Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, kohtuistungil 11.04.2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba X kinnipidamiseks ning Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.06.2024 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas Tallinna Lennujaama piiripunktis 08.10.2023 kinni isiku, kes esitas võltsitud Prantsusmaa isikutunnistuse ja kes tuvastati hiljem tema enda ütluste alusel kui Senegali Vabariigi kodanik X (sünd. XXX; edaspidi ka puudutatud isik või isik). Isik selgitas, et saabus Schengeni alale Valgevenest, kust liikus Läti kaudu Eestisse, et lennata läbi Helsingi edasi Prantsusmaale. PPA pidas isiku väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel kinni. Isik esitas 08.10.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.Tallinna Halduskohus andis 09.10.2023. a määrusega haldusasjas nr 3-23-2232 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse mitte kauemaks kui 09.12.2023. Tallinna Halduskohus andis 01.12.2023. a määrusega loa isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks mitte kauemaks kui 01.04.2024.
3-24-1064
3.PPA luges 08.12.2023. a otsusega nr 12310080021-1 puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks ning lükkas taotluse tagasi. Sama otsusega tegi PPA isikule sundtäidetava ettekirjutuse lahkumiseks Senegali Vabariiki ning kohaldas isikule sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi 5 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Puudutatud isik vaidlustas PPA 08.12.2023. a otsuse halduskohtus ning Tallinna Halduskohus jättis 08.04.2024. a otsusega haldusasjas nr 3-24-86 tema kaebuse rahuldamata. Tallinna Halduskohus jättis 08.04.2024. a määrusega haldusasjas nr 3-24-86 rahuldamata puudutatud isiku esialgse õiguskaitse taotluse PPA 08.12.2023. a otsuse kehtivuse või täitmise peatamiseks.
4.Puudutatud isik viibis haldusajas kinnipidamiskeskuses kuni 01.03.2024.
nr
3-23-2232
tehtud
määruste
alusel
5.PPA pidas puudutatud isiku VSS alusel kinni 10.04.2024 kell 10:20 aadressil Vao keskus, Pargi 5, Väike-Maarja vald.
6.PPA esitas 10.04.2024 Tartu Halduskohtule taotluse saada luba puudutatud isiku kinnipidamiseks ja tema PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VSS § 23 lõike 1 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud asjaolud. Taotluse põhjendused on järgmised.
6.1.Isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus ning esineb tema põgenemise oht. Haldusasjas nr 3-23-2232 on tõendatud, et isik saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ning ta proovis jõuda lennuga Pariisi. Isik oli teadlik sellest, et ta saabus Euroopasse ebaseaduslikult, isikul saabumisel endal dokumente ei olnud ja ta on kohustatud lahkuma oma kodakondsusjärgsesse riiki, kuid selle asemel jätkas ta ebaseaduslikku viibimist Schengeni alal ning sisenes ilma seadusliku aluseta Eestisse. Samuti on isik kinnitanud, et ei kavatse naasta enda kodakondsusjärgsesse riiki. Seega on isik andnud PPA-le teada ning tema hoiakutest ja käitumisest on järeldatav, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita, mistõttu esineb tema põgenemise oht (VSS § 68 p 6). Isikust lähtuvat põgenemisohtu saab järeldada ka asjaolust, et ta esitas PPA ametnikule võltsitud dokumendi ning valeandmeid (VSS § 68 p 2). Isik reisis Senegalist Venemaale, Venemaalt Valgevenesse, Valgevenest Lätti ning Lätist saabus isik Eestisse. Ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus ning ta esitas 08.10.2023 Tallinna Lennujaamas PPA ametnikule võltsitud isikut tõendava dokumendi. Isik soovis lahkuda 08.10.2023 kell 10.35 lennuga Helsingisse ja sealt edasi transiidina Prantsusmaale ehk isikul oli reisiteekond planeeritud. Sellest saab järeldada, et rahvusvahelise kaitse taotlemine ei olnud isiku esmane soov, vaid tema eesmärgiks oli pigem Prantsusmaale jõudmine ja mitte tingimata just Eestisse tulemine. Jääb arusaamatuks, miks isik otsustas saabuda Eestisse ebaseaduslikult, olemata proovinud ühtegi seaduslikku võimalust. Kuigi VSS § 68 p 2 käsitleb valeandmete või võltsitud dokumentide esitamist Eestis viibimise seadusliku aluse taotlemisel, on kohane seda kasutada ka olukorras, kus välismaalasel oli seadusest tulenev kohustus omada viibimisalust riiki sisenemiseks ja riigis viibimiseks, kuid esitas viibimisaluse taotlemise vältimiseks valeandmeid või võltsitud dokumendi.
6.2.Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et selleks, et isik ei oleks kodakondsusjärgsesse riiki tagasi saadetud, esitas isik Eesti Vabariigis rahvusvahelise kaitse taotluse, vaatamata sellele, et ta ei plaaninud seda Eestis esitada, vaid soovis seda teha Prantsusmaal. Samuti suurendab isikust tulenevat põgenemisohtu asjaolu, et PPA on teinud 08.12.2023 tema rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja kohaldanud tema suhtes sissesõidukeeldu ning Tallinna Halduskohus jättis isiku kaebuse nimetatud otsusele rahuldamata.
6.3.Isikut on vaja kinni pidada, kuna tema väljasaatmiseks kodakondsusjärgsesse riiki on tarvis saada isiku reisidokument, kuna käesoleval ajal tal seda ei ole. Isik ei ole teinud PPA-ga rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd. Ta on korduvalt andnud PPA-le valeütlusi, seega
3-24-1064 pole eluliselt usutav, et isik asuks vabaduses PPA-ga koostööle enda väljasaatmiseks. Samuti teavitas isik tema kinnipidamisel 10.04.2024, et ei kavatse lahkumisettekirjutust täita. Vabaduses viibides puudub isikul enda väljasaatmise korraldamisele kaasa aitamiseks ajend, mida ta on oma käitumisega juba tõendanud (ebaseaduslik piiriületus, rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine väljasaatmise vältimiseks). Kui 09.11.2023 vestlusel märkis isik, et tema rahvusvahelise kaitse taotlust tagasilükkava otsuse korral tuleks tal naasta Senegali, väitis ta 10.04.2024 kinnipidamisel ja küsitlemisel, et ei kavatse Senegali lahkumise ettekirjutust täita. See näitab, et isik on valmis ütlema enda jaoks soodustavaid asjaolusid, aga neid realiseerida ei kavatse. Isiku eesmärk on jääda Schengeni alale ja asuda siin tööle.
6.4.Kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht, ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule andmine). Isikuga seonduvaid asjaolusid arvestades puudub PPA-l alus tema usaldamiseks. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul sotsiaalsed sidemed Eestiga ning isikul ei ole Eestis elukohta. On tõenäoline, et isiku vabastamisel kinnipidamiskeskusest hakkaks ta end ametivõimude eest varjama, et takistada nii enda dokumenteerimist ja väljasaatmist pärast varjupaigamenetluse lõppu, ning isik võib lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki.
6.5.Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, toitlustus, vajadusel arstiabi ja värskes õhus viibimise võimalus.
7.Kohus vaatas PPA taotluse läbi 11.04.2024 kohtuistungil. PPA jäi istungil enda taotluse juurde. PPA juhtis täiendavalt tähelepanu sellele, et pärast halduskohtu otsuse tegemist isiku rahvusvahelise kaitse taotluse asjas on isikul ajend haldusorganiga mitte koostööd teha ja võimude eest põgeneda. Sellest, et isik on viibinud väljaspool kinnipidamiskeskust üle kuu aja ega ole põgenenud, ei saa veel teha järeldust, et ta tulevikus ei põgeneks, kuivõrd asjaolud on muutunud ja halduskohus on jätnud tema kaebuse rahvusvahelise kaitse taotluse asjas rahuldamata. Puudutatud isik väljendas istungil, et tema rahvusvahelise kaitse taotlus on jäetud ebaõigesti rahuldamata ning ta ei saa päritoluriiki naasta. Isik on valmis asuma Eestis elatist teenima ja siin elama.
KOHTU SEISUKOHT
8.HKMS § 264 lõike 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldusorganile loa haldustoimingu tegemiseks. HKMS § 264 lõikest 2 tulenevalt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
9.Välismaalaste seaduse § 43 lõike 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslik alus. Puudutatud isikul oli rahvusvahelise kaitse taotlejana Eestis viibimise alus kuni Tallinna Halduskohtu 08.04.2024. a otsuse tegemiseni haldusasjas nr 3-24-86, millega jäeti rahuldamata puudutatud isiku kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 08.12.2023. a otsusele nr 12310080021-1 tema rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise kohta (välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 3 lõige 1, § 31 lõike 1 punkt 2, § 251 lõige 2). Pärast Tallinna Halduskohtu 08.04.2024. a otsuse tegemist puudub isikul Eestis viibimiseks seaduslik alus ning isikul on PPA 08.12.2023. a otsuse järgi kohustus lahkuda Senegali Vabariiki. Tallinna Halduskohus on 08.04.2024. a määrusega haldusasjas nr 3-24-86 jätnud rahuldamata ka isiku esialgse õiguskaitse taotluse tema Eestist väljasaatmise keelamiseks.
10.Tulenevalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeluseaduse (VSS) § 23 lõikest 1 taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta
3-24-1064 kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht (VSS § 23 lõike 1 punkt); 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (VSS § 23 lõike 1 punkt 2) või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (VSS § 23 lõike 1 punkt 3). Vastavalt VSS § 68 punktidele 2 ja 6 esineb välismaalase põgenemise oht olukordades, kus välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel (punkt 2), või välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (punkt 6). Isiku suhtes esineva põgenemisohu kindlakstegemiseks tuleb vaadelda kogumis kõiki välismaalast ja konkreetset juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu 30.03.2021. a määrus nr 3-202004, p 18; 16.06.2017. a määrus nr 3-3-1-24-17, p-d 12 ja 13; 31.05.2017. a määrus nr 3-3-193-16, p 13). Põgenemisohu hindamise näol on tegemist kohtuliku prognoosotsusega, mille tegemisel tuleb võtta aluseks taotluse esitamise hetkel tuvastatavad isiku ja konkreetse juhtumiga seotud individuaalsed asjaolud.
11.PPA on praeguses asjas kohtule esitatud taotluses seisukohal, et puudutatud isiku kinnipidamiseks esinevad kõik VSS § 23 lõike 1 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud alused ning isikust lähtuv põgenemisoht on tuvastatav lähtudes VSS § 68 punktidest 2 ja 6.
12.Kohus leiab, et PPA taotlus isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks tuleb rahuldada. Esmalt on isiku kinnipidamiseks täidetud eeldus, et esineb tema põgenemise oht (VSS § 23 lõike 1 punkt 1). Isikuga seotud asjaolusid kogumis hinnates on selge, et ta ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le tema väljasaatmistoimingute ettevalmistamiseks kättesaadav ning võib väljasaatmise vältimiseks põgeneda. Isiku väidetest ja hoiakutest on selgelt arusaadav tema soovimatus lahkumiskohustust täita (VSS § 68 punkt 6). Seda, et isik ei soovi päritoluriiki naasta, on ta selgelt kinnitanud nii PPA-le 10.04.2024 tema küsitlemisel kui ka 11.04.2024 kohtuistungil. Samuti on isik selgelt väljendanud soovi jääda Eestisse elama ja töötama. Kohus nõustub PPA-ga, et põgenemisohtu suurendab puudutatud isiku puhul see, et ta on varem kasutanud vahendajate abi Schengeni alal ebaseaduslikult liikumiseks, ning see, et halduskohus jättis rahuldamata tema kaebuse PPA 08.12.2023. a otsusele rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise kohta. Üksnes asjaolu, et puudutatud isik ei põgenenud ajavahemikus 01.03.2024 kuni 10.04.2024 Vao keskuses viibides, ei tähenda veel, et põgenemisohtu tuleks pidada olematuks. Pärast Tallinna Halduskohtu 08.04.2024. a otsust haldusasjas nr 3-24-86 ei ole isik enam rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses ning PPA-l on õigus sundtäita isikule tehtud ettekirjutus lahkumiseks Senegali Vabariiki. Seega suureneb lahkumiskohustuse reaalsemaks muutumisega ka isiku põgenemisoht ning põgenemisohtu ei välista ka see, kui isik esitab Tallinna Halduskohtu 08.04.2024. a otsusele haldusasjas nr 3-24-86 apellatsioonkaebuse. Isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus, elukoht ning õigus töötada. Samas nähtub asja materjalidest, et isikul elab mitmeid sugulasi Prantsusmaal, mistõttu on tal olemas ajend Eestist lahkumiseks või muul viisil võimude eest varjama asumiseks, et vältida enda tagasisaatmist Senegali Vabariiki. Siiski ei saanud PPA isikust lähtuva põgenemisohu tuvastamisel tugineda VSS § 68 punktile 2, kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt ei ole isik esitanud PPA-le võltsitud dokumenti ega muid valeandmeid Eestis seadusliku viibimisaluse taotlemisel (vt ka Riigikohtu 12.04.2024. a määrus asjas nr 3-23-2232, p 13).
3-24-1064
13.Isiku kinnipidamiseks esineb muu hulgas VSS § 23 punktis 3 nimetatud alus, sest isikul puuduvad füüsilisel kujul tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. Küll ei ole põhjendatud lugeda käesoleval ajal täidetuks VSS § 23 punktis 2 nimetatud alust (välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust). Nimetatud säte tugineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lõike 1 punktile b, mis sätestab, et kolmanda riigi kodanikku võib kinni pidada muu hulgas eelkõige siis, kui ta hoiab kõrvale tagasisaatmise ettevalmistamisest või väljasaatmisest või takistab neid. Kohtule ei nähtu asja materjalidest, et isikule oleks juba pakutud võimalust teha toiminguid, mis aitaksid kaasa tema väljasaatmisele Senegali Vabariiki. Seevastu on isik 10.04.2024 PPA-le kinnitanud, et ta on nõus tegema PPA-ga koostööd seoses sellega, et tal puuduvad reisidokumendid (vt PPA ida prefektuuri järelevalveametniku 10.04.2024. a ettekanne). Kohus ei pea põhjendatuks järeldada käesoleval ajal isiku poolt kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmist pelgalt tema varasemast vastuolulisest käitumisest ja soovimatusest päritoluriiki lahkuda. Kuna kohtu hinnangul esinevad aga isiku kinnipidamiseks VSS § 23 punktides 1 ja 3 sätestatud alused, ei mõjuta see taotluse kohta tehtavat otsust.
14.Isikuga seotud asjaoludest on piisava kindlusega järeldatav see, et tema suhtes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada VSS § 10 lõikes 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid ning nende kohaldamine ei tagaks piisavalt lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist kuni tema suhtes kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, saab pidada tema kinnipidamise eesmärki arvestades ka proportsionaalseks. Seejuures on kinnipidamiskeskuses väljasaadetavale lisaks elukohale muu hulgas tagatud toitlustamine ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavus (VSS § 267, § 269 lõige 1).
15.Eelneva põhjal leiab kohus, et isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on põhjendatud. Kohus rahuldab seega PPA taotluse ning annab loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni seaduses sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.06.2024. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.