Määruse tegemise aeg ja koht 29.04.2024, Tallinn Haldusasja number
3-23-2960
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X.X.i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –
X. X.
Asja läbivaatamine
26.04.2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirvalveameti taotlus ning anda luba X. X.i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.08.2024 (kaasa arvatud).
2.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 21.12.2023 Võrumaal Setomaa vallas Masluva külas kinni kaheksa isikut, kellel puudus seaduslik alus Eestisse saabuda ja Eestis viibida. Isikutel puudusid reisidokumendid, endi sõnul räägivad hindi keelt. Isikud olid 21.12.2023 koos ületanud Setomaa vallas Triginä külas ebaseaduslikult Eesti ning Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone. Isikud liikusid Obinitsa suunas. Üks isikutest ütles enda nimeks X. X., sündinud xx.xx.xxxx Indias, omab India kodakondsust, kuid isikut või kodakondsust tõendavad dokumendid puuduvad (14.12.2023 metsas olles kukkusid dokumendid kotist välja ja nüüd on kadunud).
2.X. X. peeti 21.12.2023 kell 08.59 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel 48 tunniks kinni. Isik esitas 21.12.2023 kell 19.42 rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku sõnul soovis ta kodumaalt lahkuda, kuna tema elu oli ohus sugulaste tagakiusu tõttu (sugulased soovisid tema talu). Isik peeti 48 tunniks kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 15 ja § 361 lg 2 p-de 1-4 alusel ning alustati menetlustoimingutega.
3.Tartu Halduskohus andis 23.12.2023 PPA-le loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks nädalaks.
4.Tallinna Halduskohus andis 03.01.2024 määrusega PPA-le loa X. X.i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 03.05.2024.
5.PPA esitas 22.04.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks X. X.i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks VRKS § 362 lg 5 alusel, kuna isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused. 1) X. X.i osas esineb põgenemisoht. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks (VSS § 68 lg 8). Ka isik ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Eestisse saabus ebaseaduslikult läbi metsa, kuna ei teadnud, kus on piiripunktid. Sellised väited ei ole eluliselt usutavad. Märkimisväärne on ka asjaolu, et isik ületas Eesti Vabariigi (EV) välispiiri grupis, mis tähendab, et isik pani toime kriminaalkuriteo. Isik on PPA-le pidevalt ka väitnud, et ta ei kavatse täita lahkumisettekirjutust Indiasse (VSS § 68 lg 6). Eeltoodut arvesse võttes võib väita, et isik on teadlikult ette planeerinud ebaseaduslikku piiriületuse ning selle plaani ellu viinud. Isiku ütlused ei ole eluliselt usutavad ja samuti ei suuda ta põhjendada, miks ta ei saabunud Euroopasse legaalselt ning millistel asjaoludel ta soovib kaitset. Isiku enda sõnade kohaselt on ta India kodanik, kes on sündinud Indias ning taotles Venemaa viisa, lendas Moskvasse ja sealt liikus Eestisse. Isiku sõnul soovib sugulaste eest kaitset. Vahetult enne Eestisse jõudmist kaotanud/vabanenud dokumentidest ja ei ole eelnevalt uurinud ega taotlenud kaitset. Esialgsel isiku telefoni vaatlusel tuvastas PPA, et isik on teinud palju internetiotsinguid teemal, millises Euroopa riigis on kõrgeim palk. Palju oli otsitud infot palkade kohta Soomes, millest PPA järeldab, et isik soovis edasi liikuda Soome või mujale Schengeni riiki. Isiku eesmärk on parandada enda majanduslikku seisukorda ning ilmselgelt kuritarvitab isik selleks rahvusvahelise kaitse süsteemi. 2) Isikuga viidi 18.01.2024 läbi intervjuu, kus ta ei esitanud ühtegi sellist väidet või tõendit, millest saaks järeldada, et isiku osas esineb rahvusvahelise kaitse vajadus. Isiku ütlused olid muutuvad ja põhjendamatud. PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks. Ainuüksi isiku poolt 18.01.2024 antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Samuti on isik andnud valeütlusi, et ei tundnud teineteist varem ja kohtusid alles piiriületusel. Isiku suhtes esineb põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. 3) Isik ületas ebaseaduslikult piiri, ta peeti VSS § 15 lg 1 alusel kinni ja rahvusvahelise kaitse taotlus esitati ligikaudu 10 tundi pärast esmast kinnipidamist. Kinnipidamisprotokollil on selgelt välja toodud, et isik ületas ebaseaduslikult Eesti ja Vene Föderatsiooni (VF) piiri ning see, et isiku osas alustatakse väljasaatmise menetlust. Isik ületas EV välispiiri koos grupiga ning
2(5)
3-23-2960 pärast kinnipidamist ja mõistmist, et tema edasine teekond on takistatud oli isik esialgu nõus naasma tagasi Venemaale, kuid hiljem enda väljasaatmise takistamiseks esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. Grupist kaks isikut anti tagasi Venemaa ametivõimudele. Senise info põhjal on selge, et isiku näol on tegu selgelt rahvusvahelist kaitse süsteemi kuritarvitava isikuga. Seega esineb ka VRKS § 361 lg 2 p-s 5 nimetatud kinnipidamise alus. 4) VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. PPA-l on alust arvata, et isiku tegelik eesmärk ei ole Eesti. Isik on teadlikult ja tahtlikult ületanud ebaseaduslikult VF-i ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahelist piiri ning eelnevalt ei ole isegi üritanud leida mõnd muud seaduslikku viisi Eestisse saabumiseks. Selline käitumine annab aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse. PPA hinnangul ei ole isiku kinnipidamise pikendamine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega. 6. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA selgitas, et isikuga on läbi viidud 1 vestlus, analüüsitakse isiku mobiiltelefoni sisu ja kogutakse päritolumaa infot. Seejärel viib PPA isikuga läbi uue vestluse ning seejärel teeb PPA otsuse. Selleks on seadusest tulenevalt aega 6 kuud. Samas ei pruugi see menetlus lõppeda täielikult 6 kuu jooksul, sest isik võib PPA otsuse vaidlustada.
X. X. selgitas kohtuistungil, et ta on juba 4 kuud olnud kinnipidamiskeskuses ja teeb PPAga koostööd. Isik ei saa aru, miks ta peab veel 4 kuud kinnipidamiskeskuses olema. Isik toob välja, et tal ei ole reisidokumente, tal on siin pooleli rahvusvahelise kaitse menetlus ning ta andis oma sõrmejäljed. Kui läheb Euroopasse ja ta peetakse kinni, siis saadetakse tagasi siia. Seega ei ole tal põhjust põgeneda. Isiku tervis on halb, tal on stress ja depressioon, ta on kaotanud kehakaalu. Isik ei saa tagasi Indiasse minna, sest ta elu on seal ohus. Isik ei olnud nõus tagasi Venemaale minema, nagu väidab PPA. Isik tundis paari isikut, kellega koos ta kinni peeti ja kellega ta sai tuttavaks Venemaal, kui ta tuli Eestisse. Isik palub enda vabastamist kinnipidamiskeskusest.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et PPA taotlus puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks tuleb rahuldada.
PPA on kohtule esitatud taotluses tuginenud VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 5.
VRKS § 362 lg 5 järgi pikendab halduskohus rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude
3(5)
3-23-2960 väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4) ning kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5). VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu. VSS § 68 kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13).
10.Praeguses asjas peeti puudutatud isik 21.12.2023 kell 08.59 kinni VSS § 15 lg 1 alusel, kuna tuvastati, et isik ületas ebaseaduslikult VF-i ja EV vahelist kontrolljoont ning tal puudub EV-s viibimiseks seaduslik alus (isikul polnud kinnipidamise hetkel dokumente). Samal päeval kell 19.42 (s.o ca 11 tundi hiljem) esitas isik PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse ning isik peeti kinni VRKS § 15 ja § 361 lg 2 p-de 1-4 alusel. Puudutatud isik on PPA-le kinnitanud, et tema ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ning enne Eestisse jõudmist viibis ta seaduslikult Venemaal. PPA on selgitanud, et praeguseks on isikuga toimunud üks vestlus (18.01.2024), kuid tema ütlused on segased ja põhjendamatud ning isik ei ole PPA-le esitatud konkreetseid fakte ega tõendeid, mis kinnitaksid tema tagakiusamist Indias. PPA hinnangul on senise info põhjal puudutatud isiku näol tegemist pigem isikuga, kes kuritarvitab rahvusvahelise kaitse süsteemi. Tähelepanuväärne on, et ka teised isikud, kelle hulgas X. X. ebaseaduslikul piiriületusel kinni peeti, olid enda isikut tõendavad dokumendid väidetavalt kaotanud. Sealjuures on PPA isiku mobiiltelefoni vaatluse tulemusel tuvastanud, et isik on teinud palju otsinguid internetis teemal, millises Euroopa riigis on kõrgeim palk ning eeskätt otsitud infot just Soome palkade kohta. See võib viidata sellele, et isik on koduriigist lahkunud hoopis muudel põhjustel, kui ta ise väidab (nt majanduslikel eesmärkidel) ning isiku tegelikuks eesmärgiks on olnud jõuda Soome (mitte Eestisse). Lõplikuks hinnanguks on siiski isikuga vaja läbi viia täiendav vestlus (sh selgitada välja isiku kodumaalt lahkumise tegelik põhjus, miks isik ei saabunud Euroopasse seaduslikul viisil jne), samuti kõrvutada tema ütlusi muude kogutud tõenditega ning ka päritoluriigi teabega. 11. PPA on taotluses piisavalt põhjendanud, et praegusel hetkel on vaja tagada puudutatud isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotlusega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks ning isiku osas esineb jätkuvalt põgenemise oht, arvestades konkreetset isikut ja tema juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. X. X. on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. X. X.il ei olnud kinnipidamisel kaasas isikut tõendavaid dokumente ning tema osas tuvastatud asjaolud on vastuolulised. Olemasolev teave ei ole rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks usutavalt piisav. Sellises olukorras on vältimatult vajalik täiendava teabe kogumine, mis on aeganõudev. Seejuures esinevad asjaolud, mis annavad aluse järeldada, et isiku rahvusvahelise kaitse taotlus on pigem põhjendamatu ning isiku soov vältida enda väljasaatmist päritoluriiki on kantud muudest põhjustest kui reaalne tagakiusamise oht kodumaal. On usutav, et vabaduses viibides ja eriti olukorras, kui isik saab aru, et tema rahvusvahelise kaitse taotlust ei rahuldata, võib ta siirduda väljasaatmise vältimiseks Schengeni alal mõnda teise liikmesriiki või asuda ennast siseriiklikult varjama. VSS § 68 p-de 6 ja 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPAle teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6), samuti kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri 4(5)
3-23-2960 ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (p 8). X. X. on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ja ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (VSS § 68 p 8). X. X. on teatanud, et ei soovi tagasi Indiasse minna (VSS § 68 p 6). Kuivõrd praeguses asjas ei olnud PPA-l kahtlust, et isik viibib riigis ebaseaduslikult, siis tuli PPA-l isiku kinnipidamisel koheselt alustada toimingutega isiku väljasaatmiseks (VSS § 7 lg 1). Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et puudutatud isik ei taotlenud koheselt rahvusvahelist kaitset, vaid tegi seda alles ca 11 tundi hiljem pärast tema kinnipidamist. Samuti viibis isik eelnevalt Venemaal, ent ei taotlenud teadaolevalt seal rahvusvahelist kaitset. Seega saab isikuga seonduvaid asjaolusid silmas pidades pidada tõenäoliseks, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.
12.Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et isiku suhtes esineb põgenemise oht, siis võib eeldada, et muud VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise ärahoidmiseks piisavalt tõhusad (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Isiku osas puudub PPA-l usaldus ning tõenäoliselt ei oleks isik vabaduses viibides PPA-le enam kättesaadav. Samuti ei ole isiku jätkuvat kinnipidamist alust hinnata ebaproportsionaalseks. Kohtul puuduvad ka andmed, et isiku jätkuv kinnipidamiskeskuses kinnipidamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervise kaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).
13.Eeltoodust tulenevalt on kokkuvõttes täidetud VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 eeldused isiku jätkuvaks kinnipidamiseks kinnipidamiskeskuses. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis, sh tema senist käitumist ja ütlusi, saab kohtu hinnangul endiselt jaatada piisavalt suurt põgenemisohtu, et õigustada tema kinnipidamist veel neljaks kuuks. Seega tuleb PPA taotlus rahuldada ning pikendada puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.08.2024 (kaasa arvatud).
14.Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alused langevad ära (VRKS § 364 lg 1). Kohus rõhutab ühtlasi, et kuigi PPA-l on rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamiseks kuus kuud, siis tuleb seda teha nii kiiresti kui võimalik (VRKS § 181 lg 1).
15.Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärgiga (VRKS § 13 lg 1, HKMS 175 lg 3 ja § 178 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.