Jaak Reinomäe kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses avavanglast väljasõidule mitte lubamisega
Menetlusosalised
Kaebaja – Jaak Reinomägi Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Jaak Reinomäe kaebus.
2.Jätta Jaak Reinomäe taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Jaak Reinomäe riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
Viru Vangla avavanglas viibiv kinnipeetav Jaak Reinomägi esitas 29.11.2023 Viru Vanglale väljasõidutaotluse väljaspool vanglat järelevalveta liikumiseks eesmärgiga käia Viru Maakohtus ja Jõhvi Halduskohtus, et tutvuda toimikutega, millega seoses tuli taotlejal kõrvaldada puudused (Tartu Halduskohtu 20.11.2023. a määrus haldusasjas nr 3-23-2472). Puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli 05.12.2023.
2.Viru Vangla jättis 12.01.2024. a otsusega nr 7-1/24/23250-2 taotluse rahuldamata. Viru Vangla teavitas 05.12.2023 Tartu Halduskohut asjaolust, et J. Reinomäel ei ole võimalik tutvuda e-toimikus 20.11.2023. a määrusega asjas nr 3-23-2472 ning enda õiguste kaitsmiseks soovib sellega tutvuda kohtumajas. Vangla soovis teada, kas toimik edastatakse vanglasse või vangla planeerib aja kinnipeetavale kohtumajja tulekuks. Peale kirjavahetust asutuste vahel, leidis 13.12.2023 vangla võimaluse kinnipeetaval siiski e-toimikuga tutvumiseks. Seega võimaldati kinnipeetaval toimikuga tutvuda ning Tartu Halduskohtu külastamine ei ole enam eesmärgipärane.
3.J. Reinomägi esitas 18.01.2024 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse. Viru Vangla vastas kaebaja 29.11.2023. a taotlusele tähtaega rikkudes, ületades tähtaega 12 päeva võrra. Vangla ei
3-24-842 ole põhjendanud keeldumist seoses Viru Maakohtus käimisega. Kaebajal küll võimaldati tutvuda haldusasja toimikuga, kuid rahuldamata jäeti taotlus ärakirjade saamiseks. Kaebaja ei oleks kohtust lahkunud enne, kui oleks saanud ka soovitud ärakirjad toimikust. Väljasõidule keelamisega takistas vangla kaebajal kaebeõiguse teostamist. Kaebaja soovis käia Viru Maakohtus, et tagada enda kaebeõigus asjas, kus rikutakse kaebaja õigusi. Kaebaja leiab, et vangla on tema esitatud taotlust menetlenud kaebaja õigusi ja vabadusi rikkuvalt ning on alandanud kaebaja inimväärikust ja kahjustanud tervist, sest kaebaja käis 15.01.2024 psühhiaatri vastuvõtul. Kaebaja pidi paluma endale ravimeid ning korduvat vastuvõttu.
3.1.Viru Vangla jättis 18.03.2024. a otsusega nr 6-16/24/14-2 J. Reinomäe kahjunõude rahuldamata. Viru Vangla möönab, et kaebajale vastamise tähtaega on ületatud. Samas oli kinnipeetava poolt esitatud taotluse eesmärgiks kohtuga suhtlemise võimaldamine seoses tema poolt taotluses nimetatud kohtuasjaga. Kuivõrd kinnipeetav sai toimikuga tutvuda vanglas e- toimiku vahendusel, siis saavutas ta väljasõidutaotlusega soovitud eesmärgi ka ilma kohtus käimiseta. Kinnipeetav pole väitnud, et lisaks vastuse viibimisele oleks talle tekkinud negatiivseid tagajärgi seoses kohtus käimata jäämisega. Vangla vabandab võimalike tekitatud ebamugavuste eest seoses vastuse viibimisega. Kinnipeetav pole oma 29.11.2023. a taotluses esitanud ühtegi viidet sellele, et tema poolt Jõhvi kohtumaja külastamise eesmärgiks oleks olnud toimikust ärakirjade saamine. Eeltoodut silmas pidades ei ole kinnipeetava seesugune väide põhjendatud. Kinnipeetava tervisekaardi väljavõttest ei nähtu, et tal oleks olnud vajadus külastada psühhiaatrit seoses vanglaametnike tegevusega. Samas nähtub, et 13.11.2023 on kinnipeetav soovinud psühhiaatri vastuvõtule seoses sellega, et tal on probleemid naisega. 30.11.2023 on kinnipeetav väljendanud, et tal on suur närvipinge seoses sellega, et ta suhtleb kohtuga. Kuivõrd kinnipeetava väited sellest, et tema poolt psühhiaatri poole pöördumise tingis vanglaametnike tegevus, ei ole leidnud tõendamist, siis on kinnipeetava seesugused etteheited põhjendamatud ja paljasõnalised.
4.J. Reinomägi esitas 19.03.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 1500 euro ulatuses selle eest, et vangla keeldus kaebaja lubamisest minna väljasõidule Jõhvi kohtumajja, millega alandati kaebaja väärikust ja põhjustati kannatusi ja hingelisi üleelamisi. Samuti ei osutatud kaebajale mingisugust ravi. Vangla esitas vastuse kaebaja taotlusele hilinenult. Kaebaja leiab, et vangla pidi koheselt tema taotlust menetlema ning keeldumisel andma koheselt vastuse. Vangla tegevus oli kaebaja hinnangul üleolev. Kuigi kaebajat ei lubatud Jõhvi kohtumajja, lubas vangla varasemalt tal käia kirikus, arstide juures ja poes. Vangla keeldumine on puudulikult põhjendatud ning selles ei ole põhjendusi selle kohta, miks ei lubatud teda Viru Maakohtusse. Kaebaja palub määrata talle riigi õigusabi korras esindaja, kuna tema kannatused ja hingeline valu takistavad tal ise ennast tõhusalt kaitsta.
KOHTU SEISUKOHT
Kaebuse tagastamine
5.Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.J. Reinomäe hüvitamiskaebus on üldjoontes ajendatud asjaolust, et tema 29.11.2023. a taotlus lubada tal minna väljasõidule Jõhvi kohtumajja jäeti puudulike põhjendustega rahuldamata. Lisaks heidab kaebaja vanglale ette seda, et tema taotlusele vastati hilinenult. Kaebaja hinnangul alandas vangla tema inimväärikust ja tekitas talle hingelisi üleelamisi, mis kaebaja hinnangul on tervise kahjustamine. Kaebaja lisab, et talle ei osutatud mingisugust ravi. Kohus märgib, et kuna kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, milles väidetav tervisekahju seisneb ja üldsõnalised viited hingelistele üleelamistele viitavad pigem inimväärikuse
3-24-842 alandamisele, siis tõlgendab kohus kaebust selliselt, et kaebaja hinnangul väljendus vangla tekitatud kahju tema inimväärikuse alandamises.
7.Kohtule esitatud materjalide alusel ei saa pidada tõenäoliseks, et kaebajale on põhjustatud sellist valu või kannatusi, mida võiks lugeda mittevaraliseks kahjuks või veelgi enam, mis annaks aluse rahalise hüvitise väljamõistmiseks. Samuti ei pea kohus tõenäoliseks, et vastustaja tegevuses esineks süülisus, mis on mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks vastavalt riigivastutuse seaduse § 9 lg-le 1.
8.Lühiajalist väljasõitu saab käsitada kui üht vangistuse täideviimisel seaduse alusel rakendatavat lisahüve. Lühiajalise väljasõidu taotluse rahuldamine on vangla administratsiooni kaalutlusotsus, mistõttu on ekslik arvata, et väljasõidu taotlus igal juhul rahuldatakse. Kohtu hinnangul ei tulene lühiajalisele väljasõidule mittelubamisest kinnipeetavale ühegi olulise õigushüve, sh vabadusõiguse olulist riivet (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 29.08.2019. a määrus asjas nr 3-18-2154, p 12). Samuti ei saa väita, et lühiajalise väljasõidu mittevõimaldamine oleks halvendanud oluliselt kaebaja olukorda. Kaebaja ei ole väitnud, et lisaks vastuse viibimisele oleks talle tekkinud negatiivseid tagajärgi seoses kohtus käimata jäämisega. Kohtute Infosüsteemi andmetest haldusasjas nr 3-23-2472 nähtub, et kaebaja kõrvaldas halduskohtu 20.11.2023. a käiguta jätmise määruses osutatud puudused 01.12.2023, s. o tähtaegselt. Kohus võttis 08.12.2023. a määrusega J. Reinomäe kaebuse menetlusse. Seega oli kaebajal võimalus haldusasjas nr 3-23-2472 kaebuse puudused kõrvaldada ka ilma kohtus käimiseta ning kaebaja õigused ei ole jäänud kaitseta. Vangla 12.01.2024. a vastuse kohaselt tutvus kaebaja 13.12.2023 ka haldusasja nr 3-23-2472 toimikuga. Kaebaja väide, et vangla ei ole enda vastuses põhjendanud väljasõidu keelamist Viru Maakohtusse, ei ole praegu määrav, kuivõrd kaebaja ei ole enda 29.11.2023. a väljasõidu taotluses ka ise eraldi välja toonud, mis põhjusel ta maakohut külastada soovis. Kaebaja ei ole kaebuses ka välja toonud, millised kahjulikud tagajärjed talle saabusid sellega seoses, et ta ei saanud käia maakohtus.
9.Kohus on seisukohal, et kaebaja õigusi ei saanud intensiivselt riivata ka vangla vastuse viibimine, kuivõrd kaebajal võimaldati 13.12.2023 haldusasja nr 3-23-2472 toimikuga tutvuda e-toimiku vahendusel, mis oli ühtlasi kaebaja 29.11.2023. a väljasõidu eesmärgiks. Kohus nõustub kaebajaga, et vangla tõepoolest ületas 29.11.2023. a taotlusele vastamise tähtaega (vangla vastus 12.01.2024), kuid vaatamata vastuse mõningale hilinemisele, saavutas kaebaja üsna pea pärast väljasõidu taotluse esitamist väljasõidu eesmärgi. Ühtlasi on vangla vabandanud kaebajale võimalike tekitatud ebamugavuste eest seoses vastuse viibimisega. Kohus ei pea põhjendatuks vangla tegevuse õigusvastasuse ületuvastamist.
10.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
11.Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Koos kaebusega esitas kaebaja ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse, jääb menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Riigi õigusabi taotluse lahendamine
13.Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse. Kohus mõistab kaebaja taotlust selliselt, et ta soovib riigi õigusabi enda esindamiseks käesolevas asjas (RÕS § 4 lg 3 p 5). Kaebaja märgib, et ta vajab õigusabi, sest tema kannatused ja hingeline valu takistavad tal ise ennast tõhusalt kaitsta.
3-24-842
14.Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud alused, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale.
15.RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
16.Kohus leiab, et kaebaja on võimeline end ise halduskohtumenetluses esindama. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tal olemas arvestatav halduskohtusse pöördumise kogemus. Kohus leiab, et kaebaja viidatud probleemid (kannatused, hingeline valu) ei ole sellised, mis takistaksid tal praegusel juhul enda õigusi iseseisvalt kaitsta. Kohtu hinnangul ei vaja kaebaja õigusabi ka põhjusel, et halduskohtul on endal selgitamiskohustus ning kohustus juhinduda uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).
17.Lisaks on kaebajale riigi õigusabi andmine välistatud ka põhjusel, et kohus on kaebuse eduväljavaadet hinnanud väga väheseks ning tagastab käesoleva määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
18.Eelnevat arvestades jätab kohus J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 5 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.