1.Venemaa Föderatsiooni kodanik X esitas 19.12.2023 taotluse pikaajalise viisa saamiseks perioodiks 24.02.2024 kuni 21.11.2024 humanitaarsetel põhjustel haudade hooldamiseks ja kinnisvara jaoks.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus 21.12.2023 otsusega nr 2023/730/131 Xle pikaajalise viisa andmisest, sest isik kujutab ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele.
3-24-653
3.PPA 08.01.2024 otsusega nr 15.5-4/743-3 ja Siseministeeriumi 23.02.2024 otsusega nr 22/148-3 jäeti vaidlustamise avaldus rahuldamata ning viisa andmisest keeldumise otsus muutmata.
4.X esitas 04.03.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA viisa andmisest keeldumise otsuse nr 2023/730/131 ja Siseministeeriumi 23.02.2024 otsuse nr 2-2/148-3 tühistamiseks. Kaebajal ei ole Eestis viibides olnud ühtegi rikkumist ning ta on siin alati viibinud seaduslikult. Kaebajale on viisa väljastatud kuni 23.02.2024. Kaebaja eesmärk on olnud külastada sugulasi ning pärast isa surma 2023. a suvel hoolitseda matuste ja kinnisvara eest. Kaebaja ei saa aru, kuidas ta on pärast isa surma muutunud Eesti ühiskonnale ohtlikuks.
5.Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse tagada kaebajale õiguslik alus Eestis viibimiseks kuni kohtumenetluse lõppemiseni. Kaebaja ülim moraalne kohustus on hoolitseda nelja haua eest Eestis – osaliselt mais ning osaliselt mitte varem kui juunis või juulis. Kaebaja ei saa haudu korrastamata jätta, kuna ta ei tea, kas ta saab Eestisse naasta. Kaebaja kardab Venemaale tagasi minna, sest ta ei nõustu Venemaa režiimiga. Täiendav aeg Eestis võimaldab tal vormistada siin viibimiseks vajalikud dokumendid ilma Eestist lahkumata.
PPA vaidles esialgse õiguskaitse taotlusele vastu.
Kaebaja saabus viimati Eestisse 23.05.2023. Kaebajale keelduti 21.12.2023 viisa andmisest Vabariigi Valitsuse määruse nr 42 (sanktsioonimäärus) alusel. Kaebaja varasem viisa tunnistati 28.12.2023 kehtetuks, kuna ta ei vastanud viisa saamise tingimustele. D-viisa oli antud isa hooldamiseks, kes suri 2023. a juunis. Kaebaja viibib alates 28.12.2023 Eestis ebaseaduslikult. Kaebaja ei ole alates 28.12.2023 taotlenud Eestis viibimiseks muud seaduslikku alust. PPA ametnik kontrollis 07.03.2024 kaebaja esindaja nimetatud aadressil XXX kaebaja viibimist, kuid ust keegi ei avanud. Kaebajal on võimalik osaleda kohtumenetluses ka kirjalikult ja esindaja kaudu. Kaebajale oli teada, et ta peab Eestist lahkuma, kuid ta ei teinud seda. Päritoluriigis ei ole kaebaja elule, tervisele ega inimväärikusele ohtu.
7.Tallinna Halduskohus jättis 13.03.2024 määruse p-ga 5 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus on vähene. Kaebaja on välismaalane, kellel puudub subjektiivne õigus Eestis viibimiseks. Kaebajal ei ole elavaid pereliikmeid. Ainuüksi see, et kaebaja ei nõustu kodakondsusjärgse riigi poliitikaga, ei ole piisav, et kaebajal tekiks subjektiivne õigus Eestis viibimiseks. Esialgse õiguskaitse vajadust ei saa põhjendada sooviga taotleda välismaalaste seaduse (VMS) § 911 alusel erandina pikaajalist viisat Eestis viibides. Kaebaja viibib Eestis juba alates 28.12.2023 ebaseaduslikult ning viibimisaluse puudumisel Eestist lahkumise kohustus ei olnud kaebajale ettenägematu ega ootamatu. Kaebaja humaansete kaalutluste tõesus on kaheldav. PPA on viisa kehtetuks tunnistamise otsuses nr 1715/2023 selgitanud, et kaebaja väidetav reisieesmärk ei vastanud tegelikule eesmärgile ning on kahtlus lahkumise kavatsuses. Kaebaja on viimase poole aasta kestel viibinud Eestis mingil muul eesmärgil ning samuti hoidunud PPA järelevalvetoimingutest eemale. Kaebaja kinnitas 11.03.2024 halduskohtule, et ei soovi Eestist päritoluriiki lahkuda. Kaebajal on võimalik korraldada haudade korrastamine ja kinnisvara haldamine lepingulisel alusel või viibides Eestis lühiajalise viisa alusel. 2(5)
3-24-653 Kaebuse perspektiiv on tihedalt seotud ka avaliku huviga, mis räägib kaebaja Eestis viibimise vastu. Agressorriigi, kes oma tegevusega ohustab ka Eesti ja kogu Euroopa julgeolekut, kodanike ilmajätmine nende koduriigist väljapoole jäävatest hüvedest, nagu välisreisid turismi eesmärgil, välismaal töötamine või äritegevusest kasu teenimine, aitab sellele eesmärgile ning ka Eesti julgeoleku tagamisele kaasa. Iga üksiku kodaniku osas sanktsiooni kohaldamine saab lõpptulemusena mõjutada ka agressorriigi poliitilist juhtkonda või rahvast tegema õigeid valikuid, s.o rünnakut lõpetama. Eesti Vabariigi avalikes huvides on, et Eestis viibiksid välismaalased ainult seaduslikul alusel ega hoiduks enda lahkumiskohustusest kõrvale. Vastustajad ei pidanud viisa andmise kaalumisel hindama seda, kas ja mis põhjusel ei soovi kaebaja Venemaale naasta. Nende väidete esitamiseks ja analüüsimiseks on olemas teine menetluskord.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse p 5 ning kohaldada esialgset õiguskaitset. Kaebajal on vaja uut viisat, et lõpetada hauaplatside renoveerimistööd, ja aega, et leida riik, mis on nõus teda vastu võtma, kuna Venemaale ta naasta ei saa. PPA pidas kaebajat riigi ja ühiskonna jaoks ohtu kujutavaks isikuks. Kaebaja on käinud Eestis alates 1961. a-st ja teinud viimase 33 aasta jooksul 84 reisi. Kaebaja on seaduskuulekas ega ole kunagi seadust rikkunud. Määruskaebusele lisatud arve tõendab, et kaebaja ei ole tahtnud Eesti territooriumil ebaseaduslikult viibida ja võttis meetmed, mis on selleks otstarbeks seadusega ette nähtud. Kaebaja ei viibi Eestis ebaseaduslikult, kuna viisal puudub märge tühistamise kohta, mistõttu puudus kaebajal selgus oma staatuse kohta. Viisakoodeksi art 8 kohaselt peab viisa kehtetuks tunnistamise registreerima. PPA ja kaebaja esindaja kohustuste rikkumine on toonud kaasa kaebaja põhiõiguste tagamata jätmise. Praegused hauaplatsid demonteeritakse täies ulatuses. Vanaemade hauad tehakse lõpuni korda mais, kui maapind on sulanud. Vanemate hauaplatsi tööd lõpetatakse selle aasta augustis, kuna isa surmast peab mööduma aasta. Hauad on vaja täielikult renoveerida, et need oleks hooldusvabad pikemaks ajaks, kuna ei ole selge, kui kauaks jääb Eesti Venemaa elanike jaoks suletuks ning kas keegi perekonnast saab tulla Eestisse haudu külastama. Kaebaja on Venemaa pensionär, kes ei saa pidevalt tasuda hoolduse eest ja ei saa raha üle kanda.
PPA palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
Kaebajale keelduti 21.12.2023 viisa andmisest sanktsioonimääruse alusel põhjendatult ning erandi kohaldamiseks puudus samuti alus. Asjaolu, et kaebaja on pika aja vältel korduvalt viisaga Eestis viibinud, ei tähenda, et selline viibimine saab jätkuda tähtajatult. VMS § 10011 kohaselt ei ole vaidlustamise avalduse esitamine aluseks välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile saabumiseks, jätkuvaks Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil viibimiseks ega lükka välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt lahkumise kohustuse täitmist edasi. Seega ei olnud kaebajal viisa andmisest keeldumise vaidlustamise ajal seaduslikku alust Eestis viibida. Eestis viibimiseks muul alusel taotluse esitamise osas selgitab vastustaja, et kaebaja taotles 2022. a-l Eestis elamisluba, kuid sellest keelduti 30.11.2022, sest kaebaja ei vastanud elamisloa saamise
3(5)
3-24-653 tingimustele. Kaebaja ei ole pärast 28.12.2023 esitanud muul alusel taotlusi Eestis viibimisaluse saamiseks. Etteheide, et viisakleebisele ei olnud tehtud märget tühistamise kohta, ei ole aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Viisakleebisel tühistamise märkega seonduv ei oma olulist tähtsust. PPA andmekogudes oli tühistamise otsus tehtud. Kaebaja varasema viisa kehtetuks tunnistamist ei vaidlustanud. Kaebaja pidi teadma, et viisa on ajutine viibimisalus ning samuti, et kaebaja õiguskaitsevajadus on vähene, sest kaebaja on välismaalane, kellel puudub subjektiivne õigus Eestis viibimiseks. Kaebajal on võimalik korraldada haudade korrastamine ja kinnisvara haldamine lepingulisel alusel ja selleks ei pea kaebaja isiklikult igapäevaselt kohal viibima. PPA ei saa sekkuda kaebaja ja õigusbüroo vahelise arusaamatuse lahendamisse ega anda antud asjas hinnanguid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning seda on võimalik menetleda. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
11.Kaebaja on määruskaebusega koos esitanud Tallinna Halduskohtu 13.03.2024 määruse, mis on toimikus juba olemas. Kaebaja esitatud kohtumäärus tuleb seetõttu tagastada (dtl 83– 86). Ringkonnakohus tagastab ka esitatud arve, kuna see ei oma asja lahendamisel tähtsust (dtl 87). Asja materjalide juurde tuleb võtta passis oleva viisakleebise koopia, kuna sellega soovib kaebaja tõendada oma väiteid Eestis seadusliku viibimise kohta (dtl 88).
12.Määruskaebus jääb rahuldamata.
13.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus muu hulgas kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
14.Vaidlustatud PPA otsusega keelduti kaebajale pikaajalise viisa andmisest. Välismaalasel puudub subjektiivne õigus viisa saamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2022 määrus asjas nr 3-21-1903, p 11; Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2022 määrus asjas nr 3-21-2779, p 21; Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2023 määrus asjas nr 3-23-1398, p 12). Riikidel on avar kaalutlusõigus otsustada, kes saavad nende territooriumile siseneda, kaasa arvatud erandlikel asjaoludel (humaansetel kaalutlustel). Kaebuse eduväljavaated ei ole siiski puudulikud. Isikul on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 8 lg 1 kohaselt õigus era- ja perekonnaelu austamisele. Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et konventsiooni art-s 8 sätestatud õiguse kasutamine puudutab peamiselt küll elavate inimeste vahelisi suhteid, kuid ei ole välistatud, et need õigused võivad laieneda ka teatud olukordadele pärast surma. Haua külastamisest ilmajätmine võib teatud juhtumitel kujutada endast isiku era- ja perekonnaellu sekkumist (vt Euroopa Inimõiguste Kohtu 16.06.2015 otsus Sargsyan vs. Aserbaidžaan, p 255; 06.06.2013 otsus Sabanchiyeva vs. Venemaa, p-d 122–123). 4(5)
3-24-653
15.Esialgse õiguskaitse taotlusega soovib kaebaja eeskätt tagada vanavanemate ja vanemate haudade renoveerimistööde tegemist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebaja ei ole usutavalt näidanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob kaasa kaebaja õigusi kahjustavaid pöördumatuid tagajärgi. Haudade korrastamine on võimalik ka kohtumenetluse lõppedes, kui kaebaja saavutab kohtuotsuse eesmärgi. Kaebaja saabus Eestisse 23.05.2023 ning tal on olnud võimalus osaleda isa matustel, külastada vanavanemate ja vanemate matmispaiku ning hoolitseda haudade eest ja organiseerida nende renoveerimist. See annab alust pidada usutavaks, et kaebaja on teinud juba piisavaid ettevalmistusi, mis võimaldavad haudade korrastamise lõpetamist hiljem. Vajaduse korral on kaebajal võimalik korraldada vanemate hauaplatsi hooldamine tuttavate või sellist teenust osutava äriühingu kaudu.
16.Kaebaja soovimatus naasta Venemaale ei anna praeguses asjas alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust viibida Eestis ajani, mil ta leiab endale elamiseks sobiva riigi. Kui kaebajat ähvardab päritoluriigis tagakiusamine, on tal võimalik taotleda rahvusvahelist kaitset.
17.Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei anna alust ka passis viisa kehtetuks tunnistamise templi puudumine. Kaebaja varasema viisa tunnistas PPA 21.12.2023 otsusega nr 1715/2023 VMS § 77 lg 2 ja § 78 lg 2 p-de 3, 6, 7 ja 11 alusel kehtetuks alates 28.12.2023, kuna kaebaja ei vastanud viisa saamise tingimustele. Pikaajalise viisa kehtetuks tunnistamise alused ja menetluskord on sätestatud VMS-s. Seega ei kohaldu praeguses asjas otseselt viisaeeskiri, mis reguleerib lühiajalisi ehk n-ö Schengeni viisasid (Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2022 määrus asjas nr 3-22-1954, p 19; Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2023 määrus asjas nr 3-23-1398, p 10; vrd Euroopa Kohtu otsus asjas nr C‐638/16 PPU, p-d 40–47). Kaebaja on kinnitanud, et sai PPA otsuse nr 1715/2023 21.12.2023 kätte. Kaebajat on põhjendatud otsusest seega teavitatud. Sellega on tagatud, et viisaomanik teaks, et tal ei ole enam viisa alusel lubatud Eestis viibida. Kaebaja viibib alates 28.12.2023 Eestis ebaseaduslikult ning seda ei mõjuta viisal kehtetuks tunnistamise templi puudumine ega kehtetuks tunnistamise registreerimisega seonduv.
18.Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 5 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.