X kaebus AS-i Pensionikeskus 06.04.2023 vaideotsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Marina Simhes-Kazakova Vastustaja – AS Pensionikeskus, seaduslik esindaja juhatuse liige Kristi Sisa
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.04.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Vabariigis elanud A (pärandaja) suri 23.05.2022. Tema pärijaks oli tema onu B (pärija), kellele väljastati 15.12.2022 pärimistunnistus (dtl 15) A kogu pärandvara pärimise kohta. B elab Venemaa Föderatsioonis, mistõttu andis ta Eestis pärandvaraga seotud toimingute ja tehingu tegemiseks volikirja (dtl 42) Xle (kaebaja). Muu hulgas oli kaebajal õigus pärandvara hulka kuuluvat vara käsutada ja teha tehinguid iseendaga, sh kinkida vahendeid iseendale.
2.Kaebaja esitas kontohalduri Swedbank AS-i kaudu 19.12.2022 enda nimel avalduse A päritud pensionifondi osakute tagasivõtmiseks (dtl 17). Kaebaja esitas samasisulise avalduse 23.12.2022 B nimel, kuid lisas avaldusele väljamakse saamiseks enda pangakonto numbri (dtl 19).
3-23-1006
3.AS Pensionikeskus (vastustaja) selgitas 30.12.2022 e-kirjas (dtl 54) Swedbank AS-ile, et väljamakse peab laekuma pärija pangakontole.
4.Kaebaja võttis jaanuaris 2023 vastustajaga ühendust. Vastustaja küsis 30.01.2023 kirjas (dtl 21) andmeid pärija kohta ja volikirja kogumispensioni osakutega toimetamise kohta.
5.Kaebaja esitas 01.03.2023 vastustajale vaide (dtl 23), taotledes A pärandvara koosseisu kuuluvate pensionifondi osakute eest raha ülekandmist kaebaja pangakontole.
6.Vastustaja jättis 06.04.2023 vaideotsusega nr PK-2023-6-1/0030 (dtl 27) vaide rahuldamata. Vastustajale esitatud avaldus ei vastanud kogumispensionide seaduse (KoPS) § 31 lg-le 1, sest pärija andmete, kontaktandmete ja pangakonto andmete asemel esitati kaebaja omad. Kuigi avalduse võib esitada esindaja kaudu, ei võimalda KoPS § 31 lg-d 1 ja 3 väljamakset teha kolmanda isiku kontole. Päritud osakute tagasivõtmisel ja raha kandmisel pärija pangakontole peab registripidaja kinni ning kannab Maksu- ja Tolliametile üle tulumaksuga maksustamisele kuuluva summa vastavalt tulumaksuseaduse § 201 lg-le 1. Juhul, kui päritud osakute tagasivõtmise avaldusel oleva isiku andmed ei lange kokku pangakonto omaniku andmetega, ei ole võimalik ka korrektselt tulumaksu arvestust ja deklareerimist korraldada. Pärijal on vajalik päritud osakute tagasivõtmiseks avada krediidiasutuses oma nimele pangakonto. See ei pea olema Eesti krediidiasutuses, kuid vältida tuleb krediidiasutusi, millesse maksete tegemine on finantssanktsioonide tõttu keelatud.
7.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 06.04.2023 vaideotsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks kandma A pensionifondi osakute eest raha kaebaja pangakontole. Põhjendused:
7.1.Vastustaja on kohaldanud ebaõigesti norme. Pärijal on KoPS § 28 lg 3 järgi õigus võõrandada pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara. Kaebajal oli selleks olemas pärija volikiri. Vastustaja käsitlus pärandaja pensionikontost jääb arusaamatuks. Pärandaja pensionikonto Swedbank AS-is ongi investeerimiskonto KoPS-i tähenduses. Seega saab selle suhtes kohaldada KoPS § 28 lg-t 3. Vastustaja viide investeerimisfondide seaduse (IFS) § 64 lg-le 3 ei ole asjakohane.
7.2.Vastustaja kahtlus, et kaebajale nõutava väljamakse tegemisel võib pärandvara võõrandamise koguväärtus ületada volituses sätestatud 8000 euro piiri, on asjakohatu. See puudutab pärija ja kaebaja vahelist suhet.
7.3.Kaebaja ei kavatse hoiduda maksude tasumisest kõrvale.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
8.1.Vastustaja on pensioniregistri pidaja väärtpaberite registri pidamise seaduse (EVKS) § 13 lg 2 tähenduses. Pensioniregistri pidamiseks on vastustaja sõlminud rahandusministriga EVKS §-s 25 nimetatud halduslepingu. Vastustaja osutab eelkõige EVKS § 21 lg-s 2 loetletud teenuseid, sh korraldab pensionifondide osakute tagasivõtmist ja tulumaksuarvestust. Pensioniregistrisse kantakse andmed vastavalt EVKS § 51 lg-le 4.
8.2.Pärijal oli 2 võimalust: taotleda pensionifondi osakute kandmist oma pensionikontole või taotleda pensionifondi osakute tagasivõtmist. Päritud kohustusliku kogumispensioni pensionifondi osakute pärija kontole kandmiseks peab pärija esitama KoPS § 31 lg-s 1 nimetatud avalduse ja pärija peab vastama KoPS § 29 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Päritud kohustusliku kogumispensioni pensionifondi osakute tagasivõtmiseks ehk väljamakse saamiseks peab pärija esitama KoPS § 31 lg-s 1 nimetatud avalduse kontohalduri kaudu. Seejuures peab pärijal olema krediidiasutuses avatud arvelduskonto. Konto ei pea olema Eesti
2(6)
3-23-1006
krediidiasutuses, kuid ei või olla finantssanktsiooni aluses krediidiasutuses. Kaebaja esitas avalduses enda, mitte pärija arvelduskonto numbri. Seda selgitati kaebajale ka vaideotsuses. KoPS § 31 lg-s 1 sätestatu on imperatiivne, st pärija, tema volitatud esindaja või kontohaldur ei saa avalduses esitatavate ja seadusega sätestatud andmete loetelu muuta. Pärija ei saa anda volitust, millega volitatakse kolmandat isikut taotlema päritud pensionifondi osakute tagasivõtmisel tekkiva raha kandmist volitatud isiku (või mistahes muu isiku) arvelduskontole. Selline volitus ei ole õiguspärane. IFS § 64 lg 3 järgi ei ole pensionifondi osakud võõrandatavad ja kaebaja esitatud avaldus ei ole võõrandamistehing. Ka päritud pensionifondi tingimuste1 p 4.6 kohaselt ei saa pärija pensionifondi osakutega teha muud kui need kas kanda oma pensionikontole või tagasi võtta ehk saada väljamakse. Kaebaja on avalduses kinnitanud nende tingimustega nõustumist. Kuigi volitus võimaldab esindajal esitada avaldust pärija eest, saab väljamakse teha vaid pärija kontole. Väljamakset ei ole võimalik teha kaebaja kontole mistahes võõrandamistehingu tulemusel, kuna IFS § 64 lg 3 pensionifondi osakutega võõrandamistehinguid ei võimalda. KoPS § 31 lg 1 kohane avaldus on ühepoolne tehing ega ole tõlgendatav kui tehing iseendaga. Kaebajal on volituse alusel võimalik kinkida iseendale pärija arvelduskontole pensionifondi osakute tagasivõtmisest tekkinud rahalisi vahendeid.
8.3.Pärandajal oli avatud vaid pensionikonto Swedbank pensionifond 1970-79 sündinutele osakute hoiustamiseks ja pärandatavaks varaks olid need kohustusliku pensionifondi osakud. Pärija ei saanud kasutada KoPS § 28 lg-s 3 nimetatud võimalust, sest pärandajal ei olnud pensioni investeerimiskontot KoPS § 31 tähenduses ega sellel olevat vara, mille suhtes saaks KoPS 28 lg-s 3 sätestatut kohaldada. Pensionikonto (KoPS § 17, EVKS § 51) on vaid pensionifondide osakute hoiustamiseks mõeldud konto. See avatakse registripidaja juures, mitte krediidiasutuses. Krediidiasutus on pensionikonto avamisel vaid vahendajaks. Pensionikonto avatakse II samba pensionifondi valikuavalduse esitamisel või automaatselt, kui isikule loositakse II samba pensionifond2. Pensioni investeerimiskonto3 (KoPS § 31) institutsioon tekkis 2020. a-l pensionireformiga. See võimaldab isikul hakata ise oma II pensionisambasse kogunenud vara investeerima. Sisuliselt on tegemist rahakontoga, kuhu laekuvad II samba sissemaksed, mida isik ise investeerib, ning see avatakse vaid seda finantstoodet pakkuvas krediidiasutuses. Seda ei avata registripidaja poolt peetavas pensioniregistris ja pensioniregistrisse jõuab krediidiasutusest pensioni investeerimiskonto kohta limiteeritud info, nagu selle konto number ja selle avanud krediidiasutuse nimi (EVKS § 51 lg 4 p-d 31-33). Selle konto investeeringute ja saldo andmeid pensioniregistrisse ei kanta. Seega ei ole ega saagi registripidaja kunagi väljastada saldoteatist pärandaja investeerimiskonto kohta, sest pensioniregistris ei ole investeerimiskontosid. Pärandaja nimel avati pensioniregistris 03.05.2005 II samba valikuavalduse alusel pensionikonto ja sellel hoiti kohustusliku pensionifondi osakuid. Registripidajale ei laekunud pärandajalt ega üheltki krediidiasutuselt teadet selle kohta, et pärandaja on otsustanud avada investeerimiskonto, ning pensioniregistris puuduvad mistahes EVKS § 51 lg 4 p-des 31-33 nimetatud andmed. Isegi kui pärandajal oleks olnud investeerimiskonto ja selle kaudu investeering muu finantsvara kõrval kohustuslikus pensionifondis, siis selleks, et investeerimiskontolt pärida, tuleks investeerimiskontol olev pärandvara esmalt realiseerida. Pensionifondi osakute realiseerimine on võimalik vaid nende tagasivõtmisega, sh tehakse ka siis rahakanne otse pärija arvelduskontole. Investeerimiskontolt pärimiseks tuleb esitada teist tüüpi avaldus ja seda saab esitada vaid siis, kui pärandajal on investeerimiskonto olemas. Pärimisega seotut on võimalik lugeda vastustaja veebilehelt4. Seega
on ekslik kaebaja arusaam, et pärandaja pensionikonto on pensioni investeerimiskonto ja asub Swedbank AS-is.
8.4.Volikirja järgi oli volitus piiratud pärandvara võõrandamishinnaga 8000 eurot. Pärandajale kuulunud pensionifondi osakute tagasivõtmisest laekus 7372,18 eurot (koos tulumaksuga). Kui pensionifondi osakutega olekski võimalik teostada võõrandamistehinguid, siis ei saa vastustaja kontrollida, kas ja milline vara veel pärandvara hulka kuulu ning kas pensionifondi osakutest tagasivõetav summa ületaks volituses sätestatud 8000 eurot piiri.
8.5.Kuni 01.01.2023 ei olnud kohustusliku kogumispensioni nõuete arestimine lubatud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 114). Kui asuda seisukohale, et päritud II samba pensionifondi osakute tagasivõtmisest tekkiv väljamakse saamise nõue on loovutatav ja KoPS §-d 28-31 võimaldavad ka formaalselt teha väljamakse nõude omandanud isiku pangakontole, siis on TsMSRS § 114 sisutühi, sest annab pärijast võlgnikule võimaluse oma võlgade tasumisest ja kohtutäituri nõuetest kõrvale hiilida.
8.6.KoPS § 31 lg 1 p 7 teenib ka korrektse tulumaksu deklareerimise, tasumise ja kontrollimise huve. Registripidaja peab kinni ja deklareerib Maksu- ja Tolliametile tulumaksu pärijale, mitte kolmandale isikule.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Vaidluse all ei ole asjaolu, et surnud A ainupärijaks on Venemaal elav B, kellele on väljastatud pärimistunnistus (dtl 15) kogu pärandajale kuulunud vara pärimise kohta. Samuti ei ole vaidluse all, et pärija on volitanud (dtl 42) kaebajat esindama teda A pärimisasjas, sh esitama tema nimel kõikidele ametiasutustele avaldusi, taotlusi ja dokumente kõikides pärimisasjaga seotud küsimustes, samuti allkirjastama ja vastu võtma kõiki pärimisasjaga seotud dokumente. Kaebajat on volitatud käsutama pärandi koosseisu kuuluvat vara, sh sõlmima võla- ja asjaõiguslepinguid. Kaebajal oli õigus sõlmida lepinguid iseendaga. Samuti oli kaebaja volitatud esindama pärijat kõikides krediidiasutustes ja kasutama temale kuuluvat pärandvara, kaasa arvatud oma äranägemise järgi raha pärandaja pangakontodel, õigusega kinkida neid vahendeid iseendale.
10.Vaidluse all on asjaolu, kas sedavõrd laiaulatuslik volitus andis kaebajale õiguse nõuda pärandajale kuulunud pensionivara ülekandmist kaebaja pangakontole.
11.Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja ei ole KoPS-is toodud regulatsiooni õigesti mõistnud, on teinud sellest ebaõigeid järeldusi ja on esitanud seetõttu ka põhjendamatu kaebuse.
12.Kaebaja ajab ilmselt segamini pensionikonto ja pensioni investeerimiskonto. Tegemist ei ole samade instrumentidega. KoPS §-d 17 ja 171 teevad pensionikontol ja pensioni investeerimiskontol selgelt vahet. KoPS reguleerib kogumispensioni (KoPS § 1), mille üheks alaliigiks on kohustuslik kogumispension (KoPS § 2 lg 1 p 1). Kohustuslik kogumispensioni saamiseks omandatakse kas pensionifondi osakuid või tehakse investeeringuid kohustusliku kogumispensioni investeerimiskonto kaudu (KoPS § 2 lg 2). Isiku valida on, kumma kaudu ta soovib kogumispensioni koguda (KoPS § 14). Pensionifondi reguleerib KoPS § 3 ja pensioni investeerimiskontot KoPS § 31. Pensionikonto avab registripidaja (KoPS § 17 lg 1). Pensioni investeerimiskonto avamiseks sõlmib isik krediidiasutusega pensioni investeerimiskonto lepingu. Sissemakseid pensionifondi ja pensioni investeerimiskontole reguleerivad erinevad sätted (KoPS § 18 lg-d 1 ja 2). Sissemakse tegemisel pensionifondi omandab isik pensionifondivalitseja poolt väljalastavaid osakuid (KoPS § 19 lg 1). Sissemakse tegemisel
4(6)
3-23-1006
pensioni investeerimiskontole laekub kontole raha, mida isik investeerib ise (KoPS § 19 lg 11). Erinev on ka pensionifondi osakute ja pensioni investeerimiskontol oleva vara pärimise kord (KoPS §-d 28-31). Seega ei saa pensioni investeerimiskonto kohta käivaid sätteid kohaldada pensionifondi osakute kohta.
13.Vastustaja esitatud tõenditest nähtub, et pärandajale kuulus pensionikonto, mitte pensioni investeerimiskonto. Pensionikonto saldolt (dtl 53) nähtub, et tegemist on pensionikontoga, millel on pensionifondi osakud. Vastustaja esitatud pensioniregistri väljavõttest (dtl 85) pärandaja kohta nähtub, et pärandajal ei olnud pensioni investeerimiskontot. Sellist tõendit ei ole esitanud kohtule ka kaebaja. Seega lähtub kohus asja lahendamisel teabest, et pärandvara hulka kuuluvad pensionifondi osakud.
14.KoPS § 28 lg-st 1 nähtuvalt läksid pensionifondi osakud pärandaja surma korral üle pärijale, kel on KoPS § 28 lg 2 järgi õigus kanda päritud osad oma pensionikontole või tagasi võtta. KoPS § 31 lg 1 sätestab, et osakute kandmiseks oma pensionikontole või nende tagasivõtmiseks esitab pärija registripidajale kontohalduri vahendusel avalduse, milles peavad olema märgitud järgmised andmed: 1) pärandaja nimi ja isikukood; 2) füüsilisest isikust pärija nimi ja isikukood (isikukoodi puudumise korral sünniaeg) ning välisriigi koodi puhul riigi nimi; 21) juriidilisest isikust pärija ärinimi ja registrikood, välisriigi koodi puhul riigi nimi; 3) pärija kontaktandmed; 4) füüsilisest isikust pärija eelistused temale teatiste edastamise viisi ja vastavate volituste kohta; 5) iga pensionifondi nimetus, mille osakuid füüsilisest isikust pärija soovib kanda oma pensionikontole, ja nende osakute arv; 6) iga pensionifondi nimetus, mille osakuid pärija soovib tagasi võtta, ja nende osakute arv; 7) pärija pangakonto number ja krediidiasutuse ärinimi, kus pangakonto on avatud; 8) pärimistunnistuse andmed; 9) pärandvara jagamise kokkuleppe andmed selle olemasolu korral; 10) avalduse esitamise kuupäev.
15.Seega tuleb KoPS § 31 lg 1 p 7 järgi märkida registripidajale esitatud avaldusele pärija pangakonto number, mitte kolmanda isiku (antud juhul kaebaja) pangakonto number, kuhu tahetakse ülekannet saada. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja märkis 23.12.2022 avaldusele enda pangakonto andmed, mitte pärija omad. Järelikult keeldus vastustaja KoPS § 31 lg 4 alusel õiguspäraselt avalduse täitmisest, sest avaldus ei vastanud KoPS § 31 lg 1 p 7 nõuetele. Vastustaja esitatud tõendist nähtub, et vastustaja teavitas avalduse puudusest kontohaldurit (dtl 54), kel oli kohustus teavitada sellest ka kaebajat (KoPS § 31 lg 4).
16.Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et pärija antud volikiri võimaldab kaebajal esitada avalduse registripidajale pensionifondi osakute tagasivõtmiseks, kuid selline avaldus tuleb esitada pärija nimel, mitte volitatud isiku nimel, ja avaldus tuleb täita pärija pangakontole, mitte kaebaja omale. Seadus ei võimalda täita avaldust pärija volitatud isikule, vaid üksnes pärijale endale. Kaebaja ei olnud X pärija ja volikirjaga ei saa anda volitatud isikule õigusi, mida seadus ei võimalda. Vastustaja viitas õigesti IFS § 64 lg-le 3, mille kohaselt ei või pensionifondi osakuid võõrandada ega koormata. Seega ei olnud kaebajal volituse alusel õigus teha pensionifondi osakutega tehinguid, sh iseendaga. Seda, et IFS-ist tuleb lähtuda ka KoPS-i täitmisel, sh kogumispensioni sisse- ja väljamaksete tegemisel, pensionifondi osakust tulenevate õiguste ja kohustuste korral ning tehingute tegemisel pensionifondi osakutega, nähtub KoPS § 5 lg-test 1 ja 2. Seega ei olnud vastustaja viide IFS § 64 lg-le 3 asjakohatu.
5(6)
3-23-1006
17.Kuigi kaebajal puudub õigus nõuda pensionifondi osakute eest raha kandmist tema pangakontole, on tal võimalik oma volikirjast tulenevaid õigusi realiseerida selle kaudu, et ta avab pärija volitusel tema nimele pangakonto, kuhu vastustaja saaks pensionifondi osakute eest raha üle kanda. Seejärel saab kaebaja kanda selle raha üle enda pangakontole või teha sellega muid tehinguid, mida volitaja vajalikuks peab. IFS § 64 lg 3 ei luba vaid pensionifondi osakuid võõrandada, kuid ei keela selle eest saadud rahaga tehinguid teha. See tähendab, et vastustaja tegevus ei jäta pärija ega kaebaja õigusi kaitseta.
18.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja vaideotsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Ka vastustaja tegevus on õiguspärane ja kaebaja kohustamiskaebust ei saa rahuldada. Seetõttu jääb kaebus terves ulatuses rahuldamata.
19.Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud tema kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.