Korrakaitse › Relvaload

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

X liiklusrikkumised näitavad teatud käitumismustrit. Samuti tema suhtumine enda rikkumistesse ning relvaloa menetluse käigus öeldu, et kehtetud karistused ei saa mõjutada relvaloa saamist, annavad mõista, et X tegelikult ei saa aru relvaloa omajale seatud kõrgetest nõudmistest. Seega võib järeldada, et relvaluba saades jätkab ta rikkumiste toimepanemist. PPA Põhja prefektuur leiab, et X võib olla kõrgelt hinnatud kolleegide, tuttavate või lähikondsete seast, kuid see ei tähenda, et ta on ka seaduskuulekas kodanik. Tema positiivne iseloomustus ei muuda olematuks liiklusrikkumiste toimepanemise fakti. Tema vastutustundetu käitumine teiste isikute ohutuse suhtes ei ole ajas muutunud, mis tähendab, et tal puudub vastutustunne teiste ühiskonnaliikmete suhtes ning seetõttu ei ole tekkinud X suhtes usaldusväärsust, sest puudub kindlus selles, et vastutustundetu isik relva õiguspäraselt käsitleb. PPA Põhja prefektuur leiab, et kui isik ei suuda käituda õiguskuulekalt muudes eluvaldkondades, on põhjendatud arvata, et ka relvaomanikuna ei pruugi suuta ta täita relvaloa omajale seatud kõrgendatud ootusi ja kinni pidada tulirelva käitlemisega seotud reeglitest. Ka avalik huvi on suunatud sellele, et tulirelvad oleksid vaid selliste isikute valduses, kes vastavad kõrgendatud nõudmistele. X peab näitama, et varasem käitumine on möödanik, et õigusrikkumised ei kordu ning ta suudab kinni pidada ühiskonnas kokku lepitud reeglitest. Kui X näitab, et ta suudab käituda õiguskuulekalt, siis tulevikus ei ole välistatud, et PPA talle ka relvaloa väljastab. PPA hinnangul esinevad X puhul relvaloa väljastamiseks välistavad relvaseaduse (RelvS) § 36 lg 4 p 3 toodud asjaolud ning Xle relvaloa väljastamisest keeldumine on proportsionaalne ja kohane meede avaliku korra ja teiste isikute turvalisuse tagamiseks. Xle relvaloa väljastamata jätmine küll riivab tema vaba eneseteostuse õigust, kuid selle riive kaalub üles PPA kohustus kaitsta teiste inimeste turvalisust ja tagada avalik kord. Ka tuleb tähele panna, et relvaloa väljastamata jätmine tähendab, et Xl puudub võimalus end kaitsta. Samas on enesekaitseks ka muid vahendeid, kui ainult tulirelv.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

näitab, et kaebaja mõistab oma süüd. Kaebaja kahetseb toime pandud rikkumisi ning teeb kõik endast oleneva, et need tulevikus ei korduks. 4.3 Kaebaja varasem minevik ei sisalda vägivaldseid ega relva väärkasutusega seotud episoode. Kaebaja on aktiivne kaitseliitlane ning seetõttu kogenud relvakasutaja. Miski kaebaja eluviisi ega käitumise juures ei anna alust pidada teda ohtlikuks enda või teiste inimeste turvalisusele. Hoopis vastupidi: asjaolu et kaebaja omab sõjaväelist kaprali auastet näitab, et kaebaja on riigi silmis usaldusväärne isik, kes oskab relvaga ümber käia ning on sobiv selle soetamiseks ja omamiseks. Seda kinnitab ka kaebusele lisatud iseloomustus. Tuginemine üksnes potentsiaalselt ohtlikele asjaoludele, pole piisav alus kellegi vaba eneseteostusõiguse – põhivabaduse – riive legitimeerimiseks. Seega ei ole meede kaebaja hinnangul mõõdukas ja seetõttu proportsionaalne ning rikub kaebaja põhiseaduslikku õigust vabale eneseteostusele.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6.1 Kaebajale keelduti relvaloa andmisest viitega RelvS § 36 lg 4 p-le 3. RelvS § 36 lg 4 p 3 eesmärk on kaitsta inimeste turvalisust, tervist ja elu. Sellele vastandub kaebaja vaba eneseteostuse õigus. Kaebaja taotles relvaluba enese ja vara kaitsmise otstarbel. Kohtupraktikas on leitud, et kuigi turvalisuse tagamine ei eelda alati relva kasutamist, on relvaga turvalisuse tagamine enese ja vara kaitsmise üks lubatud viise ning seega kuulub turvalisuse tagamine enese ja vara kaitse eesmärgil põhiseaduse § 19 lg-s 1 sätestatud üldise vabaduspõhiõiguse kaitsealasse (vt Riigikohtu 26.03.2009 otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-1608, p 24). Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaldamisel on kaalumise aluseks isiku eluviis või käitumine, et anda hinnang sellele, kas esineb küllaldane alus järeldada, et isik võib ohustada enda või teiste isikute turvalisust ja on seetõttu sobimatu relva omama. 6.2 PPA 15.02.2023 otsusest nähtuvalt on kaebajale relvaloa andmisest keeldumisel arvestatud järgmiste mittevaieldavate asjaoludega: 1) 2006 aastal on kaebaja olnud kahtlustatav KarS § 201 lg 1 järgi (dtl 50); 2) 27.12.2013 juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,80 mg/l ning keda vastavalt LS § 69 lg 4 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks isikus (vt Viru Maakohtu 12.03.2014 otsus kriminaalasjas nr 1-44-966, lk 2, dtl 34); 3) 2013-2022 on kaebaja mootorsõiduki roolis ületanud seitsmel korral lubatud suurimat sõidukiirust ja sooritanud muid LS-st tulenevate nõuete rikkumisi (dtl 37-49, 51). Seega on vastustaja kohtu hinnangul leidnud põhjendatult, et kaebaja on teiste isikute turvalisust ohustava käitumise tõttu sobimatu tulirelva omama. Relv on kõrgendatud ohu allikas ja selle käitlejale on seatud kõrgendatud nõudmised. Avalik huvi on suunatud sellele, et tulirelvad oleksid vaid selliste isikute valduses, kes vastavad neile kõrgendatud nõudmistele. Kaebaja sellistele nõudmistele ei vasta. Kaebaja riskiv/hoolimatu liikluskäitumine viitab sellele, et teatud ebasoodsate asjaolude kokkusattumisel võib kaebaja ka tulirelva käsitsemisel ohutusnõuetest mööda vaadata ning põhjustada seeläbi kahju endale või teistele. Kaebaja soov omada relva ei kaalu üles selliste põhiseaduslike alusväärtuste nagu inimeste elu ja tervis kaitsmise vajaduse. Asjaolu, et kaebaja on kaprali auastmes aktiivne kaitseliitlane (dtl 18), keda jaoülema abi iseloomustab positiivselt (dtl 12), ei oma kirjeldatud kontekstis määravat tähendust. Kaevatav otsus ei välista tulevikus relvaloa taotlemist ja andmist, kui kaebaja taastab oma ühiskonnaelunorme arvestava käitumisega usalduse avaliku võimu silmis. 6.3 Puutuvalt kaebaja kriitikasse kaevatava otsuse tegemisel politseiandmebaasis sisalduvate andmete kasutamisse, märgib kohus, et kohtupraktikas on leitud, et viited nimetatud andmebaasis sisalduvatele andmetele varasemate rikkumiste õiguserikkumiste asjaolude ja muude intsidentide kohta pole vastuolus KarRS § 20 lg 1 p-ga 4 (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-1675, p 12). Relvaloa omaja isiksuseomadustele ja käitumisele tuleb anda terviklik hinnang kõigi oluliste asjaolude kogumis ja nende koosmõjus (vt samas, p 13). Käesoleval juhul vastustaja ongi andnud kaebaja isiksuseomadustele ja käitumisele tervikliku hinnangu kõigi oluliste asjaolude kogumis ja nende koosmõjus.

/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.