lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-793/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 25.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-793/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.03.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1084
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3-24-793 25. märts 2023 Karin Jõks Taavi Hainsoo kaebus Tartu Vangla kohustamiseks paigutada kaebaja A-voodikohale ja üksinda kambrisse Kaebaja - Taavi Hainsoo Vastustaja - Tartu Vangla, esindaja Tiiu Miller

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Määrus edastatakse teadmiseks vastustajale.
5.Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 10).

Asjaolud

1.Kaebaja Taavi Hainsoo esitas 15.03.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovib, et kohus kohustaks Tartu Vanglat paigutama teda A-voodikohale ja üksinda kambrisse. Kaebuse kohaselt paigutati 23.02.2024 kaebaja juurde teine kinnipeetav ja kaebajale määrati Bvoodikoht (ülemine nari). Kaebaja on osalise töövõimega ning redelil ronimine on ohtlik, valus ja piinarikas. Tema töövõimet on hiljuti hinnatud Eesti Töötukassa 16.01.2024.a otsusega. Kaebajal on psüühilised probleemid, mis välistavad kahekesi kambrisse paigutamise. Kahe nädala pärast paigutati kaebaja ümber, kuid tingimused jäid samaks. 14.03.2024 käis kaebaja perearsti ja psühhiaatri vastuvõtul ning kaebaja tervisekaardile kanti, et ta peab magama Avoodikohal ja viibima üksinda kambris. 15.03.2024 paigutati kaebaja teise kambrisse Avoodikohale, kuid kambris on ta ikka kahekesi. Kaebaja hinnangul ei täida Tartu Vangla arsti ettekirjutust. Kaebaja viitas Tartu Vangla vaideotsusele, mille ta 13.03.2024 kätte sai.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kaebaja esitas 17.03.2024 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles ta soovib, et teda paigutataks üksi kambrisse A-voodikohale. Kaebaja kordas kaebuses esitatut.
3.Vastustaja edastas kohtule kaebaja 26.02.2024. a vaide, milles kaebaja leidis, et tema õigusi on rikutud sellega, et 23.02.2024 paigutati tema kambrisse kinnipeetav ja määrati B-voodikoht. Vastustaja märkis, et vaideotsust ei ole veel koostatud.

Vastustaja selgitas vastuses kohtunõudele, et saades teada arsti 14.03.2024.a otsusest, edastati info kohe üksuse juhile ja kaebaja paigutati 15.03.2024 A-voodikohale. Kaebaja paikneb kambris koos kinnipeetavaga, kes vabaneb 27.08.2024. Vastustaja asus seisukohale, et seoses alumise voodikohaga on kaebaja soovitud eesmärk saavutatud ning esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta selles osas läbi vaatamata. Ka kaebuse edasine menetlus selles osas ei anna kaebajale mingit õiguslikku kasu. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus kambrikaaslast puudutavas osas on lubatav, kuna kaebaja vaie on jätkuvalt vangla menetluses. Kaebaja paikneb praegu avatud eluosakonna kambris koos kambrikaaslasega, nagu ka varem mitmetel perioodidel. Arst, s.h psühhiaater ei ole määranud, et kaebaja peab paiknema kambris üksinda. Kambrikaaslase paigutamine kaebaja juurde ei ole õigusvastane. Kaebaja pole põhjendanud ja vanglale pole äratuntav, missugused kahjulikud tagajärjed võiksid kaebajale saabuda olukorras, kus kaebajal on 8 tunni ja 25 minuti ulatuses võimalik liikuda väljaspool kambrit. Esialgse õiguskaitse kohaldamine pole põhjendatud ja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu seisukoht

4.Kohus tagastab kaebuse A-voodikohale paigutamiseks kohustamise nõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Halduskohtumenetluses saab kaebuse esitada enda õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Sealjuures ei piisa vaid puutumusest isiku õigustega, vaid esitatud kaebusega peab saama isiku õigusi kaitsta. Kaebaja eesmärgiks on, et ta paigutatakse A-voodikohale tulenevalt tervislikust seisundist. Kohtule on esitatud väljavõte arsti 14.03.2024.a otsusest, millega määrati kaebaja A-narile. Vastustaja kinnitas, et kaebaja paigutati A-voodikohale 15.03.2024. Kaebusest nähtub, et kaebaja esitas kaebuse pärast selle toimingu tegemist ehk kaebuse esitamise seisuga puudus kaebaja õiguste riive. Kohtu hinnangul ei ole esitatud kaebusega võimalik kaebaja õigusi kaitsta ning kaebus tuleb tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu.
5.Kohus tagastab kaebuse üksinda kambrisse paigutamiseks kohustamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus põhjendab seda järgmiselt. Kaebaja tugineb sellele, et tal esinevad psüühika, meeleolu- ja käitumishäired, mis välistavad kahekesi kambrisse paigutamise. Vastustaja esitatud dokumendist nähtub, et kaebaja taotles 14.03.2024.a visiidil psühhiaatrilt üksinda kambrisse paigutamist, sest esinevad meeleoluhäire ja puudulik enesekontroll. Psühhiaater on teinud sissekande, et teavitab üksuse juhti soovist (dtl 15). Esitatud väljavõttest ei nähtu psühhiaatri näidustus, et kaebaja peab viibima kambris üksi. Seega ei ole kaebaja viidatud psüühilised probleemid sellised, et arst peaks üksi kambris viibimist tingimata vajalikuks. Kohtule on esitatud ka e-kirjavahetus, kus psühhiaater andis vastustajale soovituse võimalusel paigutada kaebaja kambrisse üksi (dtl 16). Kirjavahetusest nähtub üheselt, et tegemist ei ole arsti näidustuse, vaid vanglaametnikule edastatud kaebaja sooviga. Vastustaja esitatud andmete (dtl 20) põhjal on kaebaja valdava osa senisest kinnipidamisest viibinud kambris kahekesi, seega saab kaebaja vajadusel sellega hakkama. Pikemalt, üle nelja kuu, on kaebaja saanud üksinda kambris olla 12.10.2023 kuni 23.02.2024. Kaebaja viibib avatud osakonnas, kus tal on võimalus viibida väljaspool kambrit kambrikaaslasest eemal. Eeltoodu näitab, et kahekesi kambris viibimine ei saa riivata kaebaja õigusi intensiivselt.

On võimalik, et üksinda kambris viibida on rahulikum ja mugavam, kuna kaebajal ei tule teha pingutusi kambrikaaslasega arvestamiseks. Kuid õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale õigust nõuda eraldi kambrisse paigutamist. Olukorras, kus arst on andnud kaebajale üksnes soovituse paigutada kaebaja võimalusel kambrisse üksi, on kaebuse rahuldamine vähe tõenäoline. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Sellist kohustust vastustajal praeguse vaidluse asjaoludel ei ole.

6.Kohus märgib, et täidetud on ka HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamise eeldused, kuna kaebaja ei olnud kaebuse esitamise seisuga läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kohus tagastab kaebuse siiski määruse punktis 4 ja 5 toodud alusel, kuna ka nende sätete kohaldamise eeldused on täidetud ning ringkonnakohtu praktika olukorras, kus kohtueelne menetlus võib osutuda läbituks edasikaebe tähtaja või määruskaebuse menetlemise ajal, on ebaühtlane.
7.Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse, mille nõue kattub kaebuse nõudega. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. See tähendab, et kaebajal peab olema esialgse õiguskaitse vajadus. Sellist vajadust tunnustatakse kohtupraktikas ka siis, kui kohtuotsuse täitmine on võimalik ka esialgset õiguskaitset kohaldamata, kuid kaebaja peab menetluse kestel taluma ebamõistlikke piiranguid.
8.Kohtu hinnangul kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust ei ole. A-voodikohale on kaebaja juba paigutatud. Kohus leidis eespool, et kahekesi kambris viibimine ei riiva kaebaja õigusi intensiivselt, sel juhul ei ole põhjendatud ka esialgse õiguskaitse kohaldamine juhuks, kui käesolev kohtuasi peaks jätkuma. Kui kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, siis ei ole taotluse rahuldamine võimalik. Muude esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduste käsitlemine ei ole vajalik.
9.Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tagastamisele ei kuulu. Esialgse õiguskaitse taotluse osas on kohus lõivustatud toimingu teinud.
10.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium