Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD

XXXX esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Riigikohus edastas taotluse 31.10.2016 Harju Maakohtule. Harju Maakohus jättis 07.11.2016 määrusega taotluse käiguta. 11.11.2016 esitas avaldaja puuduste kõrvaldamise. Harju Maakohus jättis 08.12.2016 määrusega taotluse käiguta. 14.12.2016 esitas avaldaja puuduste kõrvaldamise. Maakohus jättis 20.12.2016 määrusega taotluse käiguta. 23.12.2016 esitas avaldaja puuduste kõrvaldamise. Maakohus jättis 03.01.2017 määrusega taotluse käiguta. 09.01.2017 esitas avaldaja puuduste kõrvaldamise.

Avalduse kohaselt esinevad Eesti Vangla süsteemis erinevad struktuursed probleemid ja individuaalkaebused. Avaldaja tahab pöörduda lõpuks EIK ja ÜRO poole. Riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt viibib isik vanglas. Avaldajal ei ole igakuist sissetulekut. Avaldajal pole ülalpeetavaid. Puudub ka kinnisvara, väärtpaberid, mootorsõidukid jm oluline vara. Avalduse kohaselt avaldajal puudub arvelduskonto. Kohus on teinud järelepärimised krediidiasutustele teabe saamiseks avaldaja majandusliku seisundi ja maksevõime kohta. Nähtuvalt kohtu tehtud päringust AS SEB Panka oli 25.11.2016 seisuga avaldaja saldo null eurot, päringust AS-i Swedbank oli 28.11.2016 seisuga avaldaja pangakonto seis null eurot. Kohus on teinud ka alljärgnevad päringud: − Kinnistusraamatu päringu kohaselt avaldajale kinnistuid ei kuulu. − Maanteeameti hallatava liiklusregistri e-päringu andmetel avaldajale ühtegi sõidukit ei kuulu. − Äriregistri väljavõttest nähtuvalt on avaldaja seotud äriühinguga KARINANNALIISA UÜ, kus ta on usaldusosanik ja äriühinguga XXXXOÜ, kus ta on nii juhatuse liige kui ka osanik. Nimetatud äriühingule on seatud mitmeid keelumärkeid. − Maksu- ja Tolliamet teatise kohaselt puuduvad isikul perioodil 01.05.2016-31.10.2016 sissetulekud. Avaldaja viibib vanglas, seega tal puuduvad vältimatud püsikulutused.

KOHTU PÕHJENDUSED

TsMS § 180 lg-st 4 ja lg 1 p-st 3 ning RÕS § dest 2 ja 6 tulenevalt on riigi õigusabi saamise määravaks tingimuseks suutmatus tasuda koheselt asjatundliku õigusteenuse eest. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Vastavalt RÕS § 8 antakse riigi õigusabi ühel järgneval viisil: - õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; - õigusabi andmine kohustusega ühekordse maksena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; - õigusabi andmine kohustusega osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. RÕS § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Sama paragrahvi teise lõike järgi taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. RÕS § 7 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused, mille lg 1 p-d 3 ja 4 sätestavad, et riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma

olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel või kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset ühe kuu keskmist sissetulekut. Kohus ei ole tuvastanud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid RÕS § 7 lg-st 1 tulenevalt. Kohtu hinnangul on avaldaja isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Kohus asub seisukohale, et avaldaja huvid võivad jääda advokaadi abita kaitseta ning avaldajale tuleb anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulu eesmärgiga välja selgitamaks kaebuse perspektiivikust. Taotleja märgitud probleemi kirjeldus on ebaselge. Kohus osundab, et käesolevas taotluses on probleemikirjeldus esitatud liiga üldsõnaliselt ja ebaselgelt ning selle põhjal ei ole kohtul võimalik riigi õigusabi andmise põhjendatust hinnata. Kohus leiab, et taotlejale tuleb anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulu eesmärgiga välja selgitamaks, kas avaldaja poolt esitataval kaebusel on perspektiivi. Juhul, kui riigi õigusabi osutav advokaat leiab, et avaldaja kaebusel on perspektiivi, anda avaldajale riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks, isiku esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ning isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulu. Kuivõrd taotlusest nähtuvalt ei ole avaldaja ammendanud kõiki riigisiseseid õiguskaitsevahendeid, siis puudub avaldajal võimalus enne kõikide riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendumist ja kohtulahendite jõustumist oma õigusi Euroopa Inimõiguste Kohtus kaitsta, seega oleks ennatlik määrata riigi õigusabi seoses pöördumisega Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Vastavalt RÕS § 22 lg le 1 määrab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. RÕS § 15 lg 5 teise lause kohaselt saadetakse riigi õigusabi andmise määruse ärakiri Eesti Advokatuurile. Tulenevalt RÕS § 18 lg-st 1 nimetab advokatuur viivitamata kohtu taotlusel riigi õigusabi osutava advokaadi. TsMS § 187 lg 2 kohaselt saadab kohus menetlusabi andmise määruse ärakirja viivitamata Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele. Seega edastab kohus käesoleva määruse ka Rahandusministeeriumile. Menetlusabi saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu võivad TsMS § 191 lg 1 alusel esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. RÕS § 15 lg 8 kohaselt on määruskaebuse esitamise õigus ka advokatuuril. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.