lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-278/8

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 17.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-278/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
875
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 17. mai 2024, Tartu 3-24-278 Sergei Matvejevi kaebus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks Sergei Matvejevi määruskaebus Tartu Halduskohtu

1.veebruari 2024. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja Sergei Matvejev

RESOLUTSIOON

Jätta Sergei Matvejevi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 1. veebruari 2024. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kaebaja Sergei Matvejev esitas 30. jaanuaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et soovib esitada kaebuse kahju hüvitamiseks süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 7 lg 1 ja § 11 lg 4 alusel ning tuvastamiskaebuse, et tunnistada tühiseks või õigusvastaseks Viru Ringkonnaprokuratuuri 22. detsembri 2023. a otsus nr VRP10/23/419, millega prokuratuur jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebajale tekitati kahju sellega, et talle esitati ebaseaduslikult süüdistus kriminaalasjades 1-10-15779, 121-474 ja 1-21-3195, s.h ei vabastatud teda vanglast pärast Riigikohtu 18. mai 2012. a otsuse tegemist kriminaalasjas 1-10-15779.
2.Tartu Halduskohus tagastas 1. veebruari 2024. a määrusega S. Matvejevi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Praegusel juhul näeb teistsuguse menetluskorra ette SKHS. Kaebaja on juba esitanud kahju hüvitamise taotluse Viru Ringkonnaprokuratuurile ning prokuratuur on selle lahendanud. Viru Ringkonnaprokuratuuri 22. detsembri 2023. a otsus ei ole

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

haldusakt, mille peale saab esitada kaebuse halduskohtule. SKHS § 16 lg 1 sätestab, et kui prokuratuur jätab taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata, võib isik esitada prokuratuuri määruse peale kirjaliku kaebuse Riigiprokuratuurile 30 päeva jooksul arvates päevast, kui ta sai teada või pidi teada saama vaidlustatavast määrusest. Pärast menetluse läbimist Riigiprokuratuuris on kaebajal SKHS § 17 sätestatud korras võimalus pöörduda maakohtu poole. Kohtute infosüsteemi andmetel esitas kaebaja kohtuasja 1-10-15779 raames taotluse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus jättis taotluse 4. septembri 2023. a määrusega läbi vaatamata, kuna kaebajal puudub ilmselgelt õigus nõuda kahju hüvitamist. Määrus jõustus 7. novembril 2023. Sama kohtuasja raames on toimunud kaebaja ja kohtute kirjavahetus kahju hüvitamise nõude esitamise teemal. Eelnev näitab, et maakohus on pidanud kaebaja kahju hüvitamise taotlust oma pädevuses olevaks.

3.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ei nõustu Tartu Halduskohtu 1. veebruari 2024. a määrusega ja leiab, et määrus on ebaseaduslik ja alusetu. Kaebaja kirjeldab enda arusaama Riigikohtu 18. mai 2012. a otsusest nr 3-1-1-41-12 ning edasisest menetlusest. Kaebaja leiab, et halduskohus eksis selles osas, et asi ei kuulu tema pädevusse, kuna sellele viitab riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17. Seepärast palub kaebaja halduskohtul trahvida 32 000 euroga kõiki, kes viivitavad talle hüvitise maksmisega isiku alusetu vabaduse kaotuse eest juba 14 aastat.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu määruskaebus rahuldamisele.
5.Kaebaja taotles halduskohtult süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist selle eest, et talle esitati alusetu süüdistus ja võeti vabadus ning lisaks taotles kaebaja Viru Ringkonnaprokuratuuri otsuse õigusvastasuse tuvastamist. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse, leides, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
6.Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses leiab kaebaja, et tema esitatud kaebuse läbivaatamine on halduskohtu pädevuses RVastS § 17 alusel. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
7.Halduskohus viitas vaidlustatavas määruses õigesti, et halduskohtu pädevusse kuuluvad avalik-õiguslikes suhetes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei ole ette näinud teistsugust menetluskorda. Antud juhul on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatus ja kord ette nähtud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS), mis on riigivastutuse seaduse suhtes eriseaduseks (SKHS § 4). Riigivastutuse seadust kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele üksnes SKHS-s sätestatud juhul (SKHS § 1 lg 3). See tähendab, et kui kaebaja soovib kahju hüvitamist seoses kriminaalasjas esitatud (vale) süüdistusega ja vabaduse võtmisega, tuleb tal järgida SKHS-is sätestatut.
8.SKHS § 12 järgi hüvitatakse kahju isiku kirjaliku taotluse alusel. Kahju hüvitamise korda kriminaalasja kohtueelses menetluses ja väärteoasja kohtuvälises menetluses reguleerivad SKHS §-d 14–17. Esmalt lahendab taotluse kahju hüvitamiseks kriminaalmenetluses prokuratuur. Kui prokuratuur jätab taotluse (osaliselt) rahuldamata või läbi vaatamata, võib SKHS § 16 lg 1 järgi esitada kaebuse Riigiprokuratuurile ning vajaduse korral on Riigiprokuratuuri määrust võimalik SKHS § 17 lg 1 alusel vaidlustada maakohtus. Kahju hüvitamise korda kohtumenetluses reguleerivad SKHS § 18 - 21 ja taotlus kahju hüvitamiseks esitatakse maakohtule, maakohtu otsustust saab vaidlustada ringkonnakohtus. Eeltoodut arvestades ei kuulu süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamine HKMS § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse ning halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel õigesti.
9.S. Matvejev on määruskaebuses taotlenud halduskohtult trahvi määramist kõigile, kes viivitavad kaebajale temalt alusetu vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest hüvitise maksmisega. Tegemist on uue nõudega, mida kaebaja ei ole varem käesoleva haldusasja raames kohtult taotlenud. Kuigi erandkorras on HKMS § 49 lg-st 2 tulenevalt võimalik kaebust muuta ka määruskaebuse menetluses, peab selleks esinema mõjuv põhjus. Kaebuse muutmine peaks lisaks olema kaebuse eesmärgi saavutamiseks otstarbekas ja kaebuse esitamine muudetud kujul lubatav (HKMS § 49 lg 1). Antud juhul ei esine ringkonnakohtu hinnangul kaebuse muutmiseks mõjuvat põhjust ning kaebuse muutmine ei ole ka otstarbekas. Kaebaja algselt esitatud nõuetega seotud vaidlus kuulub läbivaatamisele maakohtus, mistõttu ei kuulu kaebaja kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse. Halduskohus tagastas kaebaja kaebuse õigesti ning kaebaja määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
10.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus S. Matvejevi määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium