Kohtuasja number
3-24-1090
Määruse kuupäev
22.04.2024
Kohtunik
Reelika Kitsing
Kohtuasi
Xi esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 01.04.2024. a käskkirja nr 6-2/24/765-3 kehtivuse peatamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – X Vastustaja – Viru Vangla
määruses
taotleja
nimi
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte taotlejale ja Viru Vanglale.
3-24-1090 pandud diagnoos, et „tal on mõlema puusaliigese bilitaarne artroos (mõlemapoolselt on puusaliigese liigesepilu oluliselt ahanenud, subkondaarne skleroos ja pseudotsüstid)“, mille tõttu on tema liikumine valulik ja piiratud ning ta liigub vaevaliselt kahe kargu abil, ta ei saa kummardada ning saab keha pöörata üksnes kogu keha pöörates. Need terviseprobleemid pidevalt süvenevad. Nende terviseprobleemide tõttu vajab taotleja mõlema puusa endoproteesimist ja ta on operatsiooni järjekorras. Tõsiseid terviseprobleeme ja piiranguid kinnitab ka asjaolu, et taotlejale on määratud kambris magamiseks üksnes alumine (nari)voodikoht. Taotleja vajab kohtu poolt esialgse õiguskaitse kohaldamist, sest vangla võib igal ajal asuda teda sundima tööle ning sellest keeldumisel määrab distsiplinaarkaristusi, mis omakorda tekitaks uusi vaidlusi olukorras, kus tööle määramisele ei ole kohus saanud hinnangut andagi. Samuti distsiplinaarkaristuse määramisel (nt kartserisse paigutamine) oleks taotleja õigused rikutud ning poleks hiljem taastatavad. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks taotlejale kaasa tervisliku seisundi halvenemise, rasked psüühilised kannatused, ebainimliku ja alandava kohtlemise Eesti Vabariigi põhiseaduse § 18 lg 1 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 3 tähenduses. Taotleja leiab, et ta on töövõimetu vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 2 p 3 tähenduses ja seda kinnitab käskkirjas välja toodud fakt, et taotleja on võimeline töötama üksnes maksimaalselt 15 minutit seistes või istudes. Samas ei ole tööle määramise käskkirja andmisel arvestatud asjaolu, et arvestades taotleja vaevalist liikumist, ei jõuaks ta 15 minutiga isegi 1/3 osakonnast ära koristada, mis muudab sellise töö tarbetuks. Samuti ei ole arvestatud eriarsti poolt öeldut, et taotleja ei saa kummardada ja pöörata nagu terviseprobleemideta inimene ning tema liikumised on valulikud. Taotleja leiab, et tema tööle määramine ei ole tingitud vajadusest, vaid sellest, et teda kiusata ja tekitada talle kannatusi.
3-24-1090 nr A20434 ja 16.11.2023. a haigusjuhtumis nr A20722 märgitud, et kinnipeetav keeldus tööle asumast, viidates oma terviseseisundile, ning vangla meditsiinitöötaja ei näinud põhjust vabastada kinnipeetavat tööst. Kinnipeetava tervisekaarti ei ole viimase kuu jooksul tehtud märkmeid, et taotleja oleks esitanud kaebuseid oma terviseseisundi kohta. Taotleja arvamus, et tema tööle määramine on üksuse juhi poolne kiusamine, ei vasta tõele. Vangla on seisukohal, et taotleja keeldumine koristustöödest ei ole seotud tema tervise kaitsmisega või teiste õiguste kaitsmisega, vaid see on tingitud tema hoiakutest, mida vangla ei tolereeri. Kinnipeetava töötamine vanglas on oluline abinõu vangistuse eesmärkide saavutamisel ning tööst alusetu keeldumine kujutab endast tõsist rikkumist. Taotluses ei ole välja toodud pöördumatuid tagajärgesid, mida esialgse õiguskaitse kohaldamisega soovitakse vältida.
3-24-1090
https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/liigesekulumus/id-965
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.