Xi esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 01.04.2024. a käskkirja nr 6-2/24/765-3 kehtivuse peatamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – X Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xi esialgse õiguskaitse taotlus ja peatada Viru Vangla 01.04.2024. a käskkirja nr 6-2/24/765-3 kehtivus kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. Kui taotleja pärast vaidemenetluse lõppu tähtaegselt halduskohtusse kaebust ei esita, kehtib käesolev esialgse õiguskaitse määrus vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni.
2.Asendada avaldatavas tähemärgiga.
määruses
taotleja
nimi
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte taotlejale ja Viru Vanglale.
1.Viru Vangla 01.04.2024. a käskkirjaga nr 6-2/24/765-3 määrati kinnipeetav X tööle haldusosakonda majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale tähtajatult alates 03.04.2024, tunnitasuga 0,74 eurot vastavalt töötatud tundidele. Vangla meditsiiniosakonna arsti poolt on 28.09.2023 ja 04.01.2024 kooskõlastatud Xi tööle määramine. Arsti hinnangu kohaselt on X võimeline tervise poolest töötama kuni 15 minutit seistes või ainult istuvas asendis.
2.Tartu Halduskohtule laekus 12.04.2024 Xi esialgse õiguskaitse taotlus, milles palutakse peatada Viru Vangla 01.04.2024. a käskkirja nr 6-2/24/765-3 kehtivus või alternatiivselt kohustada Viru Vanglat hoiduma kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas vaidluses taotleja tööle sundimisest. Taotluse esitas Xi nimel Y. Taotluse kohaselt on taotleja esitanud vanglale käskkirja peale vaide. Taotlejal on tehtud kindlaks tõsised terviseprobleemid ehk talle on
3-24-1090 pandud diagnoos, et „tal on mõlema puusaliigese bilitaarne artroos (mõlemapoolselt on puusaliigese liigesepilu oluliselt ahanenud, subkondaarne skleroos ja pseudotsüstid)“, mille tõttu on tema liikumine valulik ja piiratud ning ta liigub vaevaliselt kahe kargu abil, ta ei saa kummardada ning saab keha pöörata üksnes kogu keha pöörates. Need terviseprobleemid pidevalt süvenevad. Nende terviseprobleemide tõttu vajab taotleja mõlema puusa endoproteesimist ja ta on operatsiooni järjekorras. Tõsiseid terviseprobleeme ja piiranguid kinnitab ka asjaolu, et taotlejale on määratud kambris magamiseks üksnes alumine (nari)voodikoht. Taotleja vajab kohtu poolt esialgse õiguskaitse kohaldamist, sest vangla võib igal ajal asuda teda sundima tööle ning sellest keeldumisel määrab distsiplinaarkaristusi, mis omakorda tekitaks uusi vaidlusi olukorras, kus tööle määramisele ei ole kohus saanud hinnangut andagi. Samuti distsiplinaarkaristuse määramisel (nt kartserisse paigutamine) oleks taotleja õigused rikutud ning poleks hiljem taastatavad. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks taotlejale kaasa tervisliku seisundi halvenemise, rasked psüühilised kannatused, ebainimliku ja alandava kohtlemise Eesti Vabariigi põhiseaduse § 18 lg 1 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 3 tähenduses. Taotleja leiab, et ta on töövõimetu vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 2 p 3 tähenduses ja seda kinnitab käskkirjas välja toodud fakt, et taotleja on võimeline töötama üksnes maksimaalselt 15 minutit seistes või istudes. Samas ei ole tööle määramise käskkirja andmisel arvestatud asjaolu, et arvestades taotleja vaevalist liikumist, ei jõuaks ta 15 minutiga isegi 1/3 osakonnast ära koristada, mis muudab sellise töö tarbetuks. Samuti ei ole arvestatud eriarsti poolt öeldut, et taotleja ei saa kummardada ja pöörata nagu terviseprobleemideta inimene ning tema liikumised on valulikud. Taotleja leiab, et tema tööle määramine ei ole tingitud vajadusest, vaid sellest, et teda kiusata ja tekitada talle kannatusi.
3.X esitas 12.04.2024 Tartu Halduskohtule avalduse, milles kinnitab, et käesolevas asjas on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus tema palvel volitatud isiku Yi poolt ja ta palub võtta see menetlusse.
4.Tartu Halduskohus andis 12.04.2024. a määruses Xile tähtaja volitatud esindaja esindusõigust tõendavate dokumentide ja volikirja esitamiseks. Sama määrusega palus kohus esitada Viru Vanglal seisukoht Xi esialgse õiguskaitse taotlusele.
5.Viru Vangla leiab 17.04.2024. a seisukohas, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub vajadus. Viru Vangla rõhutab, et hinnangu kinnipeetava töövõimelisusele annab arst, mitte kinnipeetav ise. Vangla arst on enne käskkirja andmist hinnanud kinnipeetava töövõimet ning leidnud, et taotleja on võimeline tervise poolest töötama: kuni 15 minutit seistes või ainult istuvas asendis, mida tõendavad kinnipeetava tervisekaardil (lisatud vangla seisukohale) 28.09.2023. a haigusjuhtumis nr A17739 ja 04.01.2024. a haigusjuhtumis nr A20722 välja toodud arsti hinnangud. Enne tööle määramise käskkirja andmist anti taotlejale 22.03.2024 võimalus seisukoha esitamiseks, mille kinnipeetav 25.03.2024 ka andis. Viru Vangla 01.04.2024. a käskkirjal nr 6-2/24/765-3 puuduvad haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 sätestatud tühise haldusakti tunnused ning käskkiri ise on HMS § 54 kohaselt õiguspärane. Viru Vangla on seisukohal, et taotleja kuni 15 minutit seistes või istuvas asendis lihtsamate koristustööde (nt tolmu pühkimine) tegemine ei saa kuidagi tekitada kinnipeetava tervisele pöördumatuid tagajärgi, mida tuleks esialgse õiguskaitse kohaldamisega vältida. Tervisekaardist tuleneb, et vangla on kinnipeetava terviseprobleemidega järjepidevalt tegelenud, ja sellest nähtub ka, et täidetud on VangS § 52 lg-tes 1 ja 2 ning § 53 lg-s 2 sätestatud kohustused. Vaid asjaolu, et isikul esineb terviseprobleeme, ei tähenda, et ta ei peaks töötama. Ka tavaelus teevad inimesed, vaatamata oma terviseprobleemidele, osalise koormusega tööd. Vangla meedikud on hästi kursis ja teadlikud, millised on kinnipeetavale antava koristustöö ülesanded ja tingimused (sisuliselt on tegemist tavapärase olmekoristusega), ning arvestavad nendega arvamuse andmisel. Taotleja tervisekaardil on 13.11.2023. a haigusjuhtumis
3-24-1090 nr A20434 ja 16.11.2023. a haigusjuhtumis nr A20722 märgitud, et kinnipeetav keeldus tööle asumast, viidates oma terviseseisundile, ning vangla meditsiinitöötaja ei näinud põhjust vabastada kinnipeetavat tööst. Kinnipeetava tervisekaarti ei ole viimase kuu jooksul tehtud märkmeid, et taotleja oleks esitanud kaebuseid oma terviseseisundi kohta. Taotleja arvamus, et tema tööle määramine on üksuse juhi poolne kiusamine, ei vasta tõele. Vangla on seisukohal, et taotleja keeldumine koristustöödest ei ole seotud tema tervise kaitsmisega või teiste õiguste kaitsmisega, vaid see on tingitud tema hoiakutest, mida vangla ei tolereeri. Kinnipeetava töötamine vanglas on oluline abinõu vangistuse eesmärkide saavutamisel ning tööst alusetu keeldumine kujutab endast tõsist rikkumist. Taotluses ei ole välja toodud pöördumatuid tagajärgesid, mida esialgse õiguskaitse kohaldamisega soovitakse vältida.
6.Viru Vangla esitas 19.04.2024 vastusena kohtunõudele kohtu poolt küsitud täiendavaid tõendeid.
KOHTU SEISUKOHT
7.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Vastavalt HKMS § 249 lg-le 2 on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 251 lg 1 p 1 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise.
8.Taotleja on palunud kohtul peatada esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 01.04.2024. a käskkirja nr 6-2/24/765-3 kehtivus või alternatiivselt kohustada vanglat hoiduma kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas vaidluses taotleja tööle sundimisest. Kohus leiab, et taotleja eesmärgi saavutamiseks (s.o majandustööde tegemisest hoidumiseks) on antud juhul sobivaks esialgse õiguskaitse abinõuks vaidlusaluse tööle määramise käskkirja kehtivuse peatamine vastavalt HKMS § 251 lg 1 p-le 1 ning alternatiivne nõue ei ole taotleja õiguste kaitseks vajalik.
9.Taotleja on esitanud käskkirjale 08.04.2024 vaide, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotlus kohtule esitamiseks lubatav. Esialgse õiguskaitse taotluse eest on tasutud riigilõiv.
10.Tulenevalt HKMS § 249 lg-st 1 peab kohus esialgse õiguskaitse meetme kohaldamise eeldusena tuvastama, kas taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, s.t taotleja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Esialgse õiguskaitse vajadust tunnustatakse kohtupraktikas ka siis, kui kohtuotsuse täitmine on võimalik ka esialgset õiguskaitset kohaldamata, kuid taotleja peab menetluse kestel taluma ebamõistlikke piiranguid.
11.Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa taotleja puhul HKMS § 249 lg 1 tähenduses esialgse õiguskaitse vajadust täielikult välistada. VangS § 37 lg 2 p 3 järgi ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Vangla arst on hinnanud taotleja küll töövõimeliseks, kuid 28.09.2023. a hinnangu kohaselt saab taotleja töötada seistes kuni 15 minutit korraga (tolmu pühkimine) ning 04.01.2024. a hinnangu kohaselt võib taotleja teha istuvas asendis kergemaid töid. Seega nähtub arsti hinnangutest, et taotlejal esineb töö tegemisel võimalikke raskusi. Esialgse õiguskaitse taotluse põhjendustest on välja loetav taotleja seisukoht, et tema tervislikku seisundit arvestades ei tohiks teda üldse vanglas tööle määrata.
3-24-1090
12.Taotlejal on diagnoositud mõlema puusaliigese väljendunud artroos. Taotleja tervisekaardist nähtuvalt on seoses artroosiga määratud taotlejale valu- ja taastusravi ning endoproteesimise operatsiooni vajadus. Ka on taotlejal lubatud kasutada kõndimiseks abivahendina karku kuni kirurgilise sekkumiseni või olukorra paranemiseni. Tervislikel põhjustel on taotlejale näidustatud alumine magamisnari. Taotleja on pereõe vastuvõtul kurtnud ka valusid põlveliigestes. Kohus nõustub vanglaga, et vanglas töötav arst omab piisavalt teadmisi ning on kvalifitseeritud langetama otsust, kas kinnipeetav on suuteline töökohustusi täitma ja milliseid kinnipeetava tervisest tulenevaid piiranguid tuleb talle töökohustuse määramisel arvestada. Samas ei saa kohtu hinnangul praegusel juhul taotleja tervislikku seisundit arvestades siiski välistada, et tööülesannete täitmine võib taotleja jaoks olla vaevarikas ja põhjustada talle ülemäärast valu, mida ei oleks taotleja jaoks positiivse vaideotsuse või kohtulahendiga enam võimalik kõrvaldada. Artroosi puhul on täheldatud, et valu liiges(t)es on tugevam kohe pärast liikuma hakkamist ning kehalise koormuse järel. 1 Kohtu arvates räägib esialgse õiguskaitse rakendamise kasuks ka asjaolu, et vaidlusaluses tööle määramise käskkirjas on tuginetud kahele eri ajal antud arsti hinnangule, milledes on aga märgitud erinev töö iseloom. Varasemalt on arst leidnud, et taotleja on võimeline seistes kuni 15 minutit korraga tolmu pühkima ning hilisema hinnangu kohaselt võib taotleja teha kergemaid töid üksnes istuvas asendis. Vangla arvates kehtivad mõlemad tõendid, kuid samas ei ole kohtule esitatud tõendeid vastava arsti hinnangu kohta, et need eri aegadel antud ja erinevad tõendid oleksid mõlemad kehtivad.
13.Kohtule ei nähtu ka, et praegusel juhul esineks ülekaalukas avalik huvi taotleja majandustöödel osalemiseks. Vangla küll viitab 17.04.2024. a seisukohas taotleja võimalikele subkultuursetele hoiakutele ja nendest tulenevale soovile koristustöid mitte teha, kuid kohtu hinnangul on taotleja tervise kaitse vajadus praegusel juhul avalikust huvist kaalukam.
14.Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus Xi esialgse õiguskaitse taotluse ja peatab Viru Vangla 01.04.2024. a käskkirja nr 6-2/24/765-3 kehtivuse kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. Kui taotleja pärast vaidemenetluse lõppu tähtaegselt halduskohtusse kaebust ei esita, kehtib käesolev esialgse õiguskaitse määrus vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni.
15.Esialgse õiguskaitse määrus jõustub selle teatavakstegemisel (HKMS § 252 lg 3).
16.Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga seoses viidetega tema terviseandmetele (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)