lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1848/10

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 29.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-1848/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1073
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Tiina Pappel, Maili Lokk 29.11.2024, Tartu 3-24-1848 X.X.-i kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Tartu Halduskohtu 17.10.2024. a määruse resolutsiooni p 1 X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja - X.X.

RESOLUTSIOON

Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 17.10.2024. a määruse resolutsiooni p 1 peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X.X. esitas 18.06.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt 18.05.2012. a tõendamiseseme sisu osas, Eesti Vabariigi nimel, tühistas Riigikohus ükskord ja igaveseks kaebaja süüdi mõistmise ja karistuse KarS § 113 järgi, täielikult. Sellepärast peab vangla mulle välja maksma 10 miljonit eurot eraldi iga minu perekonna liikme eest, kuna vangla oli VangS § 104 lg 1 alusel kohustatud mind vabastama 18.05.2021. Kuna olid tühistatud kõik minu vahi all pidamise alused. Ja vangla süü seisneb selles, et vangla ametnikud varastasid Riigikohtu otsuse 3-1-141-12 kriminaalasja nr 1-10-15779 toimiku paber- ja elektroonilisest versioonist. Ja panid seega toime kestva kuriteo KarS §-de 136, 316 ja 89 järgi, st jätsid mind alusetult vabadusest ilma. Määrus asja üleandmisest Viru Maakohtule asus samuti Riigikohtu otsuses 3-1-1-41-12. Antud kohtuotsust asja toimikust eemaldades põhjustas vangla edaspidised ebaseaduslikud kohtumenetlused ebaseadusliku kohtu koosseisu poolt KrMS § 339 lg 1 p 1 tähenduses. Seoses sellega on kaebaja pöördunud Viru Vangla poole kahju hüvitamise taotlusetega, kuid vangla jättis kahjunõuded otsusetega nr 6-16/24/71-2 ja 6-16/24/82-2 sisuliselt läbi vaatamata.
2.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Tartu Halduskohus tagastas 17.10.2024. a määrusega (resolutsiooni p 1) kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel.

Määruse põhjendused: Hüvitamiskaebus ei ole lubatav ja kuulub tagastamisele. Kaebaja leiab, et ta viibis vangistuses ilma seadusliku aluseta, sest Riigikohus on 18.05.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 3-1-1-41-12 tema süüdimõistva kohtuotsuse tühistanud. Kaebaja leiab, et talle on alusetult vabaduse võtmisega tekitatud mittevaraline kahju. Kohus selgitab, kuna kaebaja väidetavalt viibis vangistuses ebaõigete kohtulahendite alusel, siis ei saa tema kahjunõue olla suunatud vangla vastu, kelle ülesandeks on üksnes vangistuse täideviimine. Kahju, mille hüvitamiseks on kaebaja nõude esitanud, saab olla tekitatud süüteomenetluses. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, sest selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Kohus märgib, et varasemas kohtupraktikas on samuti leitud, et kaebaja kahju hüvitamise taotlusi seoses ebaseadusliku vangistuses viibimisega ei ole halduskohtud pädevad lahendama (vt haldusasjad nr 3-232953, 3-23-3003, 3-24-156, 3-24-278 ja 3-24-2370). Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 1, tagastab kohus kaebuse. Kohus selgitab täiendavalt, et Tartu Ringkonnakohtus on 05.06.2024. a määruses kriminaalasjas nr 1-10-157795 p-s 7 leidnud, et ekslik on X.X.-i seisukoht, justkui oleks ta Riigikohtu otsusega nr 3-1-1-41-12 õigeks mõistetud. Ehkki nimetatud otsusega tühistas Riigikohus maa- ja ringkonnakohtu otsused, pole see samastatav X.X.-i õigeksmõistmisega: kõrgema astme kohus saatis asja Viru Maakohtule uueks arutamiseks. Kõrgema astme kohtu poolt tagasi saadetud kriminaalasjas uue otsustuse tegemise – sh uue karistuse mõistmise – korral pole tegemist isiku teistkordse karistamisega, kuna isikule varasema otsusega mõistetud karistus pole saanud jõustuda. Kriminaalasja uuel arutamisel tunnistas Viru Maakohus 16.12.2013. a otsusega X.X.-i KarS § 113 järgi süüdi ning mõistis talle karistuseks 10 aastat vangistust, mille kandmise algust arvestati alates tema vahi alla võtmisest 24.06.2010. Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2014. a otsusega jäeti Viru Maakohtu 16.12.2013. a otsus muutmata ja X.X.-i apellatsioon rahuldamata. Kuna Riigikohus 09.06.2014. a määrusega nr 3-7-1-1-395 X.X.-i kaitsja kassatsiooni menetlusse ei võtnud, jõustus Viru Maakohtu 16.12.2013. a otsus samal päeval. Niisiis on ainetu X.X.-i väide, justkui oleks temalt alates 24.06.2010 ebaseaduslikult vabadus võetud. Tartu Ringkonnakohtu 05.06.2024. a määrus kriminaalasjas nr 1-10-157795 jõustus 09.07.2024.

3.X.X. sai halduskohtu määruse kätte 07.11.2024.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4.X.X. esitas 20.11.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17.10.2024. a määruse resolutsiooni p 1 peale. Määruskaebuse kohaselt on halduskohtu määrus ebaseaduslik ja põhjendamatu, kuna halduskohus väidab, et Riigikohtu otsust nr 3-1-1-41-12 ei ole vangla kohustatud täitma KrMS § 316, § 412 lg 1 ja VangS § 104 lg 1 ettenähtud korras. Riigikohus tühistas 18.05.2012. a otsuse nr 3-1-1-41-12 resolutsiooni p-s 1 kõik allpool esitatud otsused kaebaja süüdimõistmise ja karistamise osas KarS § 113 järgi täies ulatuses. Riigikohus nimetas otsuse resolutsiooni p-s 1, et tuleb tühistada Viru Maakohtu 17.05.2011. a ja Tartu Ringkonnakohtu 02.12.2011. a kohtuotsused kriminaalasjas (nr 1-10-15779) X.X.-i ja Valeri Rumjantsevi süüdimõistmises ja karistamises KarS § 113 järgi täies ulatuses ja saata kriminaalasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. See asi saadeti tagasi meie tegude ümberkvalifitseerimiseks pehmemate kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvide järgi, aga mitte meid Rumjantseviga, kuna meie istusime oma karistuse ära vahi all ära alates 24.06.2010 kuni 18.05.2012, so KarS § 121 ja § 306 lg 1, mis on vastavalt kuni 1 aasta ja 5 aastat. Maksimaalselt saadi meile mõista 2 aastat vangistust. Sellepärast mina ei vastuta vangla direktori kuritegude eest KarS § 136, § 316 ja § 89 järgi. Nõuan minule ebaseadusliku vanglas viibimise kompenseerimist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 17.10.2024. a määruse resolutsiooni p 1 peale, millega tagastati tema kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, tuleb tagastada HKMS § 207 lg 2 alusel. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Kaebaja oli seisukohal, et viibib alates 18.05.2012 Viru Vanglas ilma seaduslike alusteta, kuna Riigikohus on teinud asjas nr 3-1-1-41-12 tema kasuks õigeksmõistva otsuse, mis tühistab kõik edaspidised määrused kriminaalasjades nr 1-10-15779, 1-21-474, 1-21-3135. Kriminaalmenetluse seadustiku § 316 p-de 1 ja 2 kohaselt oleks ta tulnud viivitamatult vabastada. Kaebaja taotles Viru Vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmist selle eest, et ta on viibinud vanglas väidetavalt seadusliku aluseta 13 aastat, kuna Riigikohus on 18.05.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 3-11-41-12 tema süüdimõistva kohtuotsuse tühistanud. Kuna kaebaja kannab enda väitel karistust ebaõigete kohtulahendite alusel, siis ei saa tema kahjunõue olla suunatud vangla vastu, kelle ülesandeks on üksnes vangistuse täideviimine. Kahju, mille hüvitamiseks on X.X. nõude esitanud, saab olla tekitatud süüteomenetluses. Seega taotleb kaebaja antud juhul süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist. Süüteomenetluses tekitatud kahu hüvitamisel tuleb lähtuda SKHS-s kehtestatud menetluskorrast, mille järgi on sellised vaidlused allutatud lõppkokkuvõttes maakohtule. Määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi põhjendust, miks annaks aluse asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale.
6.Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas asjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub esitatud määruskaebus Tartu Halduskohtu 17.10.2024. a määruse resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel tagastamisele. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium