lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-2960/40

Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 31.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-2960/40
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
31.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2177
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

31.05.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2960

Haldusasi

Politseija Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja KB Puudutatud isik X, esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.04.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29.04.2024 määruse peale haldusasjas nr 3-23-2960.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.04.2024 määrus muutmata.

Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

4.Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja ringkonnakohtu põhjendused hindi keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 21.12.2023 Võrumaal Setomaa vallas Masluva külas kinni kaheksa isikut, kellel puudus seaduslik alus Eestisse saabuda ja Eestis viibida. Need isikud olid 21.12.2023 üheskoos ületanud Setomaa vallas Triginä külas ebaseaduslikult Eesti ning Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone ning liikusid Obinitsa suunas. Üks isikutest ütles, et tema nimi on X (puudutatud isik), ta on sündinud 08.05.1998 Indias ja omab India kodakondsust, kuid tal puuduvad isikut või kodakondsust tõendavad dokumendid (väidetavalt kukkusid dokumendid 14.12.2023 Venemaal metsas kotist välja ja on kadunud).

3-23-2960

2.Puudutatud isik peeti 21.12.2023 kell 08.59 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel 48 tunniks kinni. Ta esitas 21.12.2023 kell 19.42 rahvusvahelise kaitse taotluse, selgitades et tema elu on Indias ohus sugulaste poolse tagakiusamise tõttu. PPA pidas puudutatud isiku 48 tunniks kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel.
3.Tartu Halduskohus andis 23.12.2023 PPA-le loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks nädalaks. Tallinna Halduskohus pikendas 03.01.2024 määrusega luba kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 03.05.2024.
4.PPA esitas Tallinna Halduskohtule 22.04.2024 taotluse anda luba puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks, kuna isiku puhul on täidetud VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud tingimused ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused. Esineb puudutatud isiku põgenemise oht. Ta saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks (VSS § 68 lg 8). Puudutatud isik on kinnitanud, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Väide, et ta saabus Eestisse ebaseaduslikult läbi metsa, kuna ei teadnud piiripunktide asukohta, ei ole eluliselt usutav. Puudutatud isik ületas Eesti välispiiri grupis, st pani toime kuriteo. Puudutatud isik on PPA-le pidevalt väitnud, et ei kavatse täita kohustust lahkuda Indiasse (VSS § 68 lg 6). Seega võib väita, et puudutatud isik on teadlikult ette planeerinud ebaseadusliku piiriületuse ning selle plaani ellu viinud. Tema ütlused ei ole eluliselt usutavad, samuti ei suuda ta põhjendada, miks ta ei saabunud Euroopasse legaalselt ning millistel asjaoludel ta soovib rahvusvahelist kaitset. Puudutatud isiku väitel on ta India kodanik, kes on sündinud Indias. Ta taotles Venemaa viisa, lendas Moskvasse ja liikus sealt edasi Eestisse. Ta soovib kaitset sugulaste eest. Vahetult enne Eestisse jõudmist kaotas ta dokumendid (või vabanes neist). PPA tuvastas puudutatud isiku telefoni vaatluse käigus, et ta on teinud palju internetiotsinguid teemal „millises Euroopa riigis on kõrgeim palk“. Palju oli otsitud infot palkade kohta Soomes. Sellest saab järeldada, et puudutatud isik soovis edasi liikuda Soome või mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Tema eesmärk on parandada enda majanduslikku seisukorda ja ilmselgelt kuritarvitab ta selleks rahvusvahelise kaitse süsteemi. Puudutatud isik ei esitanud 18.01.2024 intervjuu käigus ühtegi väidet või tõendit, millest saaks järeldada, et ta vajab rahvusvahelist kaitset. Tema ütlused olid muutuvad, samuti andis ta valeütlusi. Seepärast on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks. Puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Puudutatud isik ületas ebaseaduslikult piiri, ta peeti VSS § 15 lg 1 alusel kinni ja ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse enam kui 10 tundi pärast kinnipidamist. Kinnipidamisprotokollis on välja toodud, et isik ületas ebaseaduslikult Eesti ja Venemaa vahelise piiri ning tema suhtes alustatakse väljasaatmise menetlust. Isik ületas Eesti välispiiri koos grupiga. Pärast kinnipidamist ja arusaamist, et tema edasine teekond on takistatud, oli isik esialgu nõus pöörduma tagasi Venemaale, kuid hiljem esitas enda väljasaatmise takistamiseks rahvusvahelise kaitse taotluse. Grupist kaks isikut anti tagasi Venemaa ametivõimudele. Senise info põhjal on selge, et tegu on rahvusvahelist kaitse süsteemi kuritarvitava isikuga. VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik põgenemisohu tõttu tõhusalt kohaldada. PPA-l on alust arvata, et isiku tegelik eesmärk ei ole jääda Eestisse. Isik on teadlikult ja tahtlikult ületanud ebaseaduslikult Venemaa ja Eesti vahelise piiri ning isegi ei üritanud leida mõnd muud seaduslikku viisi Eestisse saabumiseks. Selline käitumine annab aluse arvata, et puudutatud isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse. Kinnipidamise 2(5)

3-23-2960 pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.

5.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et on olnud juba neli kuud kinnipidamiskeskuses ja teinud PPA-ga koostööd. Ta ei saa aru, miks ta peab olema veel neli kuud kinnipidamiskeskuses. Tal ei ole reisidokumente, tal on siin pooleli rahvusvahelise kaitse menetlus ning ta andis oma sõrmejäljed. Kui ta läheb Euroopasse ja peetakse seal kinni, siis saadetakse ta tagasi Eestisse. Seega ei ole tal põhjust põgeneda. Puudutatud isiku tervis on halb, tal on stress ja depressioon, ta on kaotanud kehakaalu. Ta ei saa minna tagasi Indiasse, sest tema elu on seal ohus. Ta ei olnud nõus minema tagasi Venemaale, nagu väidab PPA.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 29.04.2024 määrusega PPA taotluse ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.08.2024. Puudutatud isik on PPA-le kinnitanud, et tema ebaseaduslik piiriületus oli teadlik tegevus ning enne Eestisse jõudmist viibis ta seaduslikult Venemaal. PPA korraldas puudutatud isikuga 18.01.2024 vestluse, kuid tema ütlused on segased, samuti pole esitatud konkreetseid fakte ega tõendeid, mis kinnitaksid tema tagakiusamist Indias. Senise info põhjal on tõenäoliselt tegemist isikuga, kes kuritarvitab rahvusvahelise kaitse süsteemi. Ka teised isikud, kes peeti koos puudutatud isikuga ebaseaduslikul piiriületusel kinni, olid enda isikut tõendavad dokumendid väidetavalt ära kaotanud. PPA on puudutatud isiku mobiiltelefoni vaatluse põhjal tuvastanud, et ta on otsinud internetist teavet, millises Euroopa riigis on kõrgeim palk ning eeskätt on otsitud infot Soome palkade kohta. See võib viidata, et puudutatud isik on koduriigist lahkunud hoopis muudel põhjustel, kui ta ise väidab (nt majanduslikel eesmärkidel) ning tegelikuks eesmärgiks on olnud jõuda Soome (mitte Eestisse). PPA lõplikuks hinnanguks on vajalik pidada täiendav vestlus, selgitada välja tegelik kodumaalt lahkumise põhjus, miks isik ei saabunud Euroopasse seaduslikul viisil jne. Samuti tuleb kõrvutada ütlusi muude kogutud tõenditega ja päritoluriigi teabega. Praegu on vaja tagada puudutatud isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotlusega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks. Esineb puudutatud isiku põgenemise oht. Puudutatud isik on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ja ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (VSS § 6 8 p 8). Ta on teatanud, et ei soovi minna tagasi Indiasse (VSS § 68 p 6). Puudutatud isiku väidetes on vastuolusid. Seni teada olevad asjaolud annavad aluse järeldada, et tema rahvusvahelise kaitse taotlus on pigem põhjendamatu ning tema soov vältida enda väljasaatmist päritoluriiki on kantud muudest põhjustest kui reaalne tagakiusamise oht kodumaal. On usutav, et vabaduses viibides ja eriti olukorras, kui saab aru, et tema rahvusvahelise kaitse taotlust ei rahuldata, võib ta siirduda väljasaatmise vältimiseks Schengeni alal mõnda teise liikmesriiki või asuda ennast Eestis varjama. Kuna praeguses asjas ei olnud PPA-l kahtlust, et puudutatud isik viibib riigis ebaseaduslikult, tuli isiku kinnipidamisel kohe alustada toimingutega isiku väljasaatmiseks (VSS § 7 lg 1). Puudutatud isik ei taotlenud rahvusvahelist kaitset kohe, vaid alles ca 11 tundi pärast tema kinnipidamist. Kokkuvõttes saab pidada tõenäoliseks, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Võib eeldada, et muud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise ärahoidmiseks piisavalt tõhusad. Kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne. Puuduvad andmed, et isiku jätkuv kinnipidamiskeskuses kinnipidamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervise kaitse kaalutlustega. Seega on VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud eeldused. Endiselt saab jaatada piisavalt suurt põgenemisohtu, et õigustada tema kinnipidamist veel neljaks kuuks.
7.Puudutatud isik esitas Tallinna Ringkonnakohtule 15.05.2024 taotluse, milles soovis riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja esindamiseks halduskohtumenetluses. 3(5)

3-23-2960 Ringkonnakohus rahuldas puudutatud isiku õigusabi taotluse, jättis määruskaebuse käiguta ja kohustas riigi õigusabi osutajat esitama nõuetekohane määruskaebus.

8.Puudutatud isik palub 27.05.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 29.04.2024 määrus ning teha uus määrus, millega jätta PPA 22.04.2024 taotlus rahuldamata. Rahvusvahelise kaitse menetlust saab edukalt läbi viia ka siis, kui puudutatud isik elab kindlaksmääratud elukohas või pagulaskeskuses. Asjaolu, et puudutatud isik taotles rahvusvahelist kaitset alles 11 tundi pärast kinnipidamist, ei saa olla kinnipidamise aluseks. Isik, kes põgeneb päritoluriigist, ei pruugi olla võimeline kohe otsustama, kas, millal ja kus ta soovib kaitset taotleda. Kohus ei ole piisavalt põhjendanud põgenemise ohu esinemist, pole arvestanud puudutatud isiku ütlustega ega asjaoludega, miks puudutatud isik oli sunnitud tegutsema sellisel viisil. Kuigi asjaolud ei ole muutunud, ei pruugi see olla see puudutatud isiku kinnipidamise pikendamiseks piisav, kaaluda tulnuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamine ei ole proportsionaalne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine on lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele.
10.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 5 sätestatud kinnipidamise alus (sh põgenemise oht VSS § 68 p 6 järgi), kinnipidamine on proportsionaalne ning leebemad järelevalvemeetmed ei oleks põgenemise ohu tõttu tõhusad. Ringkonnakohus ei korda selles osas kõiki halduskohtu määruse põhjendusi (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
11.VRKS § 361 lg 2 p 5 järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine vältimatu vajaduse korral lubatud, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. VRKS § 361 lg 2 p 5 võtab üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 direktiivi 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded, art 8 lg 3 p d. Selle sätte järgi võib taotlejat kinni pidada, kui ta peetakse kinni direktiivis 2008/115/EÜ sätestatud tagasisaatmiskorra kohaselt tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise läbiviimiseks ning asjaomane liikmesriik saab objektiivsete kriteeriumite alusel, sealhulgas selle alusel, et tal on juba olnud võimalus saada juurdepääs varjupaigamenetlusele, põhjendada, et on olemas piisavalt alust arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi või nurjata tema tagasisaatmist käsitleva otsuse täideviimist.
12.Riigikohus on selgitanud (vt 12.04.2024 määrused nr 3-23-2204 ja nr 3-23-2232), et riigis viibimise aluse kontrollimine ja lahkumisettekirjutuse tegemine (tagasisaatmise otsustamine) ei pea toimuma rangelt ja formaalselt eristatavates haldusmenetlustes. Tegemist võib olla sama menetluse erinevate staadiumidega, millest esimene võib üle kasvada teiseks. Direktiiv 2008/115/EÜ ei sätesta täpset hetke, millal algab tagasisaatmisotsuse vastuvõtmine. Euroopa Kohtu seisukohtadest võib järeldada, et see staadium algab, kui pädev asutus on enda hinnangul tuvastanud isiku ebaseadusliku riigis viibimise. Olukorras, kus ebaseaduslikult riigis viibimise kahtluse tõttu kinni peetud isik esitab rahvusvahelise kaitse taotluse pärast hetke, mil kahtlus tema ebaseaduslikust viibimisest leiab kinnitust, eesmärgiga nurjata enda tagasisaatmine, on selgelt tegemist VRKS § 361 lg 2 p-s 5 ja direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p-s d kirjeldatud olukorraga. Tagasisaatmise nurjamise eesmärgile võib mh viidata see, et isikul oli enne kinnipidamist küllaldaselt võimalusi taotleda rahvusvahelist kaitset.

4(5)

3-23-2960

13.Puudutatud isik ületas 21.12.2023 ebaseaduslikult Eesti riigipiiri. PPA tabas puudutatud isiku 21.12.2023 kell 08.59, pidas ta VSS § 15 lg 1 alusel kinni ja alustas menetlustoimingutega (dtl 10). Kuna isikul puudus kehtiv dokument, sai PPA asuda seisukohale, et isikul puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks ning seega alustas PPA sisuliselt menetlust tema Eestist lahkuma kohustamiseks. Puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles kell 19.45. Ringkonnakohus peab usutavaks PPA selgitust, et enne, kui puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, oli PPA talle selgitanud, et isik ületas ebaseaduslikult Eesti ja Venemaa piiri ning tema suhtes alustatakse väljasaatmise menetlust (vt ka puudutatud isiku 21.12.2023 küsitlemise protokolli alguses toodud selgitus, dtl 21). Eeltoodust järeldub, et ajaks, kui puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, oli kahtlus tema ebaseaduslikult Eestis viibimisest leidnud kinnitust. Usutav pole määruskaebuses esitatud väide, et ca 11 tundi, mis jäi kinnipidamise ja rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise vahele, võiks olla tingitud sellest, et puudutatud isik ei olnud võimeline kohe otsustama, kas, millal ja kus ta soovib rahusvahelist kaitset taotleda. Puudutatud isiku senised ütlused ole usaldusväärsed, sh on need vastuolulised küsimuses, miks puudutatud isik tegelikult kodumaalt lahkus (vt seletus, dtl 21–22, ja 18.01.2024 vestluse protokoll, dtl 125). Puudutatud isiku mobiiltelefonis tehtud internetipäringute põhjal võib arvata, et ta soovis tõenäoliselt liikuda edasi Soome või mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki, et leida seal tasuv töö. Seega on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le võimaliku tulevase lahkumiskohustuse täitmiseks kättesaadav ning võib Eestist ilma loata lahkuda või varjata end riigisiseselt.
14.Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole põgenemise ohu tõttu võimalik. Kinnipidamine kuni neljaks kuuks ei ole asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne. Asja materjalide põhjal ei ole alust arvata, et kinnipidamine ohustaks puudutatud isiku tervist või turvalisust. Kinnipidamiskeskuses tagatakse puudutatud isikule tervisekontroll ja vajalikud tervishoiuteenused (vt VRKS § 363 lg 1 ja VSS § 269)
15.Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 29.04.2024 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja