Maksu- ja Tolliameti taotlus X OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Tuuli Toomsoo Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X OÜ
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus osaliselt ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) X OÜ (registrikood xxxxxxxx) AS-is SEB Pank asuva arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxx arestimist 116 656,67 euro ulatuses.
2.Jätta Maksu- ja Tolliameti taotlus rahuldamata osas, milles taotleti luba X OÜ-le kuuluvale korteriomandile asukohaga xxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxx) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks summas 125 854,17 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 4, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Kohus toimetab määruse kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte X OÜ-le.
1.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise
3-24-1134
menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
2.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda luba pöörata sissenõue rahalisele õigusele (MKS § 130 lg 1 p 3), sh taotleda ettemaksukonto ja rahalise nõude arestimist. Kohus ei kontrolli üksikasjalikult, kas käimasoleva menetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et menetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
3.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või TMS-is sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
4.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab osaliselt MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Kohus saab taotluse osaliselt, st pangas asuva konto arestimist puudutavas osas rahuldada. Taotlus jääb rahuldamata kinnistule hüpoteegi seadmist puudutavas osas. Pangakonto arestimine
5.MTA taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et ta algatas 03.04.2024 korraldusega X OÜ 2023. a novembri kuni 2024. a veebruari käibe- ja erijuhtude tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. Menetluse tõenäoliseks tulemuseks on äriühingule maksukohustuse määramine.
6.Äriregistri kohaselt on osaühing asutatud 12.11.2021. 2022. a majandusaasta aruande kohaselt asutati osaühing xxxxxxxx asuva 17 korteriga 3-korruselise kortermaja arendamiseks ja ehitamiseks. 2022. a jooksul valmis kortermaja karkass ja korpus, 2023. a oli plaanis jätkata sisetööde ja fassaadi viimistlustöödega, lõpetada ehitustööd 100%. Järelikult maja valmimise ja korteriomandite müümisega loetakse tõenäoliselt osaühingu loomise eesmärk täidetuks ja äriühingu tegevus lõpetatakse.
7.MTA tõendas, et X OÜ müüs 2024. a veebruaris korteriomandid nr 4, 8 ja 13 äriühingutele, kuid ei ole 2024. a veebruari KMD-l müügitehinguid deklareerinud. 2024. a veebruari KMD esitamise tähtpäev oli 20.03.2024 ehk kohustuse täitmise tekkimisest on möödunud pea kuu aega. Kuna müügitehingud 583 283,33 euro eest toimusid äriühingute vahel ja teised osapooled
2(4)
3-24-1134
on käibemaksu deklareerinud, siis pidi ka X OÜ käibemaksu deklareerima. Äriühingul ei ole õigust jätta käibemaksu arvestamata, deklareerimata ega riigieelarvesse tasumata.
8.Maksuhalduri esitatud dokumendid viitavad selgelt, et käesoleval juhul võib tegemist olla teadlikult maksupettuses osalemisega või sooviga jätta maksusumma tasumata. Taotluses ja selle lisades välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. MTA palus X OÜ-l esitada majandustegevuse kohta dokumendid ja anda 15.04.2024 suulisi selgitusi, ent osaühing ei ole korraldust täitnud. MTA edastas info korraldusest X OÜ juhatuse esimehe telefonile, kuid isik ei ilmunud selgitusi andma ega esitanud ka tõendeid selle võimatuse kohta. Kohtule on usutav, et äriühing hoidub kõrvale 2024. a veebruari KMD-l kinnistu müükide deklareerimisest ja talle määratakse maksukohustus 116 656,67 eurot.
9.Kuna kontrollimenetlus puudutab maksustamisperioodi 2023. a november – 2024. a veebruar, siis ei ole maksusumma määramise aegumistähtaeg veel möödunud (MKS § 98 lg 1).
10.Arvestades maksupettusele viitavaid asjaolusid, on põhjendatud maksuhalduri kartus, et võimaliku maksukohustuse määramisest teada saades võib X OÜ hakata maksukohustust vältima ja end varatuks muutma. Seeläbi võib maksumenetluse tulemusel antava maksuotsuse sundtäitmine osutuda tõenäoliselt oluliselt raskemaks või võimatuks.
11.Kinnistusraamatu alusel on xxxxxxx kõik korteriomandid müüdud uutele omanikele, peale korteriomandite nr 6 ja nr 17, mis on jätkuvalt X OÜ omandis. Samas on kinnistusraamatust näha, et 15.04.2024 registreeriti kinnistamisavaldus korteri osas aadressiga xxxxxxx (notar Aivar Mesikäpp) (dtl 74-84). Seega on tõenäoline, et äriühing võõrandab kõik korteriomandid (mis oli ka osaühingu eesmärgiks selle loomisel) ja jääb varatuks.
12.Kuigi osaühingu pangakontol on 15.04.2024 seisuga 37,91 eurot (dtl 85), ei saa välistada, et sinna võib mõne aja möödudes siiski raha laekuda. Seetõttu ei saa pangakonto arestimist pidada ilmselgelt ebaefektiivseks meetmeks võimaliku maksuotsuse täitmise tagamisel. Varem on pangakontol olnud märkimisväärne käive (perioodil 01.11.2023–29.02.2024 ca 400 000 eurot). Arvelduskonto arestimine on isiku majandustegevust intensiivselt riivav meede, sest võtab isikult majandustegevuseks vajalikud käibevahendid. Seega peab selle meetme kohaldamine olema põhjendatud ja proportsionaalne. MTA taotlusest nähtuvalt ei pruugi X OÜ-l praeguse seisuga olla piisavalt vabu rahalisi vahendeid, et tõenäoliselt määratavat maksukohustust täita. X OÜ-l puuduvad registervarana sõidukid. Samuti puudub X OÜ-l muu registervara, mille arvelt oleks võimalik maksukohustust täita ja mille võiks tagatiseks seada. Seega tuleb arvelduskonto taotletud ulatuses arestida. Samuti oli ärihingu 2022. a majandusaasta aruande kohaselt suurem osa hoone ehitustöid teostatud 2023. a jooksul ja seega ei tohiks rahaliste vahendite kasutamise piiramine teatud ulatuses olla ettevõtte majandustegevuse jätkamisel lubamatu ettevõtlust takistav meede.
13.Avalik huvi maksusummade laekumisele kaalub üles äriühingu huvi arvelduskontol olevate rahaliste vahendite kasutamiseks. Seda arvestades ei ole tõsiselt võetavaks alternatiiviks tulevase võimaliku maksukohustuse tagamata jätmine ja maksude laekumata jäämine. Seega on maksuhalduri taotletav meede proportsionaalne.
14.Maksuhaldur on märkinud, et lõpetab X OÜ vastu suunatud täitetoimingud, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui isik on esitanud tagatise. Samuti on maksuhaldur näidanud ära tagatissumma või deposiiti kantava summa suuruse.
15.Eeltoodust tulenevalt on taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil pangakontot puudutavas osas vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud.
3(4)
3-24-1134
Kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmine
16.MTA taotlus jääb rahuldamata osas, milles taotletakse luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks osaühingule kuuluvale korteriomandile asukohaga xxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx) summas 125 854,17 eurot. Kinnistusraamatust (dtl 20, 29) nähtub, et korterile on seatud kohtutäituri avalduse alusel 08.04.2024 kinnisasja käsutamise keelumärge. Tegemist on üsna laia sisuga keelumärkega, mis keelab igasuguse kinnisasja käsutamise. Käsutuspiirang ei laiene vaid enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg 2), küll aga keelab kinnistusraamatusse edasiste kannete tegemist (TsÜS § 88 lg 1, asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 2)1. Eseme käsutamine tähendab ka eseme koormamist piiratud asjaõigusega2. Hüpoteek on kinnispant ehk piiratud asjaõigus (AÕS § 5 lg 1, § 325). Seega ei saa käsutamise keelumärke kehtimise ajal kinnisasja hüpoteegiga, sh kohtuliku hüpoteegiga (AÕS § 364, § 591 lg 4) koormata. Kohtulik hüpoteek ei oma eeliskohtlemist käsutamise keelumärke juures. Isegi kui kohus annaks määrusega MTA-le loa kohtuliku hüpoteegi seadmiseks, ei kannaks registriosakond hüpoteeki sisse. Seega jääks kohtumäärus sisutuks. Kohus ei pea põhjendatuks sisutuid kohtumääruseid vormistada.
17.MTA-l on võimalik taotleda uuesti luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks juhul, kui käsutuskeeld kinnistusraamatust kõrvaldatakse või MTA saavutab kohtutäituri nõusoleku kohtuliku hüpoteegi registrisse kandmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/
P. Varul jt. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2014, § 63 p 3.5.2.3 alapunkt a, lk 171. P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2010, § 6 p 3.3.1, lk 21.
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.