lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-980/2

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 11.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-980/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1518
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RÕS § 37 lg 1, 3Riigi õigusabi osutamine nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülapidamiskohustuste küsimustes aluselHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 87 lg 1Toimik haldusasjasRÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isik

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-980

Määruse kuupäev

11. aprill 2024

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

Xi taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks haldusasjaga nr 3-21-3002 seotud asjaoludel

Menetlusosalised

Taotleja X

RESOLUTSIOON

1.Jätta Xi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
2.Võtta haldusasja materjalide juurde väljavõte Xi vabakasutuskontost ajavahemiku 2. detsember 2023 kuni 1. aprill 2024 kohta.
3.Jätta Xi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Jätta Xi taotlus toimikust paberkandjal väljavõtte saamiseks rahuldamata.
5.Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 14.08.20262-26-12253/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8 ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse taotlejale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 2. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, milles palub määrata endale advokaat, et pöörduda kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) seoses haldusasjaga nr 3-21-3002. Taotleja märkis, et tal ei ole rahalisi vahendeid ega juriidilist haridust, ta ei ole varem EIK-i poole kaebusega pöördunud ega ole selles pädev. Ta viibib vangistuses ning tal pole võimalik saata EIK-le vajalikke kohtutoimiku materjale. Taotluse kohaselt kavatseb taotleja esitada EIK-le kaebuse seoses inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklite 3, 5, 6, 13 ja 14 rikkumisega.
2.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt jättis Tartu Halduskohus 28. veebruari 2023. a otsusega haldusasjas nr 3-21-3002 rahuldamata Xi kaebuse Tartu Vanglalt mittevaralise kahju eest hüvitise saamiseks seoses tema vahistatuna kinnipidamisega. X esitas 28. veebruari 2023. a

3-24-980

kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis 25. jaanuari 2024. a otsusega rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2023. a otsuse muutmata. Riigikohus jättis 20. veebruari 2024. a määrusega Xi kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 25. jaanuari 2024. a otsuse peale menetlusse võtmata.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui isik taotleb riigi õigusabi selleks, et pöörduda haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks EIK-i, kuulub taotluse lahendamine halduskohtu pädevusse (vt nt Riigikohtu erikogu 28. veebruari 2022. a määruse nr 3-21-3011/9, p 4).
4.Kohus jätab läbi vaatamata Xi taotluse vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest, sest seaduses ei ole riigi õigusabi taotluse esitamisel riigilõivu tasumist ette nähtud.
5.RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik.
5.1.Taotleja on rahvastikuregistri andmetel Eesti kodanik ning tema väidete kohaselt on EIÕK rikkumise pannud toime Eesti riik.
5.2.RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kuna taotleja viibib vangistuses, võtab kohus asja materjalide juurde väljavõtte tema vabakasutuskontost ajavahemiku 2. detsember 2023 kuni 1. aprill 2024 kohta. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et taotlejal puuduvad piisavad rahalised vahendid, et õigusabiteenuse eest ise tasuda. Võttes ka arvesse, et vangistuses viibides on taotleja võimalused sissetulekute hankimiseks piiratud, leiab kohus, et taotleja majanduslik seisund võimaldab talle riigi õigusabi määrata.
6.RÕS § 37 lg 3 kohaselt keeldub kohus RÕS § 37 lg 1 alusel riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates.
6.1.Taotleja on ammendanud haldusasjas nr 3-21-3002 kõik riigisiseseid õiguskaitsevahendid. Samuti ei ole veel möödunud kaebuse esitamise neljakuuline tähtaeg (vt määruse punkt 2).
6.2.Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi määramine ei ole põhjendatud.

3-24-980

6.2.1.EIÕK art 35 lg 3 p a kohaselt tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust. Kohus on seisukohal, et Xi kaebus EIK-ile haldusasjaga nr 3-21-3002 seotud asjaoludel oleks selgelt põhjendamatu.
6.2.2.Taotleja märkis taotluses järgmist. Teda kui psüühikahäiretega isikut ei oleks tohtinud üksikvangistuses hoida ning seetõttu on tegemist EIÕK art 3 rikkumisega. Teda hoiti üksikvangistuses kaks aastat ja viis kuud. Haldusasja nr 3-21-3002 menetlus ei toimunud nõuetekohaselt ning sellest nähtub, et Eesti riik on pannud tema suhtes toime EIÕK art 3 rikkumise. Riigisisene kohtumenetlus oli ebaõiglane ja taotleja on seda tõendanud. EIK praktika kinnitab, et kaebus on väga perspektiivikas. Taotlejal esines üksikvangistuse ajal enesevigastamise perioode, kuid neile ei reageeritud. Samuti ei hinnatud üksikvangistuse vajalikkust ega üksikvangistuse mõju tema vaimsele tervisele. Tal puudus üksikvangistuse osas kokkupuude meditsiinitöötajaga. Kohtuotsustes ei analüüsitud, kas taotlejal esinev psüühikahäire välistas tema eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise ning kas kinnipidamistingimused alandasid tema inimväärikust.
6.2.3.Haldusasjas nr 3-21-3002 jõustus Tartu Ringkonnakohtu 25. jaanuari 2024. a otsus, millega jättis kohus taotleja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu nimetatud otsusest nähtuvalt esitas taotleja haldusasjas nr 3-21-3002 Tartu Vangla vastu kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema üksikvangistuses hoidmisega, psühhiaatri ja kliinilise psühholoogi vastuvõttude, vaimulikuga kokkusaamiste ning narkosõltlastele mõeldud teenuste osutamata jätmisega, kambriväliste tegevuste pakkumata jätmisega ning põhihariduse omandamise võimaldamata jätmisega (otsuse p 17). Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et Tartu Vangla tegevus oli õiguspärane ning seetõttu puudus mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse rahuldamiseks alus (otsuse p-d 13 ja 33).
6.2.4.Kohus tuvastas, et taotlejale kohaldati vaidlusalust kinnipidamise režiimi Tartu Vanglas 2021. aastal 5. jaanuarist 23. märtsini, 30. märtsist 11. maini ning 18. maist 24. novembrini ning ta oli tol ajal vahistatu staatuses. Ringkonnakohtu otsusest nähtuvalt oli taotleja kinnipidamise režiimi kuni 10. märtsini 2021 kindaks määranud prokurör kriminaalmenetluse käigus. Kuna kriminaalmenetluse toimingutega tekitatud kahju hüvitamiseks on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses ette nähtud teistsugune menetluskord, oli taotlejal võimalik haldusasjas nr 3-21-3002 nõuda üksnes alates 11. märtsist 2021 vangla tekitatud kahju hüvitamist. Tulenevalt asjaolust, et vangla tegevusega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse saab esitada pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist vanglas, oli nõude ajaliseks piiranguks 29. september 2021, mil taotleja esitas vanglale kahjunõude. Seega hõlmas haldusasjas nr 3-21-3002 esitatud kaebus taotlejale ajavahemikul 11. märts kuni 29. september 2021 tekitatud kahju hüvitamist (vt Tartu Ringkonnakohtu 25. jaanuari 2024. a otsus haldusasjas nr 3-21-3002, p-d 1 ja 15–17), mitte kahe aasta ja viie kuu pikkust ajaperioodi, millele taotleja on praegu lahendatavas taotluses osutanud.
6.2.5.Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei viibinud taotleja vaidlusalusel ajavahemikul täielikus isolatsioonis. Kohtuotsuses osutati, et taotlejal oli 15. kuni 23. septembrini 2021 kambrikaaslane (mh taotleja ei soovinud kambrikaaslase paigutamist), taotleja viibis ühe nädala 2021. a aprillis

3-24-980

ja lisaks 2021. a mais Tartu vanglast eemal, ta viibis alates 2021. a juunist igakuiselt oma lähedastega pikaajalistel kokkusaamistel ning teda viidi korduvalt Tartu Vanglast välja perekondlikel põhjustel ning ravi eesmärgil. Alates 2021. a juulist oli taotlejal võimalik osaleda suhtlusprogrammis ning ta oli meditsiinitöötajate jätkuva järelevalve all, mh viibis taotleja kuuel korral psühhiaatri vastuvõtul (vt Tartu Ringkonnakohtu 25. jaanuari 2024. a otsus haldusasjas nr 3-21-3002, p-d 20, 25 ja 26). Ringkonnakohus tuvastas, et vaatamata taotleja väidetele, et üksikvangistus kahjustas oluliselt tema tervist, puuduvad andmed selliste oluliste mõjude kohta (samas, p 31). Olles kaalunud taotlejale kohaldatud piirangute eesmärki ja taotleja õigustesse sekkumise ulatust, jõudis kohus järeldusele, et vangla ei piiranud taotleja õigusi ülemääraselt (samas, p 32).

6.2.6.Taotleja ei ole praegu lahendatavas taotluses väitnud, et ringkonnakohtu otsuses esitatud faktilised asjaolud oleksid ebaõiged. Samuti ei saa eeltoodu põhjal pidada õigeks taotleja väiteid, et üksikvangistuses hoidmise vajalikkust ning üksikvangistuse mõju tema vaimsele tervisele ei hinnatud ning et tal puudus üksikvangistuse osas meditsiinitöötajatega kokkupuude. Kohtuotsuses tuvastatu taustal ei osuta taotleja üldsõnaline väide, et tal esines üksikvangistuse ajal enesevigastamise perioode, kuid neile ei reageeritud, tema piinamisele või alandavale kohtlemisele. Ka pelgalt taotleja väide, et kohtumenetlus oli ebaõiglane, ei viita sellele, et talle poleks olnud tagatud tõhus õiguskaitse.
7.Eeltoodust tulenevalt ei ole taotluse põhjal alust hinnanguks, et Eesti riik oleks haldusasjaga nr 3-21-3002 seotud asjaoludel rikkunud EIÕK sätteid. Kuna esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav, jätab kohus Xi riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata. Vastuseks taotleja väitele, et tal pole võimalik saata EIK-le vajalikke kohtutoimiku materjale, selgitab kohus, et taotlejal on võimalik esitada halduskohtule taotlus haldusasja nr 3-21-3002 menetlusdokumentidest EIK-i pöördumiseks vajalike koopiate saamiseks.
8.X palus teha esitatud taotlusest koopia. HKMS § 87 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61 alusel justiitsministri
8.veebruari 2018. a määrusega nr 7 vastu võetud „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ § 29 lg 2 kohaselt väljastab kohtuametnik isiku taotlusel digitaalse toimiku väljavõtte paberil juhul, kui digitaalse toimikuga tutvuda sooviv isik ei saa kasutada avalikku e-toimikut. Taotleja ei ole esitanud põhjendusi, miks ta vajab oma taotlust paberkandjal. Kohtule teadaolevalt puudub taotlejal põhjendatud vajadus saada tema enda koostatud taotlusest väljatrükk. Taotlejal on võimalik haldusasja kõikide menetlusdokumentidega tutvuda e-toimiku vahendusel. Ta esitas taotluse e-toimiku kaudu ning 2. aprilli 2024. a taotlus on talle e-toimiku kaudu nähtav. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus toimikust väljatrüki saamise taotluse rahuldamata.
9.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-26-10976/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 14.08.20262-26-11223/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja