X kaebus Tartu linna kohustamiseks tagada talle vanglast vabanemisel sotsiaalkorter
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta X taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.
3.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p-de 1-2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.X esitas 16. mail 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse Tartu linna kohustamiseks anda kaebajale vanglast vabanemisel eluruum.
Tartu Halduskohus jättis 17. mai 2024. a määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, andes neis esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kaebaja kõrvaldas puudused samal päeval.
3.Tartu linn esitas 20. mail 2024 seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele. Tartu linn leiab, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamatu ning see tuleb jätta rahuldamata. Muuhulgas teatas linn, et kaebaja ei ole esitanud Tartu linnale suulist ega kirjalikku taotlust temale vanglast vabanemisel eluruumi võimaldamiseks. Kaebaja on soovinud telefoni teel selgitusi, kuidas toimub eluruumi saamise menetlus ning kaua see võib aega võtta, mida talle ka anti.
4.Kaebaja esitas 21. mail 2024 täiendavad selgitused, milles teatas, et Tartu linn valetab, et kaebaja pole suuliselt öelnud, et ta soovib sotsiaaleluruumi.
5.Kohus võtab esmalt seisukoha kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse osas (I) ning seejärel lahendab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (II).
I
6.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
7.Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse Tartu linna kohustamiseks tagada kaebajale vanglast vabanemisel eluruum.
8.Kaebusega kohtusse pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS § 44 lg 1). Kohustamiskaebuse põhjendatus eeldab täpsemalt kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega (sh keeldumise või tegevusetuse õigusvastasust) ning haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1) või vähemalt selle kaalumiseks (RVastS § 6 lg-d 4 ja 5).
9.Tartu linnas osutatakse eluruumi tagamise teenust Tartu Linnavolikogu 10. juuni 2021. a määruse nr 140 „Eluruumi tagamise teenuse osutamise kord“ alusel. Nimetatud määruse § 2 lg 2 kohaselt tuleb isikul tema abivajaduse hindamiseks ja juhtumiplaani koostamiseks pöörduda sotsiaal- ja tervishoiuosakonna elukohajärgse piirkonnakeskuse sotsiaaltöö spetsialisti poole.
10.Et eeltoodust nähtuvalt peab sotsiaalteenuse raames kohalikult omavalitsuselt eluruumi saamiseks esmalt isik pöörduma vastava taotlusega sotsiaal- ja tervishoiuosakonna elukohajärgse piirkonnakeskuse sotsiaaltöö spetsialisti poole, kuid Tartu linna 20. mai 2024. a vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja seda teinud, siis ei ole kaebaja taotluse suhtes tehtud keelduvat otsust ning Tartu linn ei ole oma tegevuse või tegevusetusega kaebaja õigusi riivanud. Järelikult puudub kaebajal praeguses asjas ilmselgelt kaebeõigus.
11.Kohtule on usutav, et kaebaja võis öelda Tartu Linnavalitsusele, et soovib sotsiaaleluruumi, sest Tartu linn teatas oma 20. mai 2024. a vastuses, et kaebajale anti sellekohaseid selgitusi. Olukorras, kus kaebaja väljendas oma muret, siis ei saa Tartu linnale ette heita, et ta andis kaebajale üksnes selgitusi, mida sellises olukorras on võimalik teha. Kuna sotsiaaleluruumi saamiseks tuleb kaebajal esitada sellekohane taotlus, soovitab kohus kaebajal uuesti pöörduda Tartu linna sotsiaaltöö spetsialisti poole ning seekord selgitada, et esitab praegusel juhul taotluse sotsiaaleluruumi saamiseks, mitte ei soovi pelgalt selgituste andmist.
12.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
13.Kaebaja on kohtule esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse Tartu linna kohustamiseks tagada kaebajale vanglast vabanemisel eluruum.
14.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse
määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
15.Riigikohtu halduskolleegium on oma 22. septembri 2014. a määruses nr 3-3-1-59-14 (p-s 12) selgitanud, et esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba kohtumenetluse ajal.
16.Kuivõrd eeltoodust tulenevalt jõudis kohus seisukohale, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda Tartu linna kohustamist anda talle sotsiaalteenuse raames eluruum, kuna kaebaja ei ole vastavasisulise taotlusega kohaliku omavalitsuse poole pöördunud (vt määruse osa I), siis puudub kaebajal ka esialgse õiguskaitse vajadus.
17.Eelnevat arvestades jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
18.Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.