Xi kaebus Tartu Vangla 22. veebruari 2024. a otsuse nr 624/24/338-2 ja 20. märtsi 2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/362 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks võimaldada tal õues särgita jalutada
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Xi kaebus.
2.Jätta Xi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
X (kaebaja) esitas Tartu Vanglale 24. jaanuaril 2024 taotluse palavate ja päikesepaisteliste ilmadega särgita jalutamiseks. Tartu Vangla jättis 22. veebruari 2024. a otsusega nr 624/24/338-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Keegi ei tohi liikuda väljaspool enda elukambrit riietamata või osaliselt riietatult. Vormiriietuse kandmine on üks kinnipidamisrežiimi osa ja paratamatu ebameeldivus, mida kinnipeetavatel tuleb karistust kandes taluda. Kaebajal ei ole tervisest tulenevat vajadust, mille raviks on vajalik võimaldada keha eksponeerimist päikesele või valgusele üldiselt.
2.Kaebaja esitas Tartu Vanglale 23. veebruaril 2024 hiljem täiendatud vaidena pealkirjastatud avalduse, milles soovib vaidlustada eelnimetatud otsust ning leiab, et talle tuleb hüvitada moraalne kahju. Kaebaja selgitab, et varasemalt vanglas võimaldati särgita jalutamist. Kaebajale on terviseprobleemide tõttu särgita jalutamine näidustatud. Kaebajale osutatud tervishoiuteenus ei ole nõuetekohane. Kinnipeetavatele ei ole loodud inimlikke tingimusi palava ilma ja päikesega jalutamiseks. Kaebaja ei nõustu, et särgi kandmine on vältimatult vajalik kinnipeetava eristamisvajaduse eesmärgil. Tartu Vangla jättis 20. märtsi 2024. a vaideotsusega nr 1-11/24/36-2 kaebaja vaide Tartu Vangla 22. veebruari 2024. a otsuse
3-24-874 nr 6-24/24/338-2 peale rahuldamata. Arst ei ole kaebajale andnud luba viibida jalutuskäigul särgita, vaid märkinud, et kaebajal võiks särgita käimisest ilmselt abi olla. Eeltoodu ei saa olla kaebaja suhtes erandi tegemise aluseks. Kaebajal ei ole diagnoositud haigust, mille ravijuhistes on ravivõttena palja ülakehaga värskes õhus viibimine. Kaebaja 23. veebruari 2024. a avaldus lahendatakse mittevaralist kahju puudutavas osas eraldiseisvas menetluses.
3.Kaebaja esitas 21. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 20. märtsi 2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/36-2 õigusvastaseks tunnistamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Kaebaja jääb oma 23. veebruari 2024. a vaides esitatud põhjenduste juurde. Isikul peab olema võimalus end kuuma ilma eest kaitsta ning ta peab saama võtta särki seljast ära. Varasemalt oli selline tegevus Tartu Vanglas lubatud. Määratud keelu põhjust ei ole piisavalt põhjendatud ning keeld põhineb kaheldavatel selgitustel. Kaebaja esitas kohtule ka riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse.
4.Tartu Vangla esitas 26. märtsil 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid.
KOHTU SEISUKOHT
5.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt peab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja selgitama vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja leiab, et tal peab olema võimalus jalutada Tartu Vanglas õues särgita ning ta soovib vangla 20. märtsi 2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/36-2 õigusvastasuse kindlakstegemist ja uue otsuse tegemist. Kaebaja ei ole väljendanud soovi käesolevas asjas esitada kohtule hüvitamisnõuet. Selles osas ei ole kaebaja läbinud ka veel kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebaja soovib vaidlustada vangla otsuseid, millega vangla ei andnud kaebajale luba särgita jalutamiseks, ning soovib vastava loa andmist. Selleks on kaebaja õiguste kaitseks kõige tõhusam nõuda HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel Tartu Vangla
22.veebruari 2024. a otsuse nr 6-24/24/338-2 ja 20. märtsi 2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/36-2 tühistamist ning HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel vangla kohustamist võimaldada tal õues särgita jalutada.
6.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul kuulub kaebus eeltoodud alusel tagastamisele.
7.Asjaolu, et kaebaja ei saa suvel õues särgita jalutada, ei saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kaebaja viitab terviseprobleemidele, mille tõttu on talle tema hinnangul särgita jalutamine näidustatud. Kaebaja terviseprobleemidest tulenevaid ebamugavusi vähendavad vanglas võimaldatavad tervishoiuteenused ja diagnoosist lähtuv ravi (vangistusseaduse (VangS) §-d 52 ja 53). Tegemist ei ole olukorraga, kus särgiga jalutamine tooks iseseisvalt kaebaja tervisele kaasa olulisi negatiivseid mõjutusi. Särgiga jalutamine ei saa põhjustada kaebajale selliseid ülemääraseid ebamugavusi, mis saaksid talle intensiivseid kannatusi kaasa tuua.
8.VangS § 46 lg-test 1 ja 3 tulenevalt kannab kinnipeetav vangla riietust ning vangla riietuse kirjelduse ja kandmise täpsem kord on kehtestatud justiitsministri 30. novembri 2000. a määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE). VSkE § 83 lg-te 1 ja 4 kohaselt kannab kinnipeetav vanglas vangla riietust, mille kandmise täpsem kord sätestatakse vangla kodukorras. Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud
3-24-874 „Tartu Vangla kodukorra“ (vangla kodukord) p 4.2 järgi on kinnipeetav kohustatud väljaspool enda elukambrit kandma vangla riietust ja olema korrektselt riietatuna. Eeltoodud õigusnormidest tulenevalt peab kinnipeetav olema korrektselt riietatuna ka õues VangS § 55 lg-s 2 kirjeldatud jalutuskäigu ajal. Ka senises kohtupraktikas on peetud vangla kodukorra p 4.2 sellist tõlgendust õiguspäraseks (vt nt haldusasjad nr 3-23-2269, 3-19-1941, 3-19-1818, 3-19-1896, 3-19-1664). Vangla kodukorra seletuskirja kohaselt on vanglariietuse kandmise nõude eesmärk kinnipeetavate eristumine teistest vanglas viibivatest isikutest ning viisakuse ja distsipliini tagamine, mis seisneb korrektses riietumises ehk keegi ei liigu väljapool kambrit riietamata või osaliselt riietatult. Korrektse riietuse kandmise nõue ei saa ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi riivata. Vormiriietuse kandmine, sh suvisel ajal jalutuskäigul, on vanglas karistuse kandmisega kaasnev paratamatu ebameeldivus (VangS § 41 lg 1). Ka vabaduses viibivad isikud peavad suvel avalikus kohas riietatult ringi liikuma. Eesti ühiskonnas ei peeta ka meessoost isikute puhul üldjuhul korrektseks viibida avalikus kohas (v.a rannas) palja ülakehaga ja seda mh palava ilmaga (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2022. a määrus asjas nr 3-22-1949, p 9).
9.Tartu Halduskohus on konkreetselt seoses kaebajaga asunud 23. jaanuari 2024. a otsuses haldusasjas nr 3-23-1502 (jõustumata) seisukohale, et vangla on õiguspäraselt keelanud kaebajal õues särgita jalutada ning et kaebajale ei ole määratud ravi, mis näeks ette õues särgita viibimise. Ka käesoleva haldusasja materjalidest ei nähtu kohtule, et kaebajal oleks diagnoositud terviseseisund, millest tulenevalt oleks tal vältimatu vajadus õues särgita jalutada. Kohus nõustub Tartu Vangla 20. märtsi 2024. a vaideotsuses nr 1-11/24/36-2 märgituga, et pelgalt arsti hinnang, mille kohaselt võiks kaebajal särgita käimisest abi olla, ei saa olla erandi tegemise aluseks. Vangla kodukorra p 3.5 kohaselt kuuluvad vangla riietuse hulka mh T-särgid ja lühikesed püksid. Järelikult on kaebajal võimalus viibida jalutuskäigul T-särki ja lühikesi pükse kandes, mis on Eesti kliimaolusid arvestades suvel asjakohane riietus. Eelnevat arvestades ei saa Tartu Vangla 22. veebruari 2024. a otsust nr 6-24/24/338-2 ja 20. märtsi 2024. a vaideotsust nr 1-11/24/36-2 õigusvastasteks pidada ning on vähetõenäoline, et kohus kaebuse rahuldaks.
10.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
12.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.