Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-85

lg-st 3 ning § 14 lg 3 p-st 4 nähtub, et üldjuhul tuleb haldusakt kätte toimetada menetlusosalise soovitud aadressil. Kui menetlusosaline ei ole ära näidanud aadressi, kuhu haldusakt toimetada, siis võib haldusorgan toimetada haldusakti menetlusosalise registreeritud elu- või asukoha aadressile. Kaebuse esitaja ei ole vastustajale esitanud soovi edastada menetlusdokumente oma lepingulisele esindajale. Vastustaja märkis vaide tagastamise otsuses: „Olete 14.03.2023 Maa-ametile saadetud kirjas „Ühise piiripunkti asukoha määramisest Liblika tn 1 ja Liblika tn 3“ X esindajana palunud menetlusliku informatsiooni edastamist Teile, kui X lepingulisele esindajale.“ Kaebuse esitaja lepinguline esindaja selgitab, et tema poolt sellise palve edastamine oli ajendatud sellest, et kaebuse esitaja ja tema lepinguline esindaja saaks edastatavad menetlusdokumendid kätte samal ajal (vähendades sellega info liikumise ajakulu). Kaebuse esitaja ise ei ole vastustajale kunagi esitanud soovi edastada menetlusdokumente otse oma lepingulise esindaja kontaktandmetel. Vastustaja viitas 21.12.2023 e-kirjas nr 11-2/23/18030-2 kaebuse esitaja lepingulise esindaja 14.03.2023 Maa-ametile saadetud kirjale, milles esindaja palus menetlusliku informatsiooni edastamist talle, ja selgitas: „Kuna X volitatud esindajana saite korralduse nr 2430 kätte 03.11.2023, siis loetakse antud kuupäeva ajaks, millal vaide esitaja haldusaktist teada sai.“ Kaebuse esitaja esindaja ei nõustu vastustaja selle seisukohaga. Menetlusosaline on X (mitte tema lepinguline esindaja), mistõttu vastustaja võimalik viide HMS § 27 lg 2 p-le 4 ei ole asjakohane, kuna kaebuse esitaja lepinguline esindaja ei ole ükski selles sättes nimetatud isik. Isegi kui vastustaja saatis väidetavalt 03.11.2023 e-kirjaga korralduse kaebuse esitaja lepingulisele esindajale, on vastustaja selle omal vastutusel adresseerinud menetlusosaliseks mitteolevale isikule. Kaebuse esitaja ei ole vastustajale esitanud soovi toimetada haldusakt kätte teiste infokanalite kaudu ning kuna vastustaja edastas viimaks haldusakti kaebaja abikaasa nimele, tekib küsimus, mis takistas vastustajal edastada teda puudutav haldusakt otse kaebaja aadressile, mis on vastustajale olnud kogu menetluse vältel teada. Kuna kaebaja arvates on vastustaja rikkunud haldusakti kättetoimetamise sätteid (HMS § 25– 35), esitas ta kohtule taotluse ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, lugeda vastustaja poolt 02.11.2023 koostatud korralduse nr 1-17/23/2430 kättesaamise ajaks 16.11.2023 ning tuvastada, et kaebaja esitas vaide 15.12.2023 tähtaegselt.

3-24-85 põhjust, mis õigustaks menetlustähtaja ennistamist. Ainus kaebaja põhjendus on seotud küsimusega, millal X haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama. Kaebaja hinnangul on Maa-amet tuginenud otsuse kättetoimetamisel HMS § 27 lg 2 p-le 4, kuid vaide tagastamisel ei ole vastustaja sellele sättele viidanud, mistõttu on selline oletus väär. Meelevaldne on oletus, et Maa-amet võis tugineda rohkem kui viis aastat kehtetule HMS § 26 lg 2 redaktsioonile. HMS § 25 lg 1 sätestab, et haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. HMS § 25 lg 21 kohaselt võib dokumendi kätte toimetada üksnes esindajale või dokumentide vastuvõtmiseks määratud isikule ning dokument loetakse ka menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui menetlusosalisel on esindaja või menetlusosaline on määranud dokumentide vastuvõtmiseks isiku. Haldusorgan otsustab kättetoimetamise viisi vastavalt HMS § 5 lg-le 1 kaalutlusõiguse kohaselt. Haldusmenetluse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (497 SE) seletuskirjas on 01.02.2018 jõustunud seadusemuudatust selgitatud järgmiselt: „Esindajale kättetoimetamise küsimuses on kohtupraktikas asutud seisukohale, et menetlusveaga on tegemist juhul, kus koormav haldusakt on toimetatud kätte küll esindajale, ent mitte adressaadile endale olukorras, kus menetlusosaline ei ole haldusmenetluses esitanud haldusorganile selgesõnalist taotlust, et menetlusdokumendid edastataks ainult esindajale. Teisalt on asutud ka vastupidisele seisukohale, et haldusorganil puudub igasugune vajadus toimetada haldusakti eraldi kätte menetlusosalisele isiklikult, eriti kui tema esindajaks on advokaat. Ehkki on ilmne, et HMS-ga kehtestatud regulatsiooni tuleb sisustada selliselt, et esindaja olemasolu korral piisab üldjuhul dokumendi kättetoimetamisest üksnes esindajale (sõltumata seejuures kättetoimetamisviisist), siis selguse huvides tuleks sätestada esindajale kättetoimetamise esindatava suhtes kehtivuse eeldus. Nii on võimalik selgelt vältida väärarusaama, et muude kättetoimetamisviiside korral tuleb vältimatult suhelda vaid menetlusosalise enda, mitte tema esindajaga.“ Kaebaja on 14.03.2023 kirjas selgelt väljendanud tahet ja soovi, et menetluslik informatsioon edastataks lepingulisele esindajale. Kaebaja lepinguline esindaja Janno Perv tegutseb Consigliori OÜ kaudu, mis on muu hulgas selgelt välja toodud ka 14.03.2023 allkirjastatud volikirjas. Tegemist on sama volikirjaga, mis on esindamise aluseks selles kohtumenetluses. Seega on selge, et poolte vahel on esindus endiselt, s.o alates 14.03.2023 kuni praeguse ajani, kehtiv. HMS § 27 lg 2 p 3 alusel loetakse elektrooniliselt edastatud dokument kättetoimetatuks, kui dokument on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. Vastustajal ei olnud alust arvata, et kaebaja esindaja ei saanud haldusakti kätte tema äriregistris registreeritud aadressil, mille kaudu toimus suhtlus kogu haldusmenetluse käigus. Lisaks, vaatamata asjaolule, et Maa-amet ei tagastanud vaiet HMS § 27 lg 2 p-le 4 tuginedes, mis sätestab dokumentide vastuvõtmisel kõrgendatud nõuded teiste hulgas advokaadile, on ilmselge, et kaebaja esindaja on õigusalaseid teadmisi omav isik, kes osutab eelduslikult igapäevaselt õigusteenust Consigliori OÜ kaudu. Seega pidi kaebaja esindaja saama aru, et haldusakti kättetoimetamisest hakkavad kulgema menetlustähtajad. Haldusorgan ei vastuta esindusega kaasnevate tsiviilõiguslike suhete ebakvaliteetse täitmise eest. Kaebaja on Maa-ametile muu hulgas ette heitnud korralduse kättetoimetamist Yle, arvates ekslikult, et tegemist on haldusakti kättetoimetamisega valele adressaadile või Xle. X sai Liblika tn 3 kinnisasja omanikuks 19.04.1999, mil tehti kinnistusraamatusse kanne tema omandiõiguse kohta. Maa-amet tuvastas haldusmenetluse käigus, et X on omandanud kinnistu ostueesõigusega erastamise teel (18.12.1998 maa ostumüügileping ja asjaõigusleping (lisa 8 – lk 12–13), dtl 129–149) ning on rahvastikuregistri andmetel alates 21.12.1996 abielus Yga. Abieluvararegistris kanded puuduvad. Seega on teadaoleva info kohaselt Liblika tn 3 kinnistu X ja Y ühisvara, vaatamata asjaolule, et kinnistusraamatus on omanikuna märgitud üksnes kaebaja. Kuna haldusakt puudutas ka kaebaja abikaasa õigusi, siis toimetati haldusakt kätte ka 3(8)

3-24-85 temale. Y ei ole haldusakti vaidlustanud ja seega ei saa lähtuda kaebetähtaja arvutamisel ajast, mil tema haldusakti kätte sai. Posti teel kättetoimetamist ei peeta eelistatuimaks dokumentide kättetoimetamise viisiks. See väljendub sõnaselgelt eelviidatud haldusmenetluse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (497 SE) seletuskirjas. Riik suhtleb kodanikega elektrooniliste kanalite kaudu, kui see on võimalik. Posti teel dokumentide kättetoimetamine on alternatiiv juhuks, kui elektrooniline kättetoimetamine ei ole mingil põhjusel võimalik. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2, mis sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kui nõude esitamise tähtaeg on möödas juba vabatahtlikus kohtueelses menetluses vastustaja poole pöördudes, on kaebus esitatud kaebetähtaega ületades ning kohtueelse menetluse järel kohtusse pöördumise 30-päevane tähtaeg ei kohaldu. Maa-amet on seisukohal, et haldusasja menetlus tuleb HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel lõpetada, kuna kaebaja ei ole esitanud vaiet seaduses sätestatud tähtaega järgides ja puuduvad alused kaebetähtaja ennistamiseks.

3-24-85 menetlusdokumendid samaaegselt kätte, on ilmselgelt tagantjärele otsitud ja põhjendamatu. Kaebaja lepingulisele esindajale kui õigusteadmistega isikule pidid 14.03.2023 kirja ja volikirja esitamisega kaasnevad õigused ja kohustused olema teada. HMS § 25 lg 21 sätestab, et kui menetlusosalisel on esindaja või menetlusosaline on määranud dokumentide vastuvõtmiseks isiku, võib dokumendi kätte toimetada üksnes esindajale või dokumentide vastuvõtmiseks määratud isikule ning dokument loetakse ka menetlusosalisele kättetoimetatuks. Mitme esindaja või määratud isiku olemasolu korral piisab kättetoimetamisest neist ühele. Arvestades, et vaidlus puudub selles, et kaebajal oli alates 14.03.2023 haldusmenetluses volitatud esindaja ning kaebaja on avaldanud lisaks ka ise soovi, et menetlusdokumendid toimetataks kätte esindajale, on vastustaja õiguspäraselt toimetanud 02.11.2023 korralduse kätte kaebaja esindajale, edastades selle tema äriregistrisse kantud e-posti aadressile. Maa-amet on tõendanud 02.11.2023 korralduse edastamist 03.11.2023 kaebaja volitatud esindaja äriregistrisse kantud e-posti aadressile, mistõttu tuli HMS § 75 sätestatud vaide esitamise tähtaega HMS § 27 lg 2 p 3 kohaselt hakata arvestama, arvates 03.11.2023. Vaide esitamise viimane päev oli 05.12.2023 (03.12.2023 oli laupäev). Seega on Maa-amet tagastanud kaebuse esitaja vaide HMS § 79 lg 1 p 3 alusel õiguspäraselt. HMS § 27 lg 2 p 3 alusel dokumendi kättetoimetatuks lugemine ei eelda menetlusosalise kinnituse saatmist kättesaamise kohta. Eeltoodust tulenevalt on kaebus kohtule esitatud kaebetähtaja rikkumisega. Kaebaja ei ole väitnud, et tema esindaja ei oleks temale edastatud korraldust kätte saanud. Yle korralduse edastamisega seotud asjaolud ei oma kaebetähtaja lahendamise seisukohalt tähtsust. Kaebetähtaja ennistamise taotlus jääb rahuldamata. Kaebuse esitaja ei ole välja toonud ühtegi sellist objektiivset takistust ega esitanud kohtule mõjuvaid põhjuseid, mis võiks tingida kaebetähtaja ennistamise.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-24-85 toimetada haldusakti menetlusosalise registreeritud elu- või asukoha aadressile. Vastustaja on kogu menetluse vältel teadnud kaebuse esitaja elukoha aadressi. Kaebaja ei ole oma elukohta vahetanud. Kaebaja ise ei ole vastustajale kunagi esitanud soovi edastada menetlusdokumente otse lepingulisele esindajale. Kaebuse esitaja on kogu menetluse kestel olnud huvitatud saama haldusakte kätte isiklikult. E-posti aadress, kuhu vastustaja haldusakti saatis, ei ole menetlusosalise e-posti aadress (HMS § 27 lg 2 p 3 mõistes) ning ka kaebuse esitaja lepinguline esindaja ei ole HMS § 27 lg 2 p-s 4 nimetatud isik. Kaebuse esitaja ei ole vastustajale esitanud soovi haldusakti kättetoimetamiseks teiste infokanalite kaudu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-24-85 korralduse kätte kaebaja esindajale, edastades selle tema äriregistrisse kantud e-posti aadressile. E-posti aadress, kuhu vastustaja haldusakti saatis, on menetlusosalise e-posti aadress HMS § 27 lg 2 p 3 mõistes. J. Perv tegutseb OÜ Consigliori kaudu, mis on ära märgitud ka eelnimetatud volikirjas.

3-24-85

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.