X kaebus Transpordiameti kohustamiseks kustutama sõiduk liiklusregistrist
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Transpordiamet, esindaja Kristi Orumets
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 29. aprillil 2024 (esmaspäev) (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X saatis 8. augustil 2023 Transpordiametile kirja, milles palus seoses kavandatava automaksuga võtta arvelt maha sõiduki Audi 80 Avant registreerimisnumbriga XXXXXX. Kaebaja selgitas, et on ka varem üritanud autot arvelt maha võtta, kuid kuna tal pole esitada müügilepingut, ei ole see võimalikuks osutunud. Auto pole olnud kasutuses 2010.–2011. a-st alates. Kaebaja on pöördunud Politsei- ja Piirivalveameti poole, kes kinnitas, et neil ei ole sõiduki registrist kustutamisele vastuväiteid. Sõiduk pole tagaotsitav ega seotud ühegi kriminaalmenetlusega.
2.Transpordiamet vastas 10. augustil 2023, et sõiduki võõrandamisest teada andmiseks tuleb esitada müügileping. Sõiduki saab registrist kustutada ka nõuetekohase lammutustõendi alusel.
3-23-1795
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Transpordiametit kõnealust sõidukit registrist kustutama. Kaebaja müüs auto 2011. a-l. Auto pidi minema varuosadeks. Pärast seda lubasid ostjad auto arvelt maha võtta. Kahjuks nad seda siiski ei teinud. Kolimise tõttu läks kaebajal müügileping kaduma. Auto on 2012. a-st alates olnud registrist ajutiselt kustutatud, kuna muud varianti ei olnud. PPA on kinnitanud, et sõiduki võib registrist eemaldada. Eestis plaanitakse kehtestada automaks. Ebaõiglane oleks nõuda kaebajalt maksu auto eest, mida enam füüsiliselt ei eksisteeri ja mis ei olnud kaebaja valduses 2011. a-st alates.
Vastustaja esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.
4.1.Kaebaja palub sõiduki registrist kustutada põhjusel, et see lammutati või hävis millalgi pärast 2011. a. Kehtiva õiguse järgi tuleb sellise sõiduki registrist kustutamiseks esitada koos taotlusega litsentseeritud jäätmekäitleja lammutustõend (liiklusseaduse (LS) § 77 lg 6 p 2) või Keskkonnaameti, PPA või Päästeameti tõend, kui sõiduk on hävinud ning sõidukit ei saa nõuetekohaselt lammutada, või muul seaduses sätestatud juhul (LS § 77 lg 6 p 7). Sõiduki saab seega registrist kustutada üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja alustel.
4.2.Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta art 5 lg 3 järgi kustutatakse kasutuselt kõrvaldatud sõiduk registrist lammutustõendi esitamisel. Lammutustõendi saab jäätmevaldaja või jäätmete omanik siis, kui viib kasutuselt kõrvaldatud sõiduki jäätmekäitlejale. Direktiiv kohaldub M1, N1, L5e ja L7e sõidukitele juhul, kui need on Eestis kasutusel olnud peale 1. maid 2004. Direktiivist tulenev nõue on riigisiseselt üle võetud LS § 77 lg 6 p-ga 2.
4.3.Keskkonnaministri 16. juuni 2011. a määruses nr 33 „Romusõidukite käitlusnõuded“ sätestatakse täpsemad nõuded mootorsõidukite ning nende osade jäätmete käitlemisele. Määruse § 2 p 2 kohaselt on töötlemiskoht lammutuskoda, millele on antud asjaomane keskkonnaluba või keskkonnakompleksluba.
4.4.Liiklusregistri kannet taotlev isik peab tõendama, et õigusaktide järgi taotleva kande aluseks olev asjaolu esineb. Sõiduki müügi korral tuleb esitada näiteks müügileping või maksekorraldus. Transpordiamet peab lähtuma seadusest ega või tõendamise nõudest kõrvale kalduda. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi dokumenti sõiduki lammutamise või hävimise kohta. Esitatud PPA kinnitus ei ole tõend sõiduki hävimise kohta.
4.5.Amet on nõus sõiduki registrist kustutama, kui selleks on seaduslik alus. Selleks võib olla ka kohtulahend, milles kohus tuvastab, et kustutuskande tegemiseks seaduses sätestatud eeldused on täidetud.
4.6.Amet leiab, et juriidilist fakti ei saa tuvastada ainuüksi asjast huvitatud inimese enda ütluste alusel. Seda ka juhul, kui ütlused on antud vande all. Kaebaja kinnitusest, et tema teada sõiduk lammutati, ei piisa, kui kaebaja ise lammutamise juures ei viibinud. Ei sõiduki lammutamise ega selle omandi ülemineku fakti ole võimalik kontrollida.
4.7.Transpordiameti halduspraktika peab olema ühtne. Kui sõiduki kustutamine liiklusregistrist oleks võimalik kohtu kaudu vande all antavate ütluste alusel, võidakse hakata nõudma samal moel ka liiklusregistris sõiduki omandi ülekandmist. Lisaks tooks selline kohtupraktika märkimisväärse töökoormuse nii kohtule kui ka Transpordiametile. Liiklusregistris on peatatud kandega sõidukeid ligi 300 tuhat. Amet oleks igas kande muutmisele suunatud kohtumenetluses vastustaja ja peaks tasuma ka kõigi kaebajate menetluskulud.
4.8.Kaebaja väidab, et võõrandas sõiduki juba 2011. a-l. Kui ta oleks siis müügilepingu Transpordiametile edastanud, oleks ta saanud praegust olukorda vältida. Kaebajal tuleb taluda enda tegevusetuse tagajärgi. 2(4)
3-23-1795
4.9.Peatatud kannetega sõidukite (sh kaebaja sõiduki) liiklusregistrist kustutamisega seotud probleeme pole võimalik lahendada enne, kui mootorsõidukimaksu seaduse rakendusaktidega luuakse vastav õiguslik raamistik.
5.Kaebaja esitas 27. veebruaril 2024 seisukoha, milles vaidles vastustaja seisukohtadele vastu. Ametil oleks võimalik lähtuda oma praktikas praegusest kohtulahendist. See vähendaks võimalust, et sarnased kaebused jõuavad kohtusse. Praegu ei ole amet 300 000 juhtumile aastate jooksul lahendust leidnud. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011. a määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 8 lg 1 järgi on Transpordiametil õigus liiklusregistri andmeid parandada või valed andmed kustutada, kui ta saab teada, et olemasolevad andmed ei ole õiged. Kaebaja andis ametile probleemist juba ammu teada. Amet oleks saanud selle ise lahendada.
6.Vastustaja esitas 7. märtsil 2024 seisukoha, milles selgitas, et kliimaministeerium saatis
28.veebruaril 2024 kooskõlastusringile õigusaktide muudatused, mis loovad aluse peatatud kandega sõidukite kustutamiseks liiklusregistrist. Nende jõustumine on kavandatud 1. juuliks 2024. Eelnõu järgi kustutatakse dokumentide puudumise korral sõiduk omaniku taotluse alusel liiklusregistrist lihtsustatud korras ja kuni 2026. a-ni riigilõivuvabalt. 1. novembril 2026 kustutatakse registrist automaatselt sõidukid, mille registrikanne on 1. juuli 2026. a seisuga olnud peatatud kauem kui seitse aastat. Kuna kaebaja sõiduk vastab sellele tingimusele, siis kustutataks see automaatselt. Kaebaja ise midagi tegema ei pea. Kaebajal tuleb oodata seaduslikku lahendust koos teiste peatatud kandega sõidukite omanikega.
7.Kaebaja esitas 11. märtsil 2024 seisukoha, mille järgi ta on nõus kokkuleppega, et talle kuulunud auto kustutataks registrist, kuid sellist lahendust ei avalikustata. Transpordiametil on mure, et teised saavad praeguse kohtuasja lahendit tulevikus kasutada. Kaebaja eesmärk ei ole muuta Transpordiameti elu keerulisemaks. Kaebaja tahab üksnes seda, et kõnealune auto kustutataks registrist võimalikult kiiresti. Vastustaja viidatud eelnõu jõustumises ei saa kindel olla. Kohtuotsused peavad olema tehtud hetkel kehtivate seaduste järgi.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja palub kohtul kohustada Transpordiametit kustutama tema nimel oleva sõiduki liiklusregistrist. Toimingu sooritamist võib haldusorganilt nõuda juhul, kui viimane on kohustatud seda tegema (vt riigivastutuse seaduse § 6 lg 1).
9.Vastustajal on õigus, et tal ei olnud praegusel juhul kohustust sõidukit registrist kustutada. Kaebajal ei olnud esitada litsentseeritud jäätmekäitleja lammutustõendit, mis kinnitaks tema väidet, et sõiduk on lammutatud (vt LS § 77 lg 6 p 2). See norm põhineb direktiivi 2000/53/EÜ art 5 lg-l 3. Nõude eesmärgiks on nii keskkonna kui ka liiklusohutuse kaitse. Nõude abil saab ära hoida olukordi, kus sõiduk lammutatakse ebaseaduslikult või jäetakse keskkonda ohustavalt lagunema, samuti olukordi, kus sõiduki osi kasutatakse ebaprofessionaalseteks remonditöödeks.
10.Kaebaja andis vande all ütlused (digitoimiku leht (dtl) 67), mille järgi läks auto katki ja selle remont oleks oluliselt ületanud auto väärtust. Kaebaja müüs auto isikule, kes enda väitel tegeles varuosadega. Kuna auto kere oli heas seisukorras, pidi see minema varuosadeks. Ostja lubas auto pärast varuosadeks müümist ja jääkide lammutustöökotta viimist registrist eemaldada.
11.Kuna LS järgi on auto lammutamise tõendamiseks vajalik lammutustõend, ei ole alust kohustada ametit kustutama sõidukit registrist kaebaja ütluste alusel. Kaebaja ütlused ei võimalda kohtul tuvastada, et sõiduk tõepoolest lammutati. Kaebaja ei tea tegelikult, mis sõidukist pärast ostjale üleandmist sai.
3(4)
3-23-1795
12.Kaebajal ei ole esitada sõiduki omandi seaduslikku üleandmist tõendavaid dokumente, mis võimaldaks registris sõiduki omaniku kohta tehtud kannet muuta, samuti ei oska ta öelda, kellele ta kõnealuse sõiduki müüs (vt määrus nr 19, § 7 lg 2 p 2). Kaebaja sõnul on müügileping kadunud. Kaebaja ütluste ja kindlustusmaaklerile 25. veebruaril 2011 saadetud e-kirja (dtl 71) alusel peab kohus usutavaks, et sõidukit enam kaebaja omandis ega valduses ei ole. Siiski ei võimalda õigusaktid selle põhjal muuta sõiduki omaniku kannet (kuna uut omanikku pole teada) ega sõidukit registrist kustutada. See pole võimalik ei sõiduki omaniku taotluse alusel ega ameti omal initsiatiivil. Kaebuse rahuldamine oleks seega võimalik üksnes juhul, kui kohus leiaks, et kõnealused normid on põhiseadusega vastuolus ja jätaks need kohaldamata (vt HKMS § 158 lg 4).
13.Alates 2012. a juunikuust on sõiduki registrikanne olnud peatatud (vt dtl 9). Kaebaja ei ole esile toonud, et sellest, et tema nimel on liiklusregistris peatatud registrikandega sõiduk, tuleneksid talle mingid tema õigusi märkimisväärselt riivavad kohustused. Kaebaja esitatud seisukohtade järgi teeb talle muret võimalus, et ta peab hakkama tulevikus maksma sõiduki eest mootorsõidukimaksu.
14.Vastustaja selgitas, et seadusandja on mootorsõidukimaksu kavandades olnud teadlik sellest, et liiklusregistris on suurel hulgal sõidukeid, mida tegelikult ei kasutada või mis enam ei eksisteeri. Vastustaja esitas jäätmeseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja (dtl 86–106). Seletuskirja järgi on teada, et osa peatatud registrikandega sõidukitest on hävinenud või pole nende omanikel teavet sõidukite staatuse kohta (müügitehing on jäänud vormistamata või ei ole dokumendid säilinud). Sellised sõidukid loetakse kadunud sõidukiteks. Isikutele, kelle nimel need sõidukid on, luuakse võimalus taotleda sõidukite registrist kustutamist. Seejuures peab omanik kinnitama, et sõiduk on hävinenud või võõrandatud, kuid andmed ostja kohta puuduvad. Esialgu on selline võimalus riigilõivuvaba (1. juulist 2024 kuni 31. detsembrini 2025). Et vähendada Transpordiameti koormust sõidukite kustutamise taotluste menetluses, kustutatakse 1. novembril 2026 registrist automaatselt sõidukid, mille registrikanne on 1. juuli 2026. a seisuga olnud peatatud enam kui seitse aastat. Vastustaja esitas ka jäätmeseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (dtl 80–85) ja kliimaministri saatekirja, mille järgi eelnõu saadeti ministeeriumite vahelisele kooskõlastusringile ja puudutatud organisatsioonidele arvamuse avaldamiseks
28.veebruaril 2024 (dtl 79).
15.Kohus leiab eeltoodu pinnalt, et kehtivaid norme, mis ei võimalda kaebajal tema nimel olevat, kuid tema valdusest ja omandist välja läinud sõidukit liiklusregistrist kustutada, ei ole praeguse seisuga põhjust pidada põhiseadusega vastuolus olevaks. Kaebaja õiguste olulisem riive võib tekkida mootorsõidukimaksu kehtestamisel, kuid praeguse seisuga on alust arvata, et sellele probleemile leitakse enne maksukohustuse kehtestamist lahendus. Praeguste plaanide kohaselt võib kaebajal avaneda võimalus taotleda sõiduki registrist kustutamist juba käesoleva aasta suvel. Eeltoodu põhjal jätab kohus kaebuse rahuldamata.
16.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude kaebajalt väljamõistmist. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad seega nende endi kanda. Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.