ROYAL WOOD OÜ kaebus Eesti Töötukassa 08.04.2025 tagasinõude otsuse nr 6-7.2/25/0628 ja 10.06.2025 ettekirjutuse nr 6-7.2/25/0628 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – ROYAL WOOD OÜ, esindaja O.F Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja Marko Siil
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18.08.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
ROYAL WOOD OÜ määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse ROYAL WOOD OÜ määruskaebus haldusasjas nr 3-25-2537 tehtud Tallinna Halduskohtu 18.08.2025 määruse resolutsiooni punktidele 1–3.
2.Jätta ROYAL WOOD OÜ määruskaebus rahuldamata ning jätta Tallinna Halduskohtu 18.08.2025 määruse resolutsiooni punktid 1–3 muutmata osas, milles need puudutavad Eesti Töötukassa 10.06.2025 ettekirjutuse nr 6-7.2/25/0628 tühistamise nõuet ning Eesti Töötukassa menetluse taastamiseks ja ettekirjutust tegemata menetluse lõpetamiseks kohustamise nõuet.
3.Tühistada haldusasjas nr 3-25-2537 tehtud Tallinna Halduskohtu 18.08.2025 määruse resolutsiooni punktid 1–3 osas, milles need puudutavad Eesti Töötukassa 08.04.2025 tagasinõude nr 6-7.2/25/0628 tühistamise nõuet. Teha selles osas uus määrus, millega tagastada kaebus Eesti Töötukassa 08.04.2025 tagasinõude nr 6-7.2/25/0628 tühistamise nõude osas.
Jõustumisel avaldatakse kohtumäärus tervikuna selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 175 lg 1). Menetlusosaline võib määruse vaidlustamiseks esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 kg 3, 155 lg 5, § 121 lg 4, § 235).
3-25-2537
ASJAOLUD, HALDUSKOHTU MÄÄRUS JA MÄÄRUSKAEBUS
1.Eesti Töötukassa ja kaebaja sõlmisid 29.07.2024 palgatoetuse halduslepingu (dtl 43), mille esemeks oli kaebajale palgatoetuse maksmine ühe töötu tööle rakendamiseks. Eesti Töötukassa saatis kaebajale 08.04.2025 dokumendi nr 6-7.2/25/0628 „Täiendatud tagasinõue“ (tagasinõue, dtl 48), milles teatas, et kaebaja peab eelviidatud lepingu alusel välja makstud 1640 euro suuruse palgatoetuse summa tagastama 30 päeva jooksul. Tagasinõudes on märgitud, et kui kaebaja antud tähtaja jooksul seda summat ei tagasta ega võta vastustajaga ühendust tagasimaksegraafiku koostamise asjus, siis teeb vastustaja tööturumeetmete seaduse (TöMS) § 29 lõike 5 alusel kaebajale õigusliku aluseta saadud summade tagasinõudmiseks ettekirjutuse koos hoiatusega.
2.Eesti Töötukassa tegi 10.06.2025 ettekirjutuse nr 6-7.2/25/0628 (vaidlustatud ettekirjutus), millega kohustas kaebajat tagastama Eesti Töötukassale 1640 eurot hiljemalt 08.07.2025. Vaidlustatud ettekirjutuses hoiatati, et tasumata jätmise korral pöördub vastustaja summa sissenõudmiseks kohtutäituri poole.
3.Kaebaja esitas 01.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida täpsustas lähtudes halduskohtu suunistest 08.08.2025 avalduses. Kaebaja taotles tagasinõude ja vaidlustatud ettekirjutuse tühistamist ning vastustaja kohustamist menetluse taastamiseks ja menetluse lõpetamiseks ettekirjutust tegemata. Kaebaja palus ennistada kaebetähtaja, märkides, et sai vaidlustatud ettekirjutuse kätte alles 29.07.2025 ja tagasinõuet ei ole talle üldse kätte toimetatud ning viimase olemasolust sai ta teadlikuks alles vaidlustatud ettekirjutusest. Samuti palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlustatud ettekirjutuse kehtivus.
4.Tallinna Halduskohus tegi 18.08.2025 määruse, millega luges kaebuse mittetähtaegseks, jättis rahuldamata kaebetähtaja ennistamise taotluse ning lõpetas menetluse (resolutsiooni punktid 1–3) ning jättis rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni punkt 4). Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
4.1.Tühistamiskaebus on esitatud pärast HKMS § 46 lõikes 1 sätestatud kaebetähtaja lõppemist. Vastustaja edastas tagasinõude 08.04.2025 kaebajale tema äriregistri järgsele eposti aadressile. Tagasinõue tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 27 lg 2 punktile 3 (Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2025 määrus nr 3-24-1264, p 15; 23.04.2024 määrus nr 3-24-85, p 12; 29.08.2023 määrus nr 323-822, p 14; 10.02.2023 määrus nr 3-21- 2176, p 24). Seetõttu pidi kaebaja kaebuse tagasinõude tühistamiseks esitama hiljemalt 08.05.2025.
4.2.Vaidlustatud ettekirjutuse saatis vastustaja kaebajale posti teel tähitud kirjaga kaebaja äriregistri järgsele aaderssile. Postiasutus püüdis kirja kaebajale üle anda 12.06.2025, ent see ei õnnestunud, mistõttu hoiustati see postkontoris ning kaebaja äriregistri järgsel aadressil asuvasse postkasti toimetati 14.06.2025 teavitus saadetise saabumisest. Postkasti teatejätmine tähitud kirja kohta on piisav, et lugeda saadetis kättetoimetatuks (Riigikohtu 20.05.2003 määrus asjas nr 3-3-1-37-03, p 11; Tallinna Ringkonnakohtu 23.01.2019 määrus nr 3-18-1977, p 12). Seega tulnuks kaebus vaidlustatud ettekirjutuse tühistamiseks esitada hiljemalt 14.07.2025.
4.3.Kaebaja ei ole esile toonud kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaid põhjusi, mistõttu ei ole alust kaebetähtaja ennistamiseks.
4.4.Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldamata jätta, kuna kaebajal puudub esialgse õigusakitse vajadus.
2(6)
3-25-2537
5.Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 18.08.2025 määrus osas, millega halduskohus menetluse lõpetas, rahulda kaebetähtaja ennistamise taotlus ning saata kaebus halduskohtule menetluse jätkamiseks. Kaebaja hinnangul leidis halduskohus vääralt, et vastustaja toimetas vaidlustatud tagasinõude kaebajale kätte, kuna HMS § 27 ei näe ette, et e-posti teel saadetud haldusakt loetaks automaatselt kättetoimetatuks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebust tuleb mõista nii, et kaebaja vaidlustab halduskohtu määruse osas, mis puudutab menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu (halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 1–3). Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu määrust osas, millega halduskohus jättis rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 124 lg 3). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt toimetati halduskohtu määrus kaebaja esindajale kätte 01.09.2025. Määruskaebus on esitatud ringkonnakohtule e-posti teel 16.09.2025 ning on seega tähtaegne (HKMS § 204 lg 1). Määruskaebus vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele määral, et see on võimalik läbi vaadata. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebus on võimalik lahendada ilma Eesti Töötukassalt selle kohta seisukohta küsimata.
7.Määruskaebus jääb rahuldamata, ent ringkonnakohus muudab halduskohtu määrust osas, mis puudutab menetluse lõpetamist seoses 08.04.2025 tagasinõude tühistamise nõudega. Selle nõude osas tuleb kaebus tagastada. Ülejäänud osas tuleb halduskohtu määrus jätta muutmata, kuna vaidlustatud ettekirjutuse tühistamise nõude ning kohustamisnõude osas esitas kaebaja kaebuse hilinenult ning mõjuvaid põhjusi kaebetähtaja ennistamiseks ei ole. 08.04.2025 tagasinõude tühistamise nõue
8.Halduskohus lõpetas vaidlustatud määrusega menetluse kõigi kaebuses esitatud nõuete, sh 08.04.2025 tagasinõude tühistamise nõude osas. Viimatinimetatud tühistamisnõudega täiendas kaebaja oma kaebust, lähtudes halduskohtu 05.08.2025 määruses antud soovitusest. Ringkonnakohtu hinnangul oli selline soovitus põhjendamatu. 08.04.2025 tagasinõude näol ei ole tegemist haldusaktiga ja seetõttu ei ole selle vaidlustamine tühistamiskaebusega lubatav. Tagasinõudega ei pandud kaebajale ühtki kohustust ning selle alusel ei saa vastustaja kaebajalt mistahes rahasummat sisse nõuda. Tagasinõue on sisuliselt vastustaja kui halduslepingu ühe poole avaldus sooviga, et kaebaja kui halduslepingu teine pool teeks teatava soorituse ehk tagastaks 1640 euro suuruse toetussumma. Sellisel avaldusel ei ole kohustavale haldusaktile omast siduvat iseloomu, seda ei saaks täitmisele pöörata ega selle nõude rahuldamata jätmise korral mingisuguseid sunnivahendeid kohaldada. Tagasinõude saamisel võis kaebaja sellega nõustumise korral vastava summa vastustajale tagastada või leppida kokku tasumisgraafikus. Samas, leides, et tagasinõue on põhjendamatu, võis kaebaja seda ignoreerida ja jääda ootama kohustavat ettekirjutust, et vajaduse korral vaidlustada see viimane. Tagasinõude mistahes viisil kohtus vaidlustamine ei ole ega ole olnud kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Tagasinõude maksma panemiseks tegi vastustaja vaidlustatud ettekirjutuse. Alles selle ettekirjutusega pani vastustaja kaebajale siduva kohustuse rahasumma tasuda. Sellele, et tagasinõude näol ei ole tegemist kohustava haldusaktiga, vaid üksnes kaebajale tehtud ettepanekuga, viitab selgelt ka tagasinõude eelviimases lõigus antud selgitus, et kui kaebaja summat ei tasu või tagasimaksmisgraafiku sõlmimiseks vastustajaga ühendust ei võta, siis teeb vastustaja ettekirjutuse summa tagastamiseks. Teisisõnu andis vastustaja tagasinõudes selgelt mõista, et vajaduse korral annab ta kohustava haldusakti tulevikus. 3(6)
3-25-2537
9.Eeltoodud asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et 08.04.2025 tagasinõue ei riku kaebaja õigusi, mistõttu puudub ilmselgelt kaebeõigus selle vaidlustamiseks (HKMS § 44 lg 1). Kuna tegemist ei ole haldusaktiga, ei ole võimalik selle vaidlustamine tühistamiskaebusega. Ilmselgelt puudus kaebajal õigus ka selle tagasinõudega seonduvalt tuvastuskaebuse esitamiseks, kuna kaebaja õiguste kaitseks leidus tõhusam vahend (HKMS § 45 lg 2) ehk vaidlustatud ettekirjutuse tühistamise nõude esitamine. Neil asjaoludel tuleb kaebus 08.04.2025 tagasinõude tühistamise nõude osas tagastada vastavalt HKMS § 121 lg 2 punktile 1, selmet asuda hindama selle nõude tähtaegsust ja tagasinõude kaebajale teatavaks tegemisega seotud asjaolusid. Vaidlustatud ettekirjutuse tühistamise nõude tähtaegsus
10.Halduskohus leidis õigesti, et vaidlustatud ettekirjutus toimetati kaebajale nõuetekohaselt kätte posti teel 14.06.2025, kui postitöötaja jättis kaebaja registrijärgses asukohas olevasse postkasti teate saadetise saabumise kohta. HMS § 26 lõigetest 1 ja 3 tuleneb, et tähtkirjaga saadetud dokument loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel tuleb dokument lugeda HMS § 26 lg 3 mõttes kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest või kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tähtkirja saabumise kohta asukoha aadressil teate jätmise hetkest (vt Riigikohtu 31.03.2015 määrus haldusasjas nr 3-3-1-91-14, punkt 13 ja seal viidatud kohtupraktika). Adressaadile teate jätmisest hakkavad kulgema HKMS § 46 lõikes 1 ja § 47 lõikes 2 sätestatud kaebetähtajad. Kuigi HMS § 26 lg 3 sõnastusest ei tulene otseselt erisusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele dokumentide kättetoimetatuks lugemise kohta, on juriidilisel isikul kohustus korraldada oma registrijärgsel aadressil posti pidev vastuvõtmine selleks pädeva isiku poolt. Halduskohus tuvastas, et vastustaja edastas vaidlustatud korralduse kaebajale tähtkirjaga (saadetis nr RR687930198E, dtl 50) ning postitöötaja püüdis seda kaebajale üle anda 12.06.2025 kell 10:57, kuid see ebaõnnestus. Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud argumente, mis halduskohtu tuvastatu kahtluse alla seaks ega teinud halduskohtule etteheiteid tõendite hindamisega seoses. AS Eesti Post on vastustajale saadetud e-kirjas (dtl 192) kinnitanud, et saadetise RR687930198EE saabumisest jättis Narva postikuller saajale Narva Raudsilla tn 5 asuvasse postkasti teate 14.06.2025. Eelviidatud aadress on kaebaja äriregistri järgne aadress. Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtki argumenti ega toonud esile ühtki asjaolu, mis seaks mõistlikult kahtluse alla postiasutuse eelnimetatud kinnituse. Halduskohus võis eelviidatud e-kirjale tuginedes lugeda tõendatuks, et teade vaidlustatud ettekirjutust sisaldanud tähtkirja saabumise kohta jäeti kaebaja postkasti 14.06.2025. Sellest hetkest tuleb lugeda ettekirjutus kaebajale kättetoimetatuks. Vaidlustatud ettekirjutuse peale tühistamiskaebuse esitamiseks HKMS § 46 lg 1 sätestatud 30-päevane tähtaeg lõppes seega 14.07.2025. Kaebaja esitas kaebuse alles 01.08.2025.
11.Halduskohus leidis õigesti, et kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust. Kaebetähtaja ennistamine on võimalik, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks on objektiivsed ja kaebaja tahtest sõltumatud asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist või mille tõttu võis kaebaja mõistlikult arvata, et halduskohtule kaebuse esitamine ei ole (veel) vajalik. Samuti tuleb kaebetähtaja ennistamine kõne alla, kui haldusorgan on isikut viimase õiguste kaitse vajaduse või võimalustega seonduvalt eksitanud. Kaebaja ei ole ühtki sellist asjaolu esile toonud ning ringkonnakohtule selliseid asjaolusid ei nähtu. Kuna kaebaja ülesanne oli tagada posti vastuvõtmine oma registrijärgsel aadressil, ei saa kaebetähtaja ennistamise aluseks olla üksnes kaebaja väide, et ta tegelikult asjaomast teadet kätte ei saanud.
4(6)
3-25-2537
5(6)
3-25-2537 Kohustamisnõue
12.Eeltooduga samasugune järeldus tuleb vääramatult teha ka vaidlustatud ettekirjutuse tühistamise nõudega lahutamatult seotud kohustamisnõude puhul, olgugi, et selle nõude tähtaegsuse küsimust ei ole halduskohus vaidlustatud määruse põhjendustes eraldi käsitlenud. Nimelt on kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses sõnastanud lisaks tühistamisnõuetele ka nõude kohustada vastustajat menetluse taastamiseks ning menetluse lõpetamiseks ettekirjutust tegemata. Sisuliselt on tegemist nõudega kohustada vastustajat vaidlustatud ettekirjutuses osutatud 1640 euro suuruse toetussumma tagasinõudmise küsimuse uueks läbivaatamiseks ja selle tagasi nõudmata jätmist käsitleva otsuse tegemiseks. Sellise kohustamisnõude rahuldamine ilma tühistamisnõuet rahuldamata ei oleks seejuures õiguslikult võimalik. Haldusaktiga lahendatud küsimuse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõude võib isik HKMS § 47 lg 2 kohaselt esitada 30 päeva jooksul päevast, mil ta sai teada haldusaktist, milleks siinsel juhul oli vaidlustatud ettekirjutus. Juba eespool esitatud põhjustel tuleb lugeda, et kaebaja sai sellest teada 14.06.2025. Seega samamoodi, nagu ei ole tähtaegne vaidlustatud ettekirjutuse tühistamisnõue, ei ole tähtaegne ka sellega lahutamatult seotud kohustamisnõue. Ka kohustamisnõude osas ei esine kaebetähtaja ennistamise aluseks olla saavaid objektiivseid asjaolusid. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.