ROYAL WOOD OÜ kaebus Eesti Töötukassa 08.04.2025 tagasinõude otsuse nr 6-7.2/25/0628 ja 10.06.2025 ettekirjutuse nr 6-7.2/25/0628 tühistamiseks Kaebaja – ROYAL WOOD OÜ, seaduslik esindaja Julia Ossipova Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Marko Siil Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine, menetluse lõpetamine, esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
Menetlusosalised
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Lugeda ROYAL WOOD OÜ kaebus mittetähtaegseks.
2.Jätta ROYAL WOOD OÜ kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.
3.Lõpetada haldusasja nr 3-25-2537 menetlus kaebust menetlusse võtmata.
4.Jätta ROYAL WOOD OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
7.Asendada avaldatavas kohtulahendis füüsilise isiku nime tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 6, § 155 lg 5 § 252 lg 7 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSE KÄIK
1.ROYAL WOOD OÜ (kaebaja) ja Eesti Töötukassa sõlmisid 29.07.2024 palgatoetuse maksmiseks halduslepingu nr 7-6.1/24/2394, millega kaebaja võttis tööle määramata ajaks alates 01.08.2024 X. X. Palgatoetust makstakse 12 deklaratsiooni alusel, ajavahemiku 01.08.2024–31.12.2025 jooksul.
2.Kaebaja esitas 13.09.2024 Maksu- ja Tolliametile X. X kohta augustikuu töötasuks 820 eurot deklaratsiooni, millelt Eesti Töötukassa tasus palgatoetust summas 410.00 eurot. Hiljem esitas kaebaja sama perioodi eest parandusdeklaratsiooni, milles kinnitas, et antud perioodi eest oli töötasu ei arvestatud.
3.Eesti Töötukassa saatis kaebajale 13.01.2025 päringu, milles palus esitada töötaja töölepingu koopia ja töötasu väljamakse kinnitavad dokumendid. Kaebaja edastas 19.01.2025 töötaja töötasu arvestuse tabelid.
4.Eesti Töötukassa saatis 20.01.2025, 29.01.2025 ja 26.02.2025 kaebajale täiendavad päringud, milles soovis, et kaebaja esitaks hiljemalt 05.03.2025 kahepoolselt allkirjastatud töölepingu koopia ja töötasu väljamakse kinnitavad dokumendid. Kaebaja nõutud dokumente tähtaegselt ei esitanud.
5.Eesti Töötukassa edastas 08.04.2025 kaebajale tagasinõude nr 6-7.2/25/0628, milles paluti kaebajal hiljemalt 09.05.2025 või 30 päeva jooksul tagasinõude kättesaamisest tasuda alusetult makstud palgatoetust 1640 eurot Eesti Töötukassa arvelduskontole või võtta Eesti Töötukassaga ühendust tagasimaksegraafiku koostamiseks.
6.Eesti Töötukassa tegi 10.06.2025 ettekirjutuse nr 6-7.2/25/0628, millega kohustas kaebajat tasuma tema eest õigusliku aluseta makstud summa 1640.00 eurot Eesti Töötukassale. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli 08.07.2025. Ettekirjutuses hoiatati, et ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise korral annab Eesti Töötukassa ettekirjutuse sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7.Kaebaja esitas 01.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib Eesti Töötukassa 10.06.2025 ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist ning Eesti Töötukassa kohustamist taastada menetlus ja lõpetada menetlus ettekirjutust tegemata. Kaebaja soovib kaebetähtaja ennistamist. Koos kaebusega on kaebaja esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada Eesti Töötukassa 10.06.2025 ettekirjutuse täitmine.
8.Tallinna Halduskohus jättis 05.08.2025 määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis kaebajale aega kuni 08.08.2025 täpsustada kaebuse nõuet, selgitada kaebuse tähtaegsust koos väiteid kinnitavate dokumentidega, põhjendada kaebetähtaja ennistamise taotlust ja esialgse õiguskaitse vajadust ning tasuda kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõiv kokku 69,20 eurot. Sama määrusega kohustas kohus Eesti Töötukassat esitama seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele ja selgitada kaebuse aluseks olevaid asjaolusid, esitades kohtule ka kõik haldusmenetluse dokumendid.
9.Kaebaja esitas 08.08.2025 kohtule kaebuse täpsustuse ning tasus kaebuselt riigilõivu.
10.Eesti Töötukassa selgitas 11.08.2025 vastuses kaebuse asjaolusid ja kaebajale haldusaktide kättetoimetamist ning esitas kohtule haldusmenetluse toimiku osad dokumendid.
11.Kohus palus 12.08.2025 kirjaga Eesti Töötukassal esitada ka kõik ülejäänud haldusmenetluse dokumendid. Eesti Töötukassa esitas 13.08.2025 ülejäänud puuduolevad dokumendid.
12.Kohus palus 13.08.2025 kirjaga Eesti Töötukassal selgitada kaebajale 10.06.2025 ettekirjutuse edastamist tähitud kirjana ning selgitada kaebaja aadressile kirja saatmise kohta teate jätmist. Eesti Töötukassa esitas 15.08.2025 kohtule täiendavad selgitused.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine
13.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Sama sätte lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 124 lg 4 näeb ette, et kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse. HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. Kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3).
14.Tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 46 lg 1).
15.Kaebaja vaidlustab käesolevas haldusasjas Eesti Töötukassa 08.04.2025 tagasinõude otsust nr 6-7.2/25/0628, millega nõuti kaebajalt halduslepingu nr 7-6.1/24/2394 alusel talle kogu 2(5)
väljamakstud palgatoetust 1640 eurot tagasi. Tagasinõue tuli kaebajal hiljemalt 09.05.2025 või 30 päeva jooksul tagasinõude kättesaamisest tasuda Eesti Töötukassa arvelduskontole või võtta Eesti Töötukassaga ühendust tagasimaksegraafiku koostamiseks. Kaebaja on kohtule selgitanud, et 08.04.2025 tagasinõude otsust ei toimetatud talle kätte, mistõttu sai ta tagasinõude otsusest teada 29.07.2025 e-kirjas, millega saadeti talle vastustaja 10.06.2025 ettekirjutus tagasinõude tasumiseks.
16.Kohtule esitatud asjaolude kohaselt edastas vastustaja 08.04.2025 palgatoetuse tagasinõude otsuse infosüsteemi kaudu kaebajale tema äriregistri järgsele e-posti aadressile 08.04.2025. Kohtul puudub alus vastustaja väidete õigsuses kahelda, kuivõrd seda asjaolu kinnitab vastustaja 11.08.2025 vastusele lisatud väljavõte kaebajale dokumendi edastamisest. Kohtule nähtub, et kaebaja on vastustaja varasematele pöördumistele äriregistri e-posti aadressilt vastanud ja vastustajaga sellelt e-posti aadressilt suhelnud. Seega on kaebaja eelnevad vastustaja kirjad äriregistri järgselt e-posti aadressilt kätte saanud.
17.Kohus selgitab, et dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral saadetakse dokument menetlusosalise elektronposti aadressil (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 27 lg 1) ning elektrooniliselt edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui dokument on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil (HMS § 27 lg 2 p 3). See tähendab, et dokumenti kättetoimetatuks lugemiseks HMS § 27 lg 2 p 3 alusel ei ole vaja adressaadi panust ehk kaebaja poolt dokumendi vastuvõtmist, vaid on piisav, kui dokument saadetakse e-posti aadressile, mille äriühing on äriregistris oma kontaktaadressina määratlenud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2025 määrus nr 3-24-1264, p 15; 23.04.2024 määrus nr 3-24-85, p 12; 29.08.2023 määrus nr 3-23-822, p 14; 10.02.2023 määrus nr 3-21- 2176, p 24).
18.Kuivõrd käesoleval juhul edastas vastustaja 08.04.2025 tagasinõude otsuse kaebaja äriregistrijärgsele aadressile, tuleb otsus lugeda kaebajale kättetoimetatuks otsuse saatmise päeval, st 08.04.2025. Seega kaebus 08.04.2025 tagasinõude otsuse tühistamiseks tuli kaebajal esitada hiljemalt 08.05.2025. Kaebaja esitas kaebuse 01.08.2025, mistõttu on kaebus 08.04.2025 tagasinõude otsuse tühistamiseks esitatud kaebetähtaega ületades.
19.Kaebaja soovib vaidlustada tühistamisnõudega ka 10.06.2025 ettekirjutust, millega kohustati kaebajat tasuma tema eest õigusliku aluseta makstud summa 1640.00 eurot Eesti Töötukassale ning ettekirjutuse täitmise tähtajaks oli ettekirjutuse kohaselt 08.07.2025. Kaebaja selgitas kohtule, et sai ettekirjutuse kätte vastustaja poolt 29.07.2025 saadetud ekirjaga. Vastustaja on kohtule selgitanud, et 10.06.2025 ettekirjutus edastasti kaebajale tähitud kirjaga äriregistri järgsele aaderssile. Saadetise liikumise väljavõttest nähtub, et tähtkirja üritati kaebajale üle anda 12.06.2025 kell 10.57. Kuna kaebaja ei olnud kättesaadav, hoiustati tähtkiri Narvas, Fama postkontoris. Kohtupraktikas on leitud, et teate jätmine tähitud kirja kohta on piisav, et lugeda saadetis kättetoimetatuks. Tähtsust ei oma, kas isik haldusaktiga ka reaalselt tutvuda sai või mitte (Riigikohtu 20.05.2003 määrus asjas nr 3-3-1-37-03, p 11; Tallinna Ringkonnakohtu 23.01.2019 määrus nr 3-18-1977, p 12). Vastustaja edastas kohtule 15.08.2025 postiteenuse osutaja kinnituse, et teavitus saadetise saabumisest toimetati kaebaja äriregistrijärgsel aadressil asuvasse postkasti 14.06.2025. Kohtul puudub alus postiasutuse kinnituses kahelda.
20.Poolte vahel sõlmitud halduslepingu p-s 6.2 on pooled kokku leppinud, et poolte nõuded tulenevalt lepingu rikkumisest edastatakse posti või e-posti teel digitaalselt allkirjastatult. Vastustaja on edastanud kaebajale ettekirjutuse äriregistrijärgsele aadressile ning kaebaja ei ole väitnud, et äriregistrijärgsele aadressile postisaadetiste edastamisel esineksid mistahes takistused. Seega ei nähtu kohtule asjaolusid, mille tõttu tulnuks ka vastustajal eeldada, et kaebajale ei ole äriregistris märgitud aadressil võimalik posti kätte toimetada. Kaebaja on juriidiline isik, kes peab olema eriti hoolas posti vastuvõtmise korraldamisel oma registrijärgsel aadressil ning kindlustama selle, et olulised haldusaktid temani jõuaksid. Kuna teade saadetise saabumise kohta jäeti kaebaja postkasti 14.06.2025, siis jõudis tähtkiri teatise edastamisega kaebaja mõjusfääri ning tähtkirja kättesaamise riisiko jäi kaebaja kanda. Seega tuleb praegusel juhul lugeda, et 10.06.2025 ettekirjutus toimetati kaebajale kätte 14.06.2025. Sellest tulenevalt 3(5)
tuli kaebajal kaebus halduskohtule 10.06.2025 ettekirjutuse vaidlustamiseks esitada hiljemalt 14.07.2025. Kaebus on kohtule esitatud 01.08.2025, mistõttu tuleb kaebus 10.06.2025 ettekirjutuse tühistamise nõudes lugeda mittetähtaegseks.
21.HKMS § 71 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamist õigustaksid eeskätt objektiivsed takistused (vrd HKMS § 150 lg 1), kuid samas võib mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks olla ka haldusorgani eksitav käitumine, kui selle tulemusena jääb kaebus õigel ajal esitamata (nt Riigikohtu 18.01.2024 määrus nr 3-22-2296, p 17). Lisaks on erandina peetud võimalikuks hinnata kaebetähtaja ületamist õigustavaks mõjuvaks põhjuseks ka kogenematusest põhjustatud eksimust, kuid tähtaja ületamine ei ole vabandatav, kui selle põhjustas kaebaja enda hooletus (nt Riigikohtu 11.05.2016. a määrus nr 3-3-1-18-16, p 13; 16.01.2009. a määrus nr 3-3-1-7508, p-d 16–17; 01.10.2002. a määrus nr 3-3-1-57-02, p 19).
22.Kaebaja on esitanud kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus palus kaebajal 05.08.2025 määruses selgitada, miks ei olnud kaebajal võimalik kaebust esitada tähtaegselt. Kaebaja esitas kohtule 08.08.2025 täiendavad selgitused, milles tõi välja, et kuna ta sai vastustaja 10.06.2025 ettekirjutuse kätte 29.07.2025 e-kirjaga, siis hakkas sellest hetkest kulgema 30-päevane vaidlustamise tähtaeg. Samuti tõi kaebaja välja, et sai 08.04.2025 tagasinõude otsusest teada talle ettekirjutuse edastamisega. Kohtu poolt nõutud selgitusi kaebaja ei esitanud.
23.Kohus leidis ennist, et kaebajale tuleb tagasinõue lugeda kättetoimetatuks 08.04.2025, mil kaebajale edastati tagasinõue tema äriregistrijärgsele e-posti aadressile, ning et ettekirjutus tuleb lugeda kättetoimetatuks 14.06.2025, mil kaebajale jäeti äriregistrijärgsele aadressile teavitus kirja saabumise kohta. Olukorras, kus kaebaja jättis äriregistris registreeritud elektronpostile tulnud tagasinõude sisuga tutvumata, võttis ta sellega riski, et tagasinõude täitmata jätmisel tehakse talle ettekirjutus koos hoiatusega ning et hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Töötukassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus ei pea usutavaks, et kaebaja sai tagasinõude otsusest teada alles talle ettekirjutuse edastamisega. Lisaks ei pea kohus põhjendatuks kaebaja väidet talle ettekirjutuse edastamisest alles 29.07.2025, kuivõrd kohtule nähtub, et vastustaja on kaebajale edastanud ettekirjutuse ka 30.06.2025 kirjaga äriregistrijärgsele e-posti aadressile, mida kaebaja kasutab (dtl 176–182). Samuti ei oma kaebajale ettekirjutuse hilisem saatmine tähtaja kulgema hakkamise seisukohast tähtsust, sest kui kaebajale on juba jäetud väljastusteatega tähtkiri postkasti, hakkab kaebetähtaeg kulgema just nimelt sellest hetkest, mitte sellest, mil kaebajale edastatakse haldusakt hiljem elektrooniliselt (Riigikohtu 03.03.2004 määrus nr 3-3-1-10-04, p 8). Kaebaja on kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamisega kinnitanud kohtule kaebuse hilinemisega esitamist. Juhul, kui kaebaja väidete kohaselt sai ta vaidlustatavatest haldusaktidest teada alles 29.07.2025 e-kirjaga, siis oleks kaebaja lugenud kaebust tähtaegseks ning kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamine ei oleks olnud sellises olukorras vajalik. Kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotluses toonud välja ühtegi mõjuvat põhjust selle kohta, mis tingis tema kaebuse esitamise tähtaega ületades. Kohus on seisukohal, et kaebetähtaja järgimata jätmise on toonud kaasa kaebaja enda tegevusetus ning sellest tulenevalt puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks.
24.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
25.Kuna praegusel juhul puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks, tuleb haldusasja menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel kaebust menetlusse võtmata. Asja menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõudega samal alusel teist korda halduskohtu poole pöörduda (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
4(5)
26.HKMS § 249 lg 1 alusel võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
27.Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (HKMS § 249 lg 3 ja Riigikohtu 14.12.2004 määrus haldusasjas nr 3-3-1-85-04, p 15). Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on hoida üksnes ära kaebaja oluliste õiguste pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada kaebajale täiendavaid õigusi. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid sel määral, kui see on kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik.
28.Kohtule arusaadavalt on kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgiks vältida ettekirjutuses nõutava summa ühekordset tagasimaksmist. Kohus peab vajalikuks märkida, et mitte igasuguse rahalise kohustuse täitmine kohtumenetluse ajal ei tähenda, et kaebajal on automaatselt esialgse õiguskaitse vajadus, vaid selle kohustuse täitmisega peab kaasnema juba kohtumenetluse kestel kaebajale tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Kaebaja on küll taotluses märkinud, et ettekirjutusega nõutavas suuruses summa tasumise korral ei jätku tal vahendeid oma töötajatele töötasu maksmiseks ning kaebaja peab kaaluma tegevuse lõpetamist. Kaebaja ei ole aga enda esialgse õiguskaitse vajaduse kohta tõendeid esitanud, mistõttu ei ole kohtul võimalik kaebaja tegelikku õiguskaitse vajadust hinnata. Lisaks on vastustaja kohtule kinnitanud, et ettekirjutust ei ole kohtutäiturile täitmiseks antud ja reeglina seda kohtumenetluse kestel ei tehta. Kaebajal on võimalik ettekirjutusega nõutav summa tagastada osade ka kaupa, esitades vastustajale sellekohase avalduse. Seega puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.
29.Kuna kaebajal ei ole esialgse õiguskaitse vajadust, ei pea kohus hindama kaebuse perspektiivi ega avalikku huvi või riivet kolmandate isikute õigustele. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Muud küsimused
30.HKMS § 104 lg 5 p-i 4 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p-i 2 või 4 alusel. Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p-i 2 alusel, tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv (49,20 eurot) kaebajale tagastada. Kohus tagastab määruse jõustumisel riigilõivu samale kontole, millelt riigilõiv tasuti. Kohus lahendas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt, seega esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu.
31.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja. Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, jäävad kaebaja muud võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja on esindanud ennast ise ilma välise õigusabi kasutamiseta, mistõttu ei saa vastustajal menetluskulusid olla tekkinud.
32.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis füüsilise isiku (X. X) nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4)
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm Kohtunik Osaliselt jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2025 kohtumäärusega.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.