suud näidata ning valvur võib kirjutada ettekande, kui tahab. Valvur teavitas kinnipeetavat ettekande koostamisest korraldusele mitte allumise kohta.
1.3.Valvuri 30.12.2021. a ettekande nr 3-21-9875 kohaselt andis valvur 30.12.2021 hommikusel loendusel D. Semenovile hommikused tabletid manustamiseks, mille kinnipeetav peitis hamba taha. Kinnipeetav allus alles teistkordsele korraldusele juua vett peale, kuna tal olid tabletid veel suus ning võttis tabletid korralikult ära.
1.4.Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla direktori 23.01.2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud Viru Vangla kodukorra (edaspidi kodukord) p 20.7 kohaselt annavad kinnipeetavaile ravimeid vangla ettenähtud aegadel osakonnas valvurid. Kinnipeetav manustab ravimi koheselt vanglaametniku juuresolekul ja joob vett peale, seejärel avab kinnipeetav suu ravimi manustamise kontrollimiseks ja vajaduse korral liigutab keelt. Tulenevalt eeltoodust on kinnipeetaval kohustus ravim korrektselt valvuri juuresolekul manustada ning valvuril kohustus veenduda, et kinnipeetav oleks tableti manustanud. Viru Vangla kodukorra p 20.12.2 sätestab, et kinnipeetaval on keelatud jätta ettenähtud ajal manustamata arsti määratud ja/või muu vanglateenistuja antud ravimid (k.a käsimüügiravimid).
1.5.Ettekannetest nr 3-21-9845 ja nr 3-21-9875 nähtub, et D. Semenov üritas peita ravimit ning allus alles pärast mitmeid talle antud korraldusi. Ettekandest nr 3-21-9871 nähtub, et valvuril ei õnnestunud veenduda, kas D. Semenov manustas ravimi korrektselt ning D. Semenov ei allunud korraldusele näidata suud korralikult. On oluline, et vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele allutaks koheselt, et vanglateenistuja fookus oleks konkreetsel tööülesandel ning nende tähelepanu ei hajutataks. Vanglateenistuse ametnike korraldused tuleb täita viivitamatult, et ei tekiks ülemäärast ajakulu, mis võib mõjutada vanglaametniku teiste kohustuste täitmist.
1.6.Puudub alus kahelda valvurite ettekannete tõele vastavuses, kuna valvuritel puudub motiiv kirjutada tõele mittevastavat ettekannet ning anda valeütlusi. Seda tehes teaks valvur, et riskib enda suhtes menetluse läbi viimisega. Siiski on kinnipeetaval olemas motiiv eitada kasvõi osaliselt rikkumise toimepanemist, et pääseda distsiplinaarkaristusest või saada kergem karistus.
1.7.Kinnipeetaval on õigus keelduda tablettide manustamisest, kuid ei ole kuidagi aktsepteeritav, et kinnipeetav mängib tableti manustamist ning peidab tableti ära. Julgeoleku poolelt on tähtis kontroll ravimite manustamise üle, et kinnipeetavad ei hakkaks koguma ravimeid ning ei hakkaks siis neid ise suures koguses manustama või andma teistele kinnipeetavatele, kellele pole sellist raviplaani ette nähtud.
3-22-645
1.8.Vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumine on vangla kontekstis raske rikkumine ning seetõttu oleks ebaproportsionaalne määrata isikule kergeim karistus. Korralduste mittetäitmine võib viia üldise allumatuseni ning distsipliini puudumiseni vanglas. Distsipliin on aga oluline vangla julgeoleku ja üldise toimimise tagamiseks. Ettekannete nr 321-9845 ja nr 3-21-9871 alusel kinnipeetavale määratav 7-ööpäevane kartserikaristus annab talle teadmise, et igal korduval rikkumisel on järjest raskemad tagajärjed. Ettekande nr 3-219875 alusel ravimite ebakorrektse manustamise eest on piisavaks mõjutusvahendiks 3-ööpäevane kartserikaristus katseajaga 6 kuud, et kinnipeetav muudaks enda suhtumist ning käituks edaspidi õiguskuulekalt.
2.D. Semenov esitas Viru Vanglale 31.01.2022 võõrkeelsed vaided seoses vangla 28.01.2022. a käskkirjaga. Viru Vangla jättis 13.04.2022. a vaideotsustega nr 6-12/173-2, 612/174-2 ja 6-12/175-2 vaided rahuldamata (dtl 102–109).
3.D. Semenov esitas 14.03.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 28.01.2022. a käskkirja nr 6-3/68-1 tühistamiseks.
4.Kohus võttis 20.04.2022. a määrusega kaebuse menetlusse.
5.D. Semenov esitas 24.04.2022 kaebuse täienduse.
6.Viru Vangla esitas kaebusele 24.05.2022 vastuse.
7.Kohus otsustas 08.05.2024. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja palub tühistada Viru Vangla käskkirja nr 6-3/68-1 järgmistel põhjendustel.
8.1.Kaebajale ei antud menetluses tõlki, aga ta ei valda eesti keelt vajalikul määral. Vangla rikkus haldusmenetluse seaduse (HMS) §-i 6, kui ei kaasanud menetlusse kõiki intsidendis osalejaid, nagu kaebaja taotles.
8.2.Käskkiri tugineb üksnes valvurite sõnadel, kuid ei ole muid tõendeid, et kaebaja tablette ei manustanud. Samuti puudub tablettide äravõtmise akt.
8.3.Kaebaja ei teinud 28.12.2021 tablettide võtmisel mingeid manipulatsioone. Kaebajalt ei võetud mingeid tablette ära ning süüdistus rajaneb üksnes ühe valvuri sõnadel.
8.4.29.12.2021 manustas kaebaja koheselt ravimid, kuid valvur ei uskunud kaebajat ja ütles, et ta jooks veel vett ja avaks uuesti suu. Kaebaja täitis korralduse ega teinud tablettidega mingeid manipulatsioone. Kaebajalt ei võetud ära mingeid tablette ja raport tugineb üksnes ühe valvuri sõnadele.
8.5.30.12.2021 ravimi võtmisel jõi kaebaja ja avas suu, liigutas keelt ning täitis kõik valvuri korraldused. Kaebaja jõi vastavalt valvuri korraldusele täiendavalt vett, kuid valvur ütles, et kaebaja ei manustanud tablette. Valvur hakkas kaebajaga rääkima „sina“ vormis, millega ta rikkus vanglateenistuja eetikakoodeksi §-i 1.4. Kaebaja sai raporti koostamisest teada alles 18.01.2022. Kaebaja leiab, et valvur rikkus ka vanglateenistuja eetikakoodeksi §-i 1.3.
9.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja palub arvestada vaidlustatud käskkirja põhjendustega ning märgib täiendavalt järgmist.
9.1.Ettekannetest nr 3-21-9845, nr 3-21-9871 ja nr 3-21-9875 nähtub kaebaja soov mitte täita vanglas ravimite manustamisega seonduvaid reegleid (kodukorra p 20.7 ja VangS § 67 p 1). Kinnipeetavate seas võib esineda ravimite kogumist, mis oma olemuselt on väga ohtlik, sest ette on tulnud juhtumeid, kui kinnipeetav tarvitab ravimeid erinevalt meediku poolt määratule ja seab sellega ohtu enda tervise. Samuti on praktikas esinenud juhtumeid, kui kinnipeetav
3-22-645 annab temale määratud ravimid edasi teisele kinnipeetavale, kellele neid määratud ei ole ja see on samuti vangla julgeolekut ohustav tegevus. Kaebajale on pärast 28.01.2022. a käskkirja nr 63/68-1 andmist määratud 10.02.2022. a käskkirjaga nr 6-3/119-1 distsiplinaarkaristus just nimelt ravimite edasiandmise eest teisele kinnipeetavale.
9.2.Riigikohus on korduvalt rõhutanud vanglaametniku korralduse täitmise olulisust ja toonud välja, et vaid erandjuhtudel on võimalik täitmisest keelduda (HMS § 63 lg 2 alusel). Samuti on vaieldamatult oluline, et kinnipeetav täidab korralduse koheselt, ilma venitamiseta. Kaebaja pani toime talle süüks arvatud distsipliinirikkumised, distsiplinaarmenetlused viidi läbi ja karistused määrati õiguspäraselt. Järgitud on vormi- ning menetlusnõudeid ning käskkirjad on põhjendatud. Määratud karistused ei ole rikkumisi arvestades ebaproportsionaalsed. Vastustaja tegevus nii karistuste määramisel kui ka menetluse läbiviimisel üldiselt on olnud õiguspärane. Vastustajal ei ole ühtegi põhjust kahelda ametnike erapooletuses ja professionaalsuses.
9.3.Kaebaja väide eesti keele oskamatuse osas ei ole põhjendatud. Kaebaja riigikeele oskus on hinnatud A1 tasemele. Alates 27.01.2020 on vangla korduvalt võimaldanud kaebajal osaleda riigikeeleõppes, kuid isik on kas ise loobunud õppes osalemisest või pole võimaldanud seda tema käitumine, kuna isik on seetõttu paigutatud lukustatud režiimile. Eeltoodu näitab, et vangla on järjepidevalt võimaldanud kaebajale riigikeele omandamist. Riigikeele oskuse omandamine ei seisne vaid riigi poolt pakutavatel keelekursustel osalemises, vaid piisava vaba aja olemasolul (mida kinnipeetavatel üldjuhul on) ka omal käel keeleõppega tegelemises (sh riigikeelset meediat jälgides). Seejuures tutvustati kontaktisiku selgituse kohaselt kaebajale menetlusmaterjale temale arusaadavas keeles. Seda kinnitavad ka kaebaja 19.01.2022 esitatud selgitused, millest saab järeldada, et menetluse sisu oli talle arusaadav.
KOHTU SEISUKOHT
10.Vaidluse all on Viru Vangla 28.01.2022. a käskkirja nr 6-3/68-1 õiguspärasus, mille kohaselt ei allunud kaebaja 28.12.2021 ja 29.12.2021 ametniku korraldusele, millega rikkus kodukorra p-i 20.7 ja VangS § 67 p-i 1, ning rikkus 30.12.2021 ravimite manustamise reegleid, millega läks vastuollu kodukorra p-ga 20.7.
10.1.Karistamise aluseks olnud ettekandest nr 3-21-9845 (dtl 24) nähtuvalt püüdis kaebaja 28.12.2021 kella 21.45 paiku õhtuste ravimite jagamise ajal peita enda keele alla väikest ümmargust kollast tabletti. Pärast korduvaid korraldusi keel üles tõsta ja seejärel tablett alla neelata, püüdis kaebaja peita tabletti hammaste vahele. Pärast mitmeid korraldusi neelas kaebaja lõpuks tableti alla ja näitas suud.
10.2.Karistamise aluseks olnud ettekandest nr 3-21-9871 (dtl 26) nähtuvalt näitas kaebaja 29.12.2021 kella 19.28 paiku õhtuste ravimite jagamisel kiiruga oma suud nii, et valvuril ei õnnestunud veenduda ravimi korrektses manustamises. Korraldusele korralikult suud näidata kaebaja ei allunud ja vastas, et ta ei taha rohkem suud näidata ning lisas, et valvur võib kirjutada ettekande, kui tahab.
10.3.Karistamise aluseks olnud ettekandest nr 3-21-9875 (dtl 25) nähtuvalt peitis kaebaja 30.12.2021 kella 7.59 paiku hommikuste ravimite jagamisel tabletid hamba taha. Pärast kaebajale uuesti korralduse andmist juua vett peale, kuna kaebajal olid tabletid veel suus, kaebaja allus ja võttis tabletid korralikult ära.
10.4.Kaebaja on nii distsiplinaarmenetluses kui ka vaide- ja kohtumenetluses antud selgitustes seisukohal, et ta ei ole ravimite võtmisel manipuleerinud ega rikkumisi toime pannud. Kaebaja sõnul täitis ta kõik valvurite antud korraldused ning vaidlusalune käskkiri tugineb üksnes valvuri sõnadele, mis ei saa olla tõendiks. Kaebaja leiab, et puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja ei manustanud tablette ning et kaebajalt oleks tablette ära võetud.
3-22-645
10.5.VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Sama paragrahvi p 2 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud mitte takistama vanglateenistuse ametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Ravimite manustamise korda vanglas reguleerib kodukorra p 20.7, mille kohaselt ravimeid annavad kinnipeetavaile vangla ettenähtud aegadel osakonna valvurid. Kinnipeetav manustab ravimi koheselt vanglaametniku juuresolekul ja joob vett peale, seejärel avab kinnipeetav suu ravimi manustamise kontrollimiseks ja vajaduse korral liigutab keelt.
10.6.Justiitsministri 05.09.2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 38 lg-te 1 ja 3 kohaselt jagavad vanglateenistuse ametnikud kinnipeetavatele ravimeid, järgides vangla tervishoiutöötaja poolt ettenähtud kogust ja aega. Vanglateenistuse ametnik on kohustatud kontrollima, et kinnipeetav manustab ravimi.
10.7.Kohtupraktikast tulenevalt loetakse VangS § 67 p-st 1 tulenev kohustus rikutuks, kui kinnipeetav ei täida vanglaametniku sõnaselgelt antud korraldust. Antud juhul ei täitnud kaebaja 29.12.2021 vanglaametniku korraldust näidata korralikult suud ning 28.12.2021 ei täitnud ta koheselt vanglaametniku korraldust tõsta keel üles ja seejärel tablett alla neelata, vaid allus alles pärast korduvaid korraldusi. Kohtu hinnangul võib korraldusele koheselt allumata jätmist võrdsustada korraldusele mitteallumisega. 30.12.2021 ei järginud kaebaja aga kodukorra p-s 20.7 sätestatud ravimi manustamise korda ning enne tablettide korralikult võtmiseks korralduse saamist peitis ta tabletid hamba taha.
10.8.Kohus leiab, et kaebaja rikkumisi kinnitavad vanglaametnike ettekanded nr 3-21-9845, nr 3-21-9871 ja nr 3-21-9875, kuivõrd on piisavalt usutav, et nendes märgitud sündmuste mittetoimumise korral ei oleks kaebaja suhtes ettekandeid koostatud. Kohtul puudub alus arvata, et vanglaametnikud kirjutavad ettekandeid sündmuste kohta, mida tegelikult polegi aset leidnud. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et vanglaametniku pahausklikku käitumist ning ettekandes tõele mittevastavate asjaolude märkimist ei saa eeldada ning sellise väite esitaja peab esitama veenvad põhjendused oma seisukohtade kinnitamiseks. Vastupidisel juhul kujuneks olukord, kus sõna sõna vastu olukordades oleks kinnipeetava väidetel ettemääratult suurem kaal. Eelduslikult ei ole vanglaametnikul huvi ja vajadust ebaõigeid ütlusi anda. Valeütluste andmine võib endaga kaasa tuua ametnikule distsiplinaarmenetluse, mille tulemuseks võib olla ka ametniku ametist vabastamine. Distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditest ning kohtule esitatud materjalidest ei nähtu praegusel juhul selliseid asjaolusid, mis seaksid vanglaametnike ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. See, et otseste tõenditena rikkumiste kohta on olemas üksnes vanglaametnike ettekanded, ei välista kaebajale distsiplinaarkaristuste määramise õiguspärasust.
10.9.Kaebaja väited, et asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja ravimeid ei manustanud ning et kaebajalt oleks ravimeid ära võetud (ravimite äravõtmise aktid), ei ole asjakohased. Vaidlusaluses käskkirjas ei heida vangla kaebajale ette rikkumist selles, et kaebaja ei manustanud talle määratud ravimeid, vaid käskkirja kohaselt seisnesid kaebaja rikkumised vanglaametnike korraldustele mitteallumises ja ravimi korrektselt manustamata jätmises ehk kaebaja manustas ravimid alles pärast talle antud korduvaid korraldusi ning peitis tablette suus. Kuigi 29.12.2021 ei saanud vanglaametnik enda ettekandest nähtuvalt veenduda, et kaebaja ka tegelikult ravimi manustas, kuna kaebaja ei nõustunud teistkordselt suud avama, ei pidanud valvur kaebajalt ravimit jõuga ära võtma, sest kaebajale etteheidetavaks teoks oli suu avamise korralduse täitmata jätmine. Teisel kahel juhul manustas kaebaja ravimid pärast korduvaid korraldusi, mistõttu ei saanudki valvurid temalt ravimeid ära võtta ega selle kohta akti koostada.
11.Eeltoodud asjaolusid silmas pidades on kohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on rikkunud 28.12.2021 ja 29.12.2021 vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele
3-22-645 mitteallumisega VangS § 67 p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 20.7 sätestatud nõudeid ning 30.12.2021 tablettide koheselt nõuetekohaselt manustamata jätmisega samuti kodukorra p-s 20.7 sätestatud nõudeid.
12.VangS 63 lg-st 1 tuleneb, et vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muu õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus; isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks; ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; töölt eemaldamine kuni üheks kuuks ning kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Karistuse määramisel on vanglal lai kaalumisruum ning kõige leebema karistuse valimisel saab käskkirja õigusvastasuse tingida üldjuhul üksnes ilmselge karistuse mittevastavus toime pandud rikkumise raskusele. Kohtu hinnangul on vangla nõuetekohaselt analüüsinud karistamise vajadust ja karistuse liiki ning võtnud kooskõlas VangS § 63 lg-ga 3 distsiplinaarkaristuste valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärke. Toime pandud distsiplinaarsüüteod omavad negatiivset mõju vangla distsipliinile ning karistamine selliste tegude eest omab ka üldpreventiivset eesmärki. Kohus leiab, et rikkumiste sisu ja karistuse eesmärki arvestades on kaebajale määratud karistused proportsionaalsed ning kohtule ei nähtu, et vangla oleks karistuste määramisel rikkunud kaalutlusõigust. Käskkirjas on põhjendatud, miks on õige määrata kaebajale karistuseks kahel juhul 7-ööpäevased kartserikaristused ja ühe rikkumise puhul 3-ööpäevane kartserikaristus 6-kuulise katseajaga ning milliseid kaalutlusi on karistuste liigi valikul arvestatud. Vastustaja kaalutlused on asjakohased. Kuigi 30.12.2021. a rikkumisega seonduvalt on vastustaja karistamise kaalutluste esitamisel esmalt pidanud võimalikuks ka noomituse määramist, kuid lõppjäreldusena otsustanud siiski katseajaga kohaldatava 3-päevase kartserikaristuse kasuks (motiveerimaks kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele), ei anna see ebaselgus alust käskkirja tühistamiseks. Kaebajale määratud karistused on rikkumiste asjaolusid arvestades sellest hoolimata põhjendatud ning proportsionaalsed, arvestades seejuures ka kaebaja varasemaid kehtivaid karistusi (karistuste väljavõte dtl 152–153).
13.Vastavalt VangS § 64 lg-le 1 viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, ning kinnipeetaval on õigus anda selgitusi (VangS § 64 lg 2).
13.1.Vangla on teavitanud 29.12.2021. a ettekande nr 3-21-9871 koostamisest kaebajat samal päeval (dtl 26). Vangla on täiendavalt teavitanud kaebajat (05.01.2022 kuupäeva kandva teatisega) ettekande nr 3-21-9871 koostamisest ka 05.01.2022 (dtl 93).
13.2.28.12.2021. a ettekandel nr 3-21-9845 ja 30.12.2021. a ettekandel nr 3-21-9875 puudub küll märge kaebaja kohesest teavitamisest ettekannete koostamisest, kuid vangla on teavitanud kaebajat (05.01.2022 kuupäeva kandva teatisega) ettekande nr 3-21-9845 alusel tema suhtes VangS § 67 p 1 rikkumise kahtluses distsiplinaarmenetluse algatamisest 05.01.2022, s.o 8 päeva pärast rikkumise toimepanemist (dtl 95), ning ettekande nr 3-21-9875 alusel kaebaja suhtes kodukorra punkti 20.7 rikkumise kahtluses distsiplinaarmenetluse algatamisest teavitas vangla kaebajat samuti 05.01.2022, s.o 6 päeva pärast rikkumise toimepanemist (dtl 97).
13.3.Kohus märgib, et selliselt ei olnud kahe ettekande puhul (28.12.2021 ja 30.12.2021) tegemist kohese rikkumisest teavitamisega VangS § 64 lg 1 mõttes. Küll aga ei muuda mõned päevad hiljem teavitamine distsiplinaarmenetluse tulemusel tehtud käskkirja õigusvastaseks, kui selline puudus ei kujutanud endast olulist menetlusõiguse rikkumist ega mõjutanud asja otsustamist (vt HMS § 58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1).
14.Kohtuasja dokumendid ei kinnita kaebaja väidet, et distsiplinaarmenetlus ei olnud talle arusaadav. Kaebaja on distsiplinaarmenetluse käigus esitanud sisulisi vastuväiteid talle esitatud
3-22-645 süüdistustele, mis kinnitavad, et talle oli arusaadav talle esitatud kahtlustuste sisu. Selleks, et kaebaja saaks teostada oma õigusi distsiplinaar-, vaide- ja kohtumenetluses, ei ole vaja haldusakti talle sõna-sõnalt tõlkida. Vastustaja on kinnitanud, et kõikidele vene keelt kõnelevatele kinnipeetavatele, sh kaebajale, tutvustatakse menetluse materjale ning tutvustamine toimub suuliselt ja kinnipeetavale arusaadavas keeles (dtl 117). Kohus leiab, et kaebaja esitatud vaided ja kaebus näitavad samuti, et talle ette heidetu ja vastustaja põhjendused olid kaebajale arusaadavad.
15.Eeltoodu pinnalt leiab kohus kokkuvõtlikult, et Viru Vangla 28.01.2022. a käskkiri nr 63/68-1 on õiguspärane, mistõttu tuleb jätta kaebus selle tühistamiseks rahuldamata.
16.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 esimene lause näeb ette, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Tartu Halduskohus vabastas 20.04.2022. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumisest. Need menetluskulud jäävad HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Kaebaja ega vastustaja ei ole kohtule muude menetluskulude kohta kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud. Seega jäävad ka poolte muud võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.
17.Kohus tagastab vastustajale viimase poolt 09.05.2024 kohtule esitatud distsiplinaarmenetluse materjalid (dtl 154–189), sest tegemist on kohtule korduvalt esitatud dokumentidega (vt dtl 65–100). (allkirjastatud digitaalselt) Reelika Kitsing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.